“Sharpe´i kuld. Sharpe´i kotkas. Sharpe´i laskurid” 3 raamatut
1. raamat “Sharpe´i laskurid” Bernard Cornwelli Sharpe´i raamatute tegevus leiab aset Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alguses. Reamehest leitnandiks ülendatud Sharpe´il tuleb rännata väikese laskurite salgaga läbi vaenlase käes oleva maa. Hispaania majori ja tema meestega koos võtab Sharpe hispaanlaste võitlusvaimu taastamiseks ette esmapilgul võimatuna paistva ürituse. Cornwelli raamatuid iseloomustavad haarav jutustamisstiil, põnevad lahingukirjeldused ning […]
“Vaikne valvur”
Ma ütlesin sulle, et sa ei tuleks … Pat Traymore´i Georgetowni kodu ukse alt sisse libistatud kirjake oli kurjakuulutav meeldetuletus tema minevikust. Noor ja kaunis teleajakirjanik oli tulnud glamuursesse ja võimukasse Washingtoni, et teha sarisaadet televisioonis. Pati huviorbiidis oli senaator Abigail Jennings, kes võidi esimese naisena esitada USA asepresidendi kandidaadiks. Oma kunagise armsama, kongresmen Sam […]
“Seda laulu olen ma kuulnud”
Haaravas psühholoogilises trilleris viib autor lugeja sügavale inimmeelte salapärasse, kus mälestused võivad olla väga ohtlikud. Romaani peategelane Kay Lansing, rikka ja mõjuka Carringtoni perekonna maastikuarhitekti tütar, peab kord isaga tööle kaasa minema. Carringtonide häärberil, ajaloolisel 17. sajandi mõisamajal, mis on kivi kivi haaval Walesist 1848. aastal kohale transporditud, on salajane kabel. Kuueaastane Kay annab uudishimule […]
“The Arabic Language without a Teacher”
New method to learn Arabic in shortest time. (väikese tasku formaadis)
“Tudorid Inglismaa troonil. Ühe suguvõsa lugu 1485-1603”
Priit Raudkivi (1954), PhD 1987. Ajaloo Instituudi palgal 1981. aastast tänaseni. Tegelnud peamiselt Eesti, Läti ja Britannia keskaja uurimisega. Lugenud Tartu Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis kursusi Eesti ning Euroopa keskajast ja Läänemere regiooni varasemast ajaloost. Tudoritest on kirjutatud sadu, kui mitte tuhandeid teoseid ning igal aastal tuleb lisa. Käesolev raamat kujutab endast jätku […]
“Unenäonovell”
Austria kirjanik Arthur Schnitzler (15.05.1862 – 21.10.1931) oli hariduselt arst, täpsemalt närviarst, ja võiks öelda, et siis, kui ta otsustas täielikult kirjutamisele pühenduda, sai temast kirjanik, kes tundis end ikka veel arstina. Pole siis ime, et oma loomingus on ta päris tihti kasutanud võtet kujutada toimuvat arsti pilgu läbi: “haigusjuhtu” vaatleb nii-öelda dr. Schnitzler, ent […]
“Pleenum heaolu keskasutuses”
Uks kõrvaltuppa oli irvakil, ja kummardunud oma õppetükkide kohale, sai Nils osa bridžimängijate elutarkusest. Igaüks on oma õnne sepp. Kes otsib, see leiab. Uljad mehehääled, üksmeelt täis. Partiide vaheajal tõmmati suitsu, ja sigarette mahvides jätkas kvartett mõtisklusi, nüüd juba sügavamalt loodides. Vaba Maailm ei tohi unustada valvsust. Rooma riigi allakäik algas perekonna lagunemisega. München ei […]
“Restauraatorid vanas Tallinnas”
Raamatus antakse lühiülevaade Eesti NSV pealinna ajaloolise hoonestuse restaureerimisest aastatel 1950-1983. Eelkõige turistidele mõeldud väljaanne sisaldab ka mõningaid andmeid Tallinna sajanditepikkuse ehitusajaloo kohta. Ülevaatlikkuse huvides on üksikobjektid rühmitatud hooneliikide kaupa, lisatud on ka enamkasutatavate oskussõnade loetelu. Illustreeritud raamat peaks pakkuma huvi mitte ainult Eesti NSV pealinna esmakülastajale, vaid ka igale Tallinna vanemast ajaloost ning restaureerimisalasest […]
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor.
“Karjääri keerdtrepp”
Tiina Saare kirjutatud raamat “Karjääri keerdtrepp” on autori sõnul mõeldud eelkõige neile, kes täna töötavad või on juba omajagu kogemusi tööelust hankinud. Raamat annab võimaluse mõelda selle üle, kas tööl saab ennast veel paremini tunda, kas töö ikka teeb õnnelikuks ja mida teha selleks, et mitte läbi põleda. “Karjääri keerdtrepp” räägib sellest, kuidas ära tunda […]
“Gort Ashryn” I-III osa. 3 raamatut
Kogu triloogia sisuks on aastal 2991 planeedi Gort Ashryn ümber toimuv poliitiline ning sõjaline tegevus. Gort Ashryn ja Calad Fael on kaks planeeti, mis on küll inimasustusega, kuid ei kuulu Maa Föderatsiooni. Ja seda juba 300 aastat. Järsku tekib aga poliitikutel ilge häda need kaks oma kesksüsteemiga liita ning kuna kaht planeeti valitsev kuninganna ei […]
“Kui vanaema noor oli”
Värsse lastele 1938-1958 Nimeka luuletaja (s. 1913) valikkogu lastele kirjutatud värsse, millest suurem osa on varem ilmunud kogumikes “Kallis kodu” (1944) ja “Päikese paistel” (1948). Viimati nimetatud kogu eest pälvis autor 1948. a. Nõukogude Eesti preemia. Agu Peerna illustratsioonid. (esikaas on määrdunud)
“Eesti rahvakalender III”
“Eesti rahvakalendri” III köitesse on koondatud pärimusteateid kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade kohta alates jüripäeva ning külvinädalatega ja lõpetades viidipäevaga. See on kõige pingelisem kevadiste põllutööde periood, algab väliskarjatamine, töödering siirdub koduseinte vahelt välja. Selle kalendritsükli tähtsaim ning traditsioonidelt rikkaim tähtpäev on jüripäev – uue majandusaasta ning suve alguse tähistaja. Elatusalade osas on see päev kõige […]
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Vihm teeb toredaid asju”
Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
“Inimesed suveöös”
Eepiline sari F. E. Sillanpää, soome tänapäeva proosakirjanduse kõige silmapaistvam esindaja, sündis 1888. a. Kesk-Soomes Hämeenkyrö kihelkonnas. Sai keskhariduse Tampere lütseumis ja õppis siis 1908. a. alates Helsingi ülikoolis loodusteadust, mille järel andus kirjanduslikule tegevusele. Tema esimesed teosed, lüüriliste mõtisklustega läbipõimitud oma meeleolude ja looduskirjeldused andsid küll lubadusi, kuid ei äratanud erilisemat tähelepanu. Üksmeelse ja […]
“Punane joon”
Eestindanud Eduard Virgo E. Kollomi kaas ja puugravüürid Ilmari Kianto, tuntuid Soome kirjanikke, on sündinud Põhja-Soomes 7. mail 1874 ja on pärit Calamniuste soost, kes juba vanasti oli tuntud kirjanduslike harrastuste poolest. Kianto isa oli kirikuõpetajaks Suomussalmel, kus ka kirjanik on veetnud suurem osa oma elust. Seal asudes on ta põhjalikult tutvunud Põhja-Soome kidura ja […]
“Mõista, mõista, mis see on”
Matthias Johann Eisen (1857-1934) on Eesti suuremaid rahvaluulekogujaid ning rahvausundi uurijaid. Tema käsikirjaline rahvaluulekogu Kreutzwaldi-nimelises Kirjandusmuuseumis ulatub üle 90 000 lehekülje, sisaldades umbes 17 000 rahvalaulu- ja 25 000 rahvajututeisendit jm. Enese ja paljude kaastööliste poolt kogutud mõistatustest koostas ta raamatu “Eesti rahva mõistatused” (Tartu, 1889, II trükk 1913). Suur osa materjalist on ilmunud rahvaraamatutena, […]
