“Janitšaride puu”
Istanbuli detektiivi Yasim tegutseb Tegemist on Jason Goodwini esimese ilukirjandusliku teosega, kuigi ajaloo ja kultuuriloo teemalisi raamatuid on ta avaldanud juba varem. Ta õppis Cambridge´is Bütsantsi ajalugu ning on kirjutanud Osmanite impeeriumist. “Janitšaride puu” on kavandatud raamatusarja avaraamatuks ning selle peategelane on detektiiv Yasim, kelle teeb eriliseks tõik, et ta on eunuhh. Samal ajal tagab […]
“Kuldne märkmeraamat”
Sari: Romaaniklassika 1962. aastal ilmunud “Kuldne märkmeraamat” on eksperimentaalromaan, mida peetakse Doris Lessingi läbimurdeteoseks. See koosneb raamjutustusest, mida võib käsitleda eraldiseisva lühiromaanina. Romaani nimi on “Vabad naised” ja seda kirjutab raamatu peategelane Anna Wulf, kes peab romaani kõrvale nelja märkmeraamatut: musta, punast, kollast ja sinist. Kollane annab pildi Anna alter egost, punase teemaks on poliitika, […]
“Söekaevurid”
Sari: Romaaniklassika 1885 ilmunud “Söekaevurid” (pr “Germinal”, ee ka “Žerminaal”) on lugu Põhja-Prantsusmaa söekaevurite elust ja nende mässust ebainimlike töötingimuste vastu, klassivõitlusest ja töölisliikumise algetest. Ühtaegu on romaanis traagilise armastusloo sugemeid. Naturalismi pitserit kandev teos algab noore töötu Etienne Lantier´ tööleasumisega Montsou kaevanduslinnas. Seal armub ta Catherine´i, kes töötab samuti kaevanduses. Zola toob sisse pärilikkuse: […]
“Väike raamat suurtest ideedest. Teadus”
“Väike raamat suurtest ideedest. Teadus” toob lugejateni 50 kõige eredama ja leidlikuma teadlase saavutused, mis on meie tsivilisatsiooni pikkade sammudega tulevikku kandnud. Kas pole üllatav, kuidas mõne teooria, seaduspära või lihtsa valemi avastamine on muutnud meie kõigi elu? Klassikalistest mõtlejatest nüüdisaja hiilgavate peadeni, hämmastavatest edusammudest meditsiinis modernseima arvutitehnoloogiani – “Väike raamat suurtest ideedest. Teadus” destilleerib […]
“Eesti Novell 2018”
Sisukord Saateks Jüri Kolk > Paul Mudlum > Qiaotou nööp Mart Kivastik > Jaama 12 Martti Kalda > Viimsepäeva laupäeva hommikul Lilli Luuk > Auk Andrus Kivirähk > Vanaisa ja metsavennad Meelis Friedenthal > Kasuksepp Mari-Liis Müürsepp > Elajad Janar Ala > Sült Margit Lõhmus > Vulva klubi Donald Tomberg > Arno, isa, koolimaja ja […]
“Idamaade mütoloogia entsüklopeedia”
Legendid idast: muistse Egiptuse, Araabia, Pärsia, India, Tiibeti, Hiina ja Jaapani imepärased müüdid ning lood kangelastest, jumalatest ja sõdalastest Autoriteetne teejuht idamaiste mütoloogiate ja legendide juurde Egiptusest kuni Jaapanini. Üle 500 märksõna kirjeldavad iga kultuuri keskseid müütilisi tegelasi ja nende tähtsust oma aja muistsetele tsivilisatsioonidele. Erinevate kultuuride keskseid teemasid ja sümboleid illustreerivad suurepärased pilditahvlid, alates […]
“Uus maja vanal kohal. Tartu Ülikooli Narva Kolldeži uue õppehoone lugu”
Sisukord Ajalugu Keskaegne Narva – väike linnake Liivimaa idapiiril Narva 16. ja 17. sajandil – kataklüsmid ja õitsengud Narva õitseng 17. sajandi lõpus Vana maja Börsihoone ehitamise eellugu: linna rae ja kindralkuberneri vastasseis Börsihoone Narva Põhjasõda Börsihoone 18.-20. sajandini: suur ja tühi hoone Teine maailmasõda ja Vana Narva kadumine Arheoloogilised kaevamised – üle 2000 m2 […]
“Ringrajal. Meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus”
Raamat annab ülevaate Nõukogude Liidu mootorrataste ringrajasõidu meistrivõistlustel kui tähelepanuväärseimatest spordisündmustest Balti liiduvabariikides sõjajärgsel perioodil. Tutvustatakse NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja võistluste organisaatoreid. Väljaanne on mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.
“Väliskirjanduse ajalugu”
Käesolev õpik on 1947. aastal ilmunud “Lääne-Euroopa kirjanduse ajaloo” teine, ümbertöötatud trükk. Autorid on tänuga arvestanud kriitika näpunäiteid ja kasutanud möödunud aastakümnel NSV Liidus ja välismaal ilmunud uusi teaduslikke töid. Õpiku ülesehituses on tehtud olulisi parandusi, välja jäetud ülearustena tundunud üksikasju ning mõndagi juurde lisatud. Slaavi ja idamaade kirjandused on välja jäetud, sest neid peaksid […]
“Tallinna kalmistud”
Karl Laane (10. II. 1907 – 3. XI 1986) Oli Võru Õpetajate Seminari haridusega pedagoog ja Eesti Haridusliidu ametnik. Nõukogude võimu tingimustes talle hariduspõllul kohta ei pakutud, Saksa sõjaväkke mobiliseerimine oli jätnud poliitilise pleki. Nii tuli otsida muid leivateenimise võimalusi. Karl Laane oli alati Õpetajua, loomu poolest tõeline rahvavalgustaja, kes tegutses tugeva sisesunni mõjul. See […]
“Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVI”
Sisukord L. Kivisaar-Feoktistova, Eesti äkked E. Lõoke, Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses T. Habicht, Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel G. Troska, N. Šlõgina, Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest V. Kalits, Kihnlaste kalastusest A. Luts, Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest A. […]
“Igapäevasest tööst Vana-Egiptuses”
Ajaloo lugemik alg- ja keskkoolile nr.2 Oli vaikne tuulteta päev. Tasa libises foiniiklaste laev üle sileda merepinna. Sellest ajast, kui nad läbi merekitsuse lahkusid ookeanist sinisemale ja kodusemale merele, oli neil olnud ilusaid ilmu. Orjad all sõudjateruumis hakkasid väsima, sest mitmel päeval polnud enam kasu purjedest. Tasa kostus üles laevalaele sõudepingelt nende rütmiline kurvavõitu laul. […]
“Vabadussõja võidusammas”
Vabadussõja võidusamba lugu on olnud pikk ja keeruline. Ühe monumendi kohta liigagi keeruline. Esimest korda võeti monumendi püstitamine jutuks juba 1920. aastal, kohe pärast Vabadussõja lõppu. Ometi polnud määratud sambal siis kerkida. Ühtekokku on samba püstitamist tõsisemalt ette võetud seitsmel korral ja seitsmes kord on viimaks ka vilja kandnud. Viiel korral on monumendi rajamist eestvedanud […]
“50 kootud, heegeldatud ja vilditud päevalille”
Külluslike ja säravate värvidega mustrid ja kavandid, mille järgmist te kindlasti naudite Võtke vardad ja heegelnõelad ning “rajage” enda kodu, riiete ja ümbruse kaunistamiseks päris oma lilleaed. Raamatus on 50 omanäolist kootud, heegeldatud ja vilditud päevalille kavandit, sealhulgas rohkesti värvikaid õisi ja eri suuruse õienuppe. Leiate hulganisti ideid oma loovuse arendamiseks. Esimeses osas antakse kasulikke […]
“75 kootud lillemotiivi”
Kaunid mustrid pleedidele, aksessuaaridele, beebitekkidele ning mujale Raamatust leiab iga kuduja midagi inspireerivat – lihtsatest nurgast nurgani kootud ruutudest kuni geomeetriliste mustriteni, mis on kootud erinevates tehnikates. Pistke reisile, sõpradega kohtumisele või väljasõidule minnes kotti raamat, vardad ja paari ruudu jagu kudumismaterjali! Kui kõik ruudud on valmis, saate kogu töö kokku õmmelda. Raamatus on juhendid […]
“75 heegeldatud lillemotiivi”
Kaunid mustrid, mida kokku sobitades saate teha tekke, pleede, beebitekke ja palju muud Raamatust leiate inspireeriva kollektsiooni kolmnurksetest, ruudu-, rombi- ja ringikujulistest ning kuusnurksetest motiividest. Kõiki neid ühendab lilletemaatika. Kirjeldatud on traditsioonilisi kroonlehtede ja roosipungadega tekiruute, aga ka värvikate kolmemõõtmeliste lillede ja lehtedega hulknurki. Midagi inspireerivat leiab iga heegeldushuviline. Suurepärane käsiraamat vilunud tegijale Sisaldab juhendeid […]
“75 heegeldatud pitsmotiivi. Tänapäevase nüansiga traditsioonilised disainid kodule, riietele ja aksessuaaridele”
Caitlin Sainio on heegeldamisega tegelenud peaaegu terve oma elu. Ta on õppinud mehaanikainseneriks, kuid on nüüd vabakutseline heegeldiste disainer, kes keskendub peamiselt looduses leiduvatele kauntele mustritele. Ta on raamatute “100 heegeldatud lumehelvest”, “100 heegeldatud pitslille” ja “75 heegeldatud lillemotiivi” autor. Sellest raamatust leiate peene lõnga ja heegelniidiga valmistatud lihtsate kujundite ja kaunite piltmotiivide kavandeid. Ruudud, […]
“Metsa taga ei ole mets”
Selles raamatus on autor käsitlenud maalaste elu Teise maailmasõja eel ja sõja-aastail. Kirjanik on loonud rikkaliku tüüpide galerii ja veenvalt kujutanud paljulapselise perekonna elu ligi pool sajandit tagasi. Illustreerinud Asta Vender.
“Head kastmed”
On täiesti kindel, et kastmed on kõigi aegade parim kulinaarne leiutis. Soojalt või külmalt kaunistavad nad igapäevaseid toite ja võivad samas muuta need ka suurepärasteks maitselamusteks. Mis on spagetid ilma hakklihakastmeta? Spargel ilma pehme, võilõhnalise ja kergelt hapu Hollandi kastmeta? Elu ilma kastmeteta oleks üsna maitsetu. Sari: Kerged road
