“Vaata oma hinge”
Haiglapalatis meelemärkusele tulles näeb Julia enda kõrval meest, kes väidab, et on tema abikaasa. Mees teatab, et naine sattus autoavariisse, kuid füüsiliselt on temaga kõik korras. Samas taipab Julia õudusega, et ei mäleta ei meest, nende pulmi ega mesinädalaid, küll aga kõiki teisi sündmusi oma elus. Nüüd peab ta valima, kas mehega uuesti suhe luua […]
“Kohtumine keskööl”
Victoria, armas sinisilmne tütarlaps, oli terve oma elu elanud muretult vaikses linnakeses. Vaid oma armastatud romaanidest sai ta teada armastusest ja kirest, kohutavatest kuritegudest ja uskumatutest seiklustest. Kuid ükskord sai see kõik tema jaoks reaalsuseks. Kõik algas kesköisest kohtumisest talvisel teel… (Taskuformaat)
“Anonüümkiri”
Kogu oma elu oli ta nii ema, kolleegide, sõprade kui ka kallima jaoks olnud Kitty Harrison. Kuid ühel päeval saabunud imelik anonüümkiri külvas ta hinge kahtluseseemne. Kui Kitty pärast ema surma ta päeviku leidis, hakkas see seeme jõudsalt idanema. Loetud read panid naise oma päritolus kahtlema ja ta otsustas asjasse maksku mis maksab selgust tuua. […]
“Naised, kellest ma öösiti mõtlen”
Mida võiks 40. eluaastates lastetu naine oma eluga peale hakata? Istuda lennukisse ja rännata ajalooliste naiste – kartmatute maadeuurijate, andekate kirjanike ja kirglike kunstnike radadel. Soomlanna Mia Kankimäki, kelle raamat „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma” (e.k 2018) rääkis tema elumuutvast matkast tuhande aasta taguse Jaapani õuedaami Sei Shōnagoni jälgedes, laseb end nüüd sütitada teistel […]
“Ime Andides”
13. oktoobril 1972 rammis Uruguay õhujõudude lennuk 3600 meetri kõrgusel Andides mäge. Lennuki pardal oli 45 inimest, nende hulgas ka Uruguay Old Christiansi ragbiklubi, teel mängima ühe Tšiili parima ragbimeeskonna vastu. „Me kukkusime alla. Lennuk kukkus alla. Me kukkusime mägedesse. Me oleme siin lõksus.“ Ellujäänud 16 inimesel tuli oodata 72 päeva – nad päästeti […]
“Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”
Raamat, mida te käes hoiate, aitab suurepärasel moel otsida selgitusi kaasajal üha rohkemaid peresid puudutavatele vastuseta küsimustele: miks muutuvad meie lapsed üha hüperaktiivsemaks, autistlikumaks, miks nende areng ei suju või kulgeb läbi tagasilöökide, miks nad meditsiini tormisest arengust hoolimata nii sageli haigestuvad.
“Jonathan Livingston Merikajakas”
Allegooriline jutustus merikajakast Jonathan Livingstonist, kes tõrjutakse parvest eemale, sest ta ei taha lennata ringi niisama tühiselt kui teised kajakad. LEND on selle sümbolistliku raamatu metafoor, andmaks edasi mõtteid sellest, kui tähtis on seada ja otsida elus kõrgemaid eesmärke, isegi siis, kui sinu lähedased su püüdlused hukka mõistavad. (Taskuformaat ja raamatus on pühendus)
“Kuu männipuudes. Klassikalised haikud”
Lühiluulevorm haiku on kantud zen-budistlikust vaimust ja väljendab kõigest kolmel värsireal autori tajumust teatud ajahetkel. Käesolevas kogumikus on sada haiku meistriteist sellistelt Jaapani klassikutelt nagu Basho, Buson, Chiyo-ni jt. (Taskuformaat)
“Ilu ja tervis loodusest”
Kõik me oleme osa loodusest ja saame terved olla vaid siis, kui elame kooskõlas ümbritseva looduse ja iseendaga – seega tulekski loomulikuks eluks vajalikku otsida eelkõige taimeriigist. Taimed annavad meile jõudu ja energiat ning mitte ainult – taimed tulevad meile ka appi ja ravivad meid, kui oleme haigestunud. Tõsi, haigus meid tavaliselt kohe metsa ja […]
“Kuradimülgas. Leidlaps François”
Kui ma alustasin “Kuradimülkaga” maaelu kujutavate romaanide seeriat, mille kavatsesin koondada pealkirja alla “Köiemeistri videvikutunnid”, polnud mul mingit süsteemi, mingit kavatsust teha revolutsiooni kirjanduses. Ükski inimene ei tee revolutsiooni üksipäini ja eriti kunstivallas teeb seda ühiskond, päris täpselt teadmata kuidas, sest sellest võtavad osa kõik. See ei ole aga kehtiv maaelu tavasid kujutavate romaanide kohta: […]
“Vana telemasti varjus. Lugusid raadio- ja teletegijatest 1960-2005”
Valdo Pandi tööstiil oli selline, et ta suutis keskenduda vaid viimasel hetkel. Kui saade algas, monteeriti veel hirmsa kiiruga järelejäänud materjale. Saate lõppedes tuli stuudiost Valdo ise, tekst ja lindid käes, soe ja süüdimatu naeratus näol: “Noh, läks päris kenasti.” Ivar Trikkeli esinemislaad oli südamesse ja hinge minev. Eriti vanemate inimeste puhul. Mõjukust lisas veel […]
“Keda usaldada?”
Kui me ei usu enam inimesi, kes meid juhivad, keda siis üldse usaldada? Valitsused, ärisektor, pangad ja meedia – mitte kunagi varem ei ole institutsioonide usaldusväärsus olnud nii madal kui praegu. Siiski ei ela me usaldamatuse ajastul, kaugel sellest. Maailmakuulsa usalduseuurija Rachel Botsmani arvates on kätte jõudnud üks inimkonna ajaloo suuremaid sotsiaalseid murranguid, mis mõjutab […]
“Keda usaldada?”
Kui me ei usu enam inimesi, kes meid juhivad, keda siis üldse usaldada? Valitsused, ärisektor, pangad ja meedia – mitte kunagi varem ei ole institutsioonide usaldusväärsus olnud nii madal kui praegu. Siiski ei ela me usaldamatuse ajastul, kaugel sellest. Maailmakuulsa usalduseuurija Rachel Botsmani arvates on kätte jõudnud üks inimkonna ajaloo suuremaid sotsiaalseid murranguid, mis mõjutab […]
“Eesti keele päritolu”
Et mõista eesti keele ja teiste uurali, s.t. soome-ugri ja samojeedi keelte ning nende kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Teisiti lihtsalt ei saa. Pealegi tuleb hoolitseda selle eest, et meie poolt kasutatavad teaduslikud andmed ja ideed oleksid kõige uuemad, sest vananenud viivad meid loomulikult […]
“Sõjakunst”
Sun Zi raamat “Sõjakunst” on õpetanud inimestele juba üle 2000 aasta, kuidas juhtida – sõjaväge, firmat, osakonda, oma elu… Raamat on kirjutatud küll juhtnööridena sõjapealikule, kuid tänapäevaks on see kujunenud paljudes ülikoolides soovitatud juhtimisõpikuks ning saavutanud populaarsust ka enesearenguraamatuna, mille abil oma ellu korda, süsteemi ja efektiivsust tuua ning eesmärkide täitmisel tulemusi saavutada. (Taskuformaat)
“September 1939 Poolas ja Leedus. Eesti ohvitser Euroopas”
Seekordne raamat toob originaalsel kujul lugejateni valiku Eesti sõjaväeatašeede ettekandeid Teise maailmasõja eelsest Euroopast ning vahetutest sõjamuljetest Poolas ja Leedus. Kooli ajalooõpikutes domineerib tavaliselt lihtne lause „1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas Teine maailmasõda“. Kuid … millised riikidevahelised poliitilised käigud ja diplomaatilised manöövrid sellele otsustavale sammule eelnesid ning otseselt ka järgnesid, seda püüdsidki […]
“Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936-1940”
Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja […]
“Eesti ohvitser Euroopas. Hispaania 1937-1939”
Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937. Eestist osales aprillist 1937 […]
“Karhu — Pohjoisten kansojen myyttejä”
Metsän kuningas, korven valtias, myyttinen karhu. Pohjoisten kansojen pyyntikulttuureissa karhulla oli monin tavoin keskeinen asema. Metsän valtiaan ympärille kietoutui valtaisa määrä uskomuksia, rituaaleja ja myyttejä, jotka juontavat juurensa kaukaa kivikaudelta. Ne kuvastavat karun kauniilla tavalla karhun paikkaa ihmisen mielenmaisemassa. Useat alkuperäiskansat uskoivat olevansa karhun jälkeläisiä tai ainakin sukulaisia aikojen alusta saakka. Toiset heistä katsoivat öiselle […]
“Kanteletar ja opas sen lukemiseen”
Kantelettaren uusi täydennetty laitos johdattaa lukijan syvälle lyyriseen kulttuuriperintöömme. Kanteletar on Kalevalan ohella suomalaisen kulttuuriperinnön kulmakiviä. Siinä missä Kalevala on myyttisten tarinoiden eeppinen kokoelma, antavat Kantelettaren runot ja laulut kosketuksen ihmisen ikiaikaiseen tunnemaailmaan: iloon, suruun, pelkoon, yksinäisyyteen ja rakkauteen. Teos on kuitenkin monella tapaa jäänyt Kalevalan varjoon – Kanteletarta ei ole koettu samalla tavalla kansallisesti […]
