“Ottokar usin õpilane”
Saksa DV kirjaniku Ottokar Domma (sünd. 1924) kodumaal kolmes trükis avaldatud kaasaegsed koolilood, mida ühtekokku on 79, viivad lugeja põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Peategelane Ottokar jutustab koolikirjandi laadis, nii nagu Eestimaal Jaan Rannapi Agu Sihvkagi, näiliselt naiivsena tunduvaid lustakaid lugusid, mis peaksid mõtlema panema ka lapsevanemaid ja õpetajaid, sest igaühes neist […]
“Kuldse ajastu kaksikud”
Nüüd juba aastakümneid Kanadas elanud Eerik Purje kirjeldab oma mälestusteraamatus sooja huumoriga lapsepõlve Eesti Vabariigis: kodu Tartumaal Kõnnul ja selle küla värvikaid inimesi kõigi oma veidrustega. Autor kutsub lugejat kaasa kõndima läbi nende seitsmeteistkümne aasta, mis talle anti elada Eestis. Samuti kirjutab ta järgnevast viiest aastast, kuhu mahuvad sõjateekond Saksamaal, vangi- ja põgenikelaagrid ning esimesed […]
“Eesti Vabariigi Põhiseadus”
Annotatsioon Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus. Lisatud on ka põhiseadusesse aja jooksul tehtud muudatuste kehtima hakkamise ajad. Taskuformaat
“Eesti kirjandus paguluses”
Käesolev teos on jätkuks Arvo Mägi raamatule “Lühike eesti kirjanduslugu” I-II (1965) ja vaatleb eesti kirjandust paguluses selle algusest kuni tänapäevani. Pagulus on kestnud juba 28 aastat (kauem kui Eesti riiklik iseseisvus) ja aeg on küps ülevaate andmiseks paguluses toimunud kirjandusliku tegevuse laadist ja arengust. Materjali rohkuse ja teoste ajalise läheduse tõttu ei anta ülevaates […]
“Eesti lüürika I&II. 2 raamatut”
Valimik Kr. J. Petersonist tänapäevani Koostanud Arvo Mägi Valimikku on katsutud koguda elavat ja kunstiliselt küpset eesti lüürikat, hoolimata luuletajate kirjandusloolisest positsioonist või poliitilisest maailmavaatest. Antoloogiast on seejuures välja jäetud rida luuletusi, mis lauldavate lauludena nagunii populaarseks saanud. Kuna koostajal olude tõttu pole õnnestunud kogu eesti lüürikat uuesti üle lugeda, on tõenäoline, et valimikust on […]
“Soomepoisid”
Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ja sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja ajal Eessõna Käesoleva teose eesmärgiks on valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soome sõjajõudude teenistuses ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast kodumaa pinnale tagasisaabumist. Kuigi on taotletud tasakaalustatud ülevaate saamist kõike teadaolevat arvestades, on niihästi olukordi kui ka sündmusi vaadeldud eeskätt […]
“Eesti Vabadussõda”
Eesti Vabadussõda 1918-1920 oma eesti ajaloos erakordset tähtsust. Eestlastel ei olnud muistsest vabadusvõitlusest saadik leidunud oma sõjalist jõudu. Vene revolutsiooni keerises koondusid küll Esimeses Maailmasõjas võidelnud eesti sõjamehed rahvusväeosadesse kodumaa pinnal, kuid need likvideeris Saksa okupatsioon. Novembri lõpul 1918 hakkas lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse tungima enamlike punavägede laviin, et alistada meie kodumaad Vene kommunismile. […]
“Eesti-saksa sõnaraamat”
Juba pikemat aega on laiades ringkondades tuntud puudust eesti-võõrkeelsetest sõnaraamatutest. Käesolev sõnaraamat püüab kõrvaldada seda puudust saksa keele alal. Sõnaraamat koosneb järgmistest osadest: 1. eessõna, 2. juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks, 3. eesti tähestik, 4. sõnaraamatus kasutatud lühendite nimestik, 5. foneetilise transkriptsiooni märgid ja nende eestikeelsed vasted, 6. sõnastik, 7. geograafilisi nimetusi, 8. tugevate ja ebareeglipäraste verbide […]
“Prantsuse-eesti sõnaraamat”
Käesolev prantsuse-eesti sõnaraamat sisaldab umbes 30 000 sõna. Sõnaraamatu aluseks on prof. V. Pototskaja “Prantsuse-vene sõnaraamat”, mida on täiendatud eriti fraseoloogia osas.
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Tuhat küsimust ja vastust”
Mis värvi olid dinosaurused? Miks vulkaanid purskavad? Mis on varjutus? Kuidas satelliitvastuvõtja antenn töötab? Kes ehitas esimese arvuti? Mis paneb koogi kerkima? Miks meri on soolane? Kas taimed tunnevad? Kuidas linnud lendavad? Raamatus “Tuhat küsimust ja vastust” vaadeldakse kolme peamist valdkonda: Elu Maal Teadus Kuidas miski toimib Teos sisaldab rohkesti värvilisi illustratsioone, kaasa arvatud sajad […]
“Tervendav kodu”
Kuidas luua oma kodus soodne, vaimu ja keha tervendav õhkkond Kodu on meie ettekujutuses koht, mis annab toitu nii ihule kui hingele, laseb meil puhata ja elada rahuldavat pereelu. Juba aastakümneid on tehtud suuri jõupingutusi kodu suurema mugavuse ja majapidamistööde koorma kergendamise nimel – ja tulemused pole sugugi laita. Kahjuks ei tule miski siin ilmas […]
“Arvo Kukumägi. Alasti elu”
“Peaasi, et hing laulab, siis on mõtet elada.” – Arvo Kukumägi “Tänavad on täis masinaga tehtud inimesi. Kuku on käsitöö.” – Režissöör Valentin Kuik “Kuku lihtsalt tuli mu ellu, ja punkt.” – Elukaaslane Marit. “Üks naine viskab ta välja, kahe nädala pärast on ta juba kusagile mujale kolinud ja ennast sisse imenud nagu kaan.” – […]
“Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia”
Käesolev kogumik sisaldab näiteid Euroopa kirjandusest, alates varasemast keskajast kuni XV sajandini. Säärase ulatusega teoses ei ole võimalik esitada mitmete rahvaste sõnalist loomingut selle pidevas arengus nii pika ajavahemiku vältel, mistõttu on tulnud piirduda näidistega üksikuist tüüpilistest liikidest, nagu need kujunesid, sõltuvalt ühiskondlike tingimuste arengust. Näidete valikul ja nende ulatuses ei ole saadud alati arvestada […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Esimene inimene”
“Esimene inimene” on prantsuse kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Albert Camus´ viimane romaan. Kirjaniku traagilise surma tõttu autoõnnetuses 1960. aastal jäi teos lõpetamata ja ilmus Prantsusmaal esmakordselt alles 1994. aastal. Tegemist on autobiograafilise romaaniga, milles Camus südamlikult ja huumoriga jutustab oma lapsepõlvest Alžiiri vaestekvartalis; lihtsatest, kuid põnevatest lastemängudest, koolist ja õpetajast, kes muutis tema elu, ja […]
“Lõuna postilennuk. Inimeste maa”
Antoine de Saint-Exupery(1900-1944) on üks 20. sajandi loetumaid ja armastatumaid Prantsuse kirjanikke nii Eestis kui ka kogu maailmas. Lisaks “Väikesele printsile” on autorile kuulsust toonud tema lendamisest ja lendurite elust pajatavad autobiograafilised romaanid. Saint-Exupery debüütteos “Lõuna postilennuk” (1929), mis eesti keeles ilmub esmakordselt, räägib Toulouse’i – Lõuna-Ameerika liini lenduritest ja nende tööst. Kaunis ja lüürilises […]
“Populismist. Eneseabiõpik valijatele, käsiraamat poliitikutele”
“Eesti keeles puudub kodumaisel praktikal põhinev käsiraamat populismist. Käesolev eneseabiõpik on esimene katsetus see tühimik täita. Autor ei pretendeeri teaduslikule lähenemisviisile ega hakka lugejaid painama keeruliste definitsioonide, ohtrate jooniste ja diagrammide või tüütu faktipuruga. Jätan kõik politoloogilised ning sotsioloogilised käsitlused samal teemal vastava valdkonna spetsialistide pärusmaaks. Küll aga püüan tõestada, et populism kui nähtus väärib […]
“Igatsetud maa”
Romaan Öö oli pime. Ainult madalas pilves taevas oleks justkui hahetanud mustade puulatvade taga. Või virvendas Enu silmade ees? Mingi ebamäärane mälestus hommikustest seismistest kambri lävel ujus sügavusest ülespoole, kuid hajus enne pinnale jõudmist. Ei jäänud muud kui öö Vihanurme kõrtsi kõrval, hommik ja päev olid veel päratu kaugel. Nõrk jahedusevärin jooksis läbi Enu keha. […]
