“Mis hundi suus, see hundi oma”
Meisterlik ja ülipõnev romaan, mille peaosas on seesama karismaatiline trio, keda Stephen King tutvustas meile “Härra Mercedeses” (Edgari auhind parima romaani eest), räägib lugejast, kelle fanatism erakliku kirjaniku suthes ületab kõik piirid. End kirjandusasjatundjaks pidav Morris Bellamy tapab kuulsa kirjaniku John Rothsteini ja tühjendab tema seifi rahast, ent tõeline aardeleid on märkmikud, mis sisaldavad (vähemalt) […]
“Turms, surematu”
Mika Toimi Waltari (1908-1979) on Eesti lugejatele hästi tuntud. Tema loomingut on eesti keelde tõlgitud kaunis palju ja mitmetest teostest on avaldatud ka uued tõlked. Waltari on kindlasti soome kirjanduse läbi aegade loetuimaid autoreid. Ta kirjutas ajaloolisi romaane, lühiromaane, näidendeid, luuletusi, novelle, kriminaalromaane. Maailm, Eesti sealhulgas, hindab ennekõike Mike Waltari ajaloolisi romaane. Autor liigub oma […]
“Süües saad saledaks”
Siit leiad põhitõed, millele peaksid tähelepanu pöörama, et muuta tervisliku toitumise ja liikumise abil oma elustiili ning püsida läbi elu tervislikus kaalus. Selles raamatus käsitletakse hea enesetunde saavutamise nii vaimset kui füüsilist poolt, sest ei ole üht ilma teiseta. Selleks, et muuta toitumisharjumusi, kulub 21 päeva, sama aeg kulub selleks, et pöörduda tagasi vanade harjumuste […]
“Adele. “Jane Eyre´i” varjatud lugu”
“Jane Eyre´i” romantiline saaga rullub uuesti lahti ühe selle kõige meeldejäävama tegelase, Adele`i silmade läbi. Kuulsa Pariisi näitlejanna Celine Varensi tütar Adele on koduigatsust tundev õnnetu kaheksa-aastane, kui ta saabub esimest korda Thornfield Halli, toojaks Edward Fairfax Rochester, tema ema endine armuke ja üsna tõenäoliselt tüdruku isa. Üksildane ning end külmas ja tundmatus Inglise maakohas […]
“Sinine jalgratas. Henri Martini avenüü 101. Ja kurat naerab” 3 raamatut
I. Raamat “Sinine jalgratas. 1939-1942” 1939. Lea Delmas on seitsmeteistkümneaastane. Tema perekonna Montillaci mõis asub Bordeaux´ kandi viinamarjaistanduse keskel. Lea elu on kokkuvõte selle maa lõhnadest, valgusest, omaste õrnusest. Montillacis tegeldakse ettevalmistustega balliks … Ent sõja kuulutamine hävitab selle suve lõpu harmoonia ja tekitab Leas kaose. Lea avastab ja trotsib hävingut, põgenemisi pommirahe all, surma […]
“Kahekesi maailmas”
Autori teine raamat, lühiproosakogumik koosneb kahekümnest vaatest eesti kultuurilooga seotud paikadele, sellesse kuuluvate inimeste mõnesse eluhetkesse (Fr. Tuglas, R. Tobias, A. Kallas, T. Lippmaa, E. Viiralt, A.H. Tammsaare jt.). (taskuformaat)
“Spordimehe sünd”
Heino Lipp Hubert Pärnakivi Peeter Varrak Mart Paama Kaupo Metsur Märkmikulehed on täis lõputuid mõtteotsi, andmeid ja ülestähendusi. Nendest kerkivad su ette kirevad pildid ja igasugused arutlused. Hakkad kõike vormima, kuid sealsamas oled juba raskuste ees, kahevahel, tekivad kõhklused. Tunned muret, et ei saa meie populaarsetest kergejõustiklastest kirjutades olla objektiivne. Sulle võidakse igal sammul teha […]
“Ühe poisi suvi”
Pesupäeva hommikul Ujumine soolases ja leiges merevees väsitab nii, et hommikul pole sugugi lihtne tõusta isegi säärasel karastatud poisil, nagu seda on Voldemar Jalakas. Ilmselt oli teda juba rohkem kui üks korda äratada, sest Volli kuulis ema pahurat häält küsivat: “Mitu korda ma pean sind hõikama?” “Ma kohe … Mis lahti on?” “Mis lahti! Jookse […]
“Cyrillus Kreek. Personaalnimestik”
Käesolev personaalnimestik on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu ning Teatri- ja Muusikamuuseumi ühistööna C. Kreegi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Ülevaate helilooja elukäigust ja loomingust annab Tiia Järg. Nimestik koosneb viiest osast: C. Kreegi looming käsikirjades (Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu põhjal), looming trükitult, heliplaadid, kirjandus helilooja elu ja loomingu kohta, C. Kreek kunstis. Registrid on lisatud eraldi vihikuna. Helilooja […]
“Poisid tänavalt”
Kaevu tänavasse Vaglaraua õuemajja kolis õhtu eel uus majahoidja. See oli pikk ja tugevakondiline keskealine naine heleda pea ja kärmete liigutustega. “Niki, vaata, et sa mul hulkuma ei lähe. Aita kraam sisse kanda,” ütles ta oma pojale, kes kraamikoorma kõrvale uudishimulikult õuel ringi vahtis. Niki oli umbes kümne-üheteistkümneaastane poisiklutt, niisamasuguse heleda peaga nagu ta emagi. […]
“Vabadusristi Vendade malevkonnast Tartu esimese malevkonnani”
1924-1940 / 1990-2014 2015. aastal möödub 25 aastat Eesti Kaitseliidu taasloomisest. See aasta on ühtlasi ka paljude kaitseliidu üksuste – nii struktuuri- kui ka allüksuste taastamise aasta. Teiste hulgas tähistab oma veerandsajandilist reaalset olemasolu ka paljude Tartu ja Tartumaa kaitseliitlaste kodumalevkond – I malevkond. Ajalooraamatute kokkupanijateks ja põhilisteks autoriteks oli väike grupp ajaloohuvilisi staažikaid kaitseliitlasi, […]
“Meie saladus”
Miski ei purusta sidet ema ja tütre vahel, isegi mitte tõde. Deborah Monroe sõidab koos tütre Grace´iga peolt koju, kui nende auto ette jookseb pimedas üks mees. Autot juhtis Crace, aga Deborah saadab ta enne politsei saabumist koju, olles otsustanud süü õnnetuse põhjustamises enda peale võtta. Tema otsusest kasvab välja pettus, mis ähvardab lõhkuda ema […]
“Armastus meid lahutab”
Kui seltskonnaajakirjanik Sloan Maddenil palutakse kirjutada popmuusikaprintsesside, seksikate seitsmeteistaastaste Siiami kaksikute Flora ja Fauna Sparksi elulugu, arvab ta, et see on lihtne ja tulutoov ülesanne. Ta on vaevu jõudnud lepingule alla kirjutada, kui Fauna avaldab talle oma salajase unistuse: ta tahab lindistada sooloalbumi. Kolinud majja, mida kaksikud jagavad oma isa Ediga, hakkab Sloan otsekui vastu […]
“Hullu munga päevik”
Kriminaalsena alanud lugu loovib läbi ajaloo, teaduse ja tunnete ning raputab tolmu poliitikute pattudelt. Kas kõik on nii nagu näib või näib nii nagu näidata tahetakse? Kas ükskord lahvatab vimm või on lahvatus hoolikalt planeeritud poliitiline manööver? Üksik hing jääks kõrges mängus kiiresti hammasrataste vahele, kui tal poleks tegusat kaaslast. Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava […]
“Komandandi tüdruk”
Üheksateistkümneaastane Emma Bau on olnud abielus ainult kolm nädalat, kui natside tankid tema kodumaale Poolasse tungivad. Mõne päeva pärast on Emma abikaasa Jakob sunnitud minema põranda alla, jättes naise linna kõdunenud ja viletsasse juudi getosse lõksu. Ent vastupanuliikumine aitab Emma keset ööd getost välja. Ta viiakse Krakowisse Jakobi katoliiklasest sugulase Krysia juurde elama ja Emma […]
“Seksiklubi. Uurija Jacksoni juhtum”
Nähes ilmselt seksuaalkurjategija ohvriks langenud, mõrvatud ja prügikonteinerisse visatud kena teismelise tütarlapse Jessi Davenporti surnukeha, mõtleb uurija Wade Jackson paratamatult oma tütrele, kes kasvab liigagi kiiresti üles sellessamas ohvri nõudnud ning kiusatusi ja ohte tulvil maailmas. Veidi varem juhatas seesama maailm Jessi Oregoni linna Eugene´i pereplaneerimiskeskusse ja usaldas ta kaastundliku õe ja nõustaja Kera Kollmorgani […]
“Viikingiaja aarded Eestist”
Idateest, rauast ja hõbedast Viiking ei olnud kaasaegsete silmis rahvuslik, vaid sotsiaalne mõiste, mille alla mahtusid kõik Läänemere hõimud, kelle laevaehitustehnika ja navigatsioonioskused olid saavutanud küllaldase taseme. – Lennart Meri “Hõbevalge” Imeline Teadus, Imeline Ajalugu
“Brat Farrar”
Romaani tegevus toimub vahetult pärast Teist maailmasõda ja selle keskmes on jõukas Ashby perekond. Napilt enne seda, kui üks mõisas elavast neljast lapsest, kes on kaotanud ema ja isa ning elavad nüüd oma tädi hoole all, peaks 21-aastaseks saades pärima suure summa fondist, mille on asutanud ta surnud ema, ilmub mõisa noormees, kes nimetab end […]
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Kultuurimärgid”
Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine […]
