“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Constantinus Suur. I-II osa. 2 raamatut”
Constantinus Suur suri 22. mail 337. aastal ja maeti Kaheteistkümne Apostli kirikusse Konstantinoopolis – nüüdne Istanbul. Peagu ta surmapäevast peale algas väitlus tema tõelisest suhtest kristliku usuga. Paljud on nimetanud teda olupoliitikuks, kes nägi kiriku organisatsioonis võimalust kasutada selle jõudu võimu saavutamiseks. Teised väidavad, et ta oli tõeline kristlane ja ajalugu toetab seda väidet. Igatahes […]
“”Päevata päevad ja ööta ööd” I-II osa. 2 raamatut”
Kui ma hulga aastate eest ühel udusel detsembrihommikul, vana sõduriseljakott seljas ja väike kohvrike käes, olin Saksamaalt saabununa astunud Inglismaa pinnale, siis ulatas Harwich´i sadamahoone sööklas keegi vanem inglanna mulle kuuma teekruusi ja küsis naeratades: “Are you happy?” See tuli nii ootamatult, et ma ei saanud sellest küsimusest esimesel hetkel õieti arugi. Kuid ma taipasin, […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Ajaloolised jutustused”
Sisukord Tasuja Villu võitlused Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad Järelsõna Selgitavaid märkusi
“Marie-Antoinette. Restaureeritud raamat”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Kaldametsa triloogia. Kolm raamatut ühes restaureeritud köites”
Raamat “Torn üle metsa” “Torn üle metsa” (I tr. Lund 1959), millega algab Pedro Krusteni nn. “Kaldametsa triloogia” (“Laul kõrgel kaldal” 1962, “Neiuke läks roosiaeda” 1963), on romaan mõisaaednik Martin Vennartist, kes linnas õppinud oskustöölisena tunneb ennast ühtviisi võõrana nii külarahva, mõisateenijate kui härrasrahva hulgas. Martini heitlike inimsuhete ja enamasti tegelikkusega tasakaalustamata unistuste ning mõtiskluste […]
“Öös on asju. Doonori meelespea. Restaureeritud raamatud ühes köites”
Raamat “Öös on asju” Mati Undi uus romaan käsitleb filosoofilis-kujundlikus plaanis inimese elu üha tehnilisemaks ja grotesksemaks muutuvas maailmas; ühtlasi püüab ta näidata niisuguse kirjanduse kirjutamise subjektiivseid raskusi. Raamat “Doonori meelespea” Oma uues romaanis viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.
“Inetu pardipoeg. Tegevusraamat”
Paljudele lastele meeldivad väga muinasjutud ja enamikule vanemaist meeldib neid oma lapsele jutustada või ette lugeda. Nüüd on võimalik pisikestel huvilistel ka armastatud muinasjuttude saatel oma käelisi oskusi harjutada. See tegevusraamat aitab arendada lapse: loovat mõtlemist; silma-käe koostööd; lugemis-, kirjutamis- ja loendamisoskust. Lahenda! Kleebi! Loe! Värvi! Loenda!
“Üheks maa ja taevaga”
Heljo Männi luulekogu „Üheks maa ja taevagaˮ on lugemiseks mitte üksnes luulesõpradele, vaid kõigile, kes otsivad hingekosutust tänases murelikus maailmas. Neis luuletustes on ühevõrra nii tundeid kui ka elutarkust. Ja on sõnum: Usk, lootus ja armastus viivad meid läbi vaevavete uude kevadesse. Kes meist poleks lugenud Heljo Männi (11.veebruar 1926 – 6.detsember 2020) võrratuid luuletusi […]
“Võidujooks Romanovite päästmise nimel”
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse […]
“Viimane sõna”
„Viimane sõna“ pakub valiku tsitaate Tõnu Õnnepalu teostest. Aga see pole kõik. Raamatu eessõnaks ja vahetekstideks on pikem essee, suvepäevik, kus autor vaatab nii tänasesse päeva kui ka tagasi oma elule ja raamatutele. Kus ta vaidleb neile vastu, kus ta katsub aru saada, mis siis ikkagi on päriselt: „Sest kirjaniku kirjutamine on vastu kirjutamine. Maailma […]
“Võilillevein”
Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein […]
“Etioopia vahepala. Vaba tahe”
Üks raamat. Kaks autorit. Tuhandetahuline Etioopia. Karin on Euroopa Liidu diplomaat, Merle kodanikuühiskonna aktivist. Karin näeb elu pealinnas, Merle elab ja töötab kõrvuti kohalikega. Nad näevad sedasama Etioopia elu kahest täiesti vastandlikust vaatepunktist. Nende elude vahel on vaid viis tundi autosõitu, kuid ometi tundub nagu elaksid nad eri riikides. See on nende Etioopia – isiklik, […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
“Hitleri koletised. Kolmanda Riigi üleloomuliku ajalugu”
Üleloomulikud teemad olid Hitleri Saksamaal levinud nähtus. Režiim võttis kohati Saksa poliitika, kultuuri, teaduse ja usu ümberkujundamisel appi ka astroloogia, paranormaalsed nähtused, mütoloogia, paganluse, nõiakunsti, imerelvad ja kadunud kuningriigid. Kuigi natside okultismivaimustus on üldtuntud, heidetakse see tänapäeval sageli kõrvale kui Himmleri isiklik kinnismõte või suuresti ülehinnatud asi. Selles silmiavavas ajaloos paljastab Eric Kurlander Kolmanda Riigi […]
“Ühe sakslase elu. Mida on meil täna õppida Goebbelsi sekretäri elust”
Brunhilde Pomsel elas 106-aastaseks ja oli üks viimaseid inimesi, kes puutus vahetult kokku Natsi-Saksamaa võimuladvikusse kuulunud isikutega. Ta rääkis oma kogemustest esimest korda põhjalikumalt veidi aega enne oma surma. Selle materjali alusel valmisid nii palju tähelepanu pälvinud dokumentaalfilm kui ka raamat “Ühe sakslase elu”.
“Koletis öös”
9. sünnipäeval juhtub Frankiga midagi, mis muudab ta elu: poisist, kes kardab üle kõige maailmas koletisi, endast saab KOLETIS! Tal kattub koheva karvaga ja tal on nüüd neli jalga. Ja kõige rohkem tahab ta, et keegi talle pai teeks. Miks inimesed teda ometi kardavad??? Kas kuskil on keegi, kes tema sõber tahaks olla?
