“Kuidas tehakse maailmu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse “irrealismi” kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida […]
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Miski ei aja rohkem iiveldama kui häbematus, millega need, kes on teinud rahast oma elu ainsa põhjuse, raputavad aeg-ajalt majanduskriisi õlgmehikest, ning rikkad panevad täna selga säästurõivad, manitsemaks vaeseid, et kõigil tuleb ohvreid tuua. Niisama hämmastav on kuulekus, millega need, kes on rumalalt aidanud kaasa riigivõla tasakaalust välja löömisele, loovutades […]
“Dialoogid loomulikust religioonist. Loomulik usundilugu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Šotlane David Hume (1711-1776) on suurim ingliskeelne filosoof, ühtlasi üks säravamaid stiilimeistreid. Valgustusliku skeptikuna arvustas ta religiooni ratsionaalseid aluseid ning tõi välja usundite loomulikke põhjusi ja tagajärgi. “Dialoogid loomulikust religioonist” on mitmehäälne kirjanduslik meistriteos. Selles uuritakse, kas me saame maailma vaatlemise põhjal järeldada midagi Jumala olemise ja olemuse kohta ning kas […]
“Modernsuse lõpp”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Muidugi tunnistab Vattimo, kes kunagi nägi kommunikatsiooniplahvatuses “tugeva mõtlemise” dogmade lõppu, praegu oma pessimismi: kontroll info ja meedia üle on üha laienenud ning seisukohad, mida peavooluna levitatakse, on võimuloleva kapitali omad. Siiski ei tähenda selline olukord, et postmodernsed lootused oleksid olnud nonsenss, vaid et “me oleme võimu meelevallas, kes ei […]
“Päevaraamat”
Sari: Avatud Eesti Raamat “Päevaraamat” on Gombrowiczi loomingus erilisel kohal. Poola tuntumaid kirjanduskriitikuid Jan Blonski on öelnud, et “Päevaraamat” on kõige kroon ja kõige võti, mis Gombrowicz on kirjutanud. Tema “Päevaraamat” ei ole tüüpiline kirjanikupäevik, elu- ja loomekroonika, oma teadlikus konstrueerituses pürib see iseseisvaks kirjandusteoseks. Ning kahtlemata on Gombrowiczi “Päevaraamat” poola kirjanduse kõige isikupärasem autoportree. […]
“Viimane sõna”
Sari: Avatud Eesti Raamat Mõjukas ameerika filosoof Thomas Nagel kaitseb siin raamatus ratsionaalsust selle subjektiivse mõtestamise ehk relativismi eest. Kõige sügavamad tõed loogikas, matemaatikas, aga ka loodusteadustes, ajaloos ja eetikas ei ole lihtsalt inimeste isiklikud või kollektiivsed tõekspidamised. Neid ei saa vaidlustada väljastpoolt, näiteks sotsioloogiliselt või bioloogiliselt kui huvide ja kohastumuste saadusi. Viimane sõna neis […]
“Tõde. Teejuht neile, kes segaduses”
Sari: Avatud Eesti Raamat Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas “tõde” on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõest ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi […]
“Lõpmatus”
Sari: Avatud Eesti Raamat Igaüks, kes on mõelnud aja ja ruumi või arvude otsatuse peale, jumala täiusest või kõiksuse suurusest, tunneb selle teema erilist külgetõmbejõudu. Käesolev, ühtaegu ajalooline ja probleemikeskne ülevaade puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast müstikani. Käsitledes filosoofia põhiküsimusi, nagu tähendus, arusaamine, eneseteadvus ja surm, pakub see huvi laiale filosoofia- ja teoloogiahuvilisele lugejaskonnale. Kõne […]
“Strukturaalantropoologia: valik artikleid”
Bibliotheca Anthropologica Claude Levi-Strauss on tänapäeva antropoloogia teenäitaja. Kuigi ta ise ei loonud oma koolkonda, hargnevad just Levi-Straussi juurest mõned kõige kesksemad tõekspidamised. Müütiline mõtlemine on järjekindel ja iseseisev, primitiivseks peetud ühiskonnad ei ole lihtsad, tsivilisatsiooni areng oleneb kultuuride koostööst – kõigi nende arusaamade levimine ja kinnistumine on seotud Levi-Straussi tööga. Siinne väike valik sisaldab […]
“Amarusataka. Amaru sadakond värssi”
Bibliotheca Asiatica “Amaru sadakond värssi” on armastusluule kogumik, mis avab rikastava sissevaate sajanditetagusesse india klassikalisse kirjandusse. Eraldi tähelepanu väärivad põhjalikud ja asjatundlikud kommentaarid. Taas tuleb tõdeda: kui erinevad ka poleks ajastud, kultuurid ja kombed, südame keel on üks. Doris Kareva poetess Vana-India poeedi, mõtleja ja värsisepa Amaru värelevilusad, kaunid ja ilmekad värsid annavad lugejale koos […]
“Funktsioon ja struktuur briti koolkonnas. Antropoloogia lugemik”
Bibliotheca Anthropologica Sellest kogumikust on esimest korda võimalik eesti keeles lugeda Briti moodsa sotsiaalantropoloogia kahe alustala, Bronislaw Malinowski ja Alfred Reginald Radcliffe-Browni esseid. Need neli teedrajavat teksti on olnud murrangulise mõjuga, kujundades antropoloogilist kirjutust ja praktikat üle maailma, olgugi et sageli kriitika ja vastandumise kaudu. Erilist kaalu omab Malinowski etnograafiliste välitööde metoodikat käsitlev sissejuhatav essee, […]
“Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. I.I. Tartu-Moskva koolkond: tekstist semiosfäärini”
Bibliotheca Controversiarum “Struktuur ja vabadus” on ühtaegu nii suurepärane sissejuhatus Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootikasse kui ka koolkonna seisukohtade algupärane edasiarendus. Mihhail Lotmanil on haruldane oskus seada küsitavaks enesestmõistetav ja muuta keerulised küsimused lihtsalt mõistetavaks. See on raamat, mis pakub kindlasti juurdlemist erialaspetsialistidele, ent vaimukas laad ja rikkalik näitematerjal muudavad selle huvipakkuvaks igale intelligentsele lugejale. Marek Tamm […]
“Ükski saar pole saar. Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast”
Bibliotheca Controversiarum Olles uurinud pikki aastaid varauusaegseid arhiividokumente, mis lubasid heita pilke tollasele Euroopa rahvakultuurile, on Carlo Ginzburg viimastel kümnenditel suundunud kõrgkultuuri kirjandustekstide eritlemisele, unustamata sealjuures arhiivides saadud kogemusi. “Ükski saar pole saar” on suurepärane näide, kuidas on võrdlev-ajaloolisest vaatenurgast võimalik ümber hinnata klassikalisi kirjandustekste, luua ootamatuid seoseid, tuua päevavalgele varjatud mõjuänge ja peeneid vormimänge. […]
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Moosese eristus ehk monoteismi hind”
Bibliotheca Controversiarum Saksa egüptoloogi Jan Assmanni ambitsioon pole ei midagi vähemat kui mõista monoteismile üleminekut lääne kultuuris, selle iseloomu ja mõju. Tema soov on analüüsida nn Moosese eristusest, õige ja väärusu vastandusest sündinud uut kultuuriruumi, mida eurooplased on viimasel paaril aastatuhandel asustanud. Põhjendatult peab ta monoteismi sündi suuremaks pöördeks lääne kultuuris kui kõik poliitilised mullistused […]
“Kreeklased ja võõrad”
Bibliotheca Controversiarum Kontsentreeritud ja samal ajal ladusas käsitluses keskendub Albrecht Dhile Vana-Kreeka kultuuri enesepildi muutumisele ja kreeklaste kontaktidele teiste rahvaste ja uskumustega. Tema vaade on avar, ulatudes arhailisest Kreekast Rooma keisririigini ning kristluse arenguni hilisantiikajal, põigates vahepeal koos geograafide ja väejuhtidega ka kaugematesse paikadesse. Raamatut võib soovitada kõigile, kes tunnevad huvi eri kultuuride omaavahelise suhestumise […]
“Kõndimise filosoofia”
Bibliotheca Controversiarum Kõndimine on osa meie igapäevaelust. Frederic Gros` “Kõndimise filosoofia” vaatleb kõndimist süviti. Ühendades käimise isikliku kogemuse suurte filosoofiliste ja kirjanduslike käsitlustega, aga ka ajalooliste figuuridega, näitab Gros kõndimise olulisust mitte ainult tervise seisukohast, vaid ka kultuuriloolisest vaatepunktist. Kõndimisest saab kunst ja filosoofia. Margus Vihalem filosoofiadoktor “Kõndimise filosoofiat” ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib […]
“Tantsupoliitika. Riiklikud rahvatantsuansamblid, representatsioon ja võim”
Gigantum Humeris Raamat käsitleb põhjalikult juba aastakümneid maailmas eksisteerinud nähtust – riiklikke rahvatantsuansambleid, nende olemust ja tegevust. Teerajajaks ja paljude teiste ansamblite eeskujuks oli Nõukogude Liidus tegutsenud Igor Moissejevi tantsuansambel. Seni on seda fenomeni küll ülistatud, küll kritiseeritud. Ülistatud eelkõige lavastuste haarava vaatemängulisuse ja tantsijate meisterlikkuse poolest, kritiseeritud aga pärimustantsule võõral, balletikoolil põhineva koreograafia ja […]
“Vairagyasataka ehk sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks”
Bibliotheca Asiatica Umbes 5. sajandil Indias elanud Bhartrhari polnud üksnes luuletaja. Ta oli keeleteadlane, filosoof ja ilmaelust loobuja, kui kasutada selle teose pealkirjas edastatud sõnumit, mis nii ehedalt võtab kokku vanaindia tarkade püüdlused. Selle tõlkega avavad Martti Kalda ja Mathura eesti lugejaile sanskritikeelse poeesia maailma. Loobugem siis vahepeal ilmaelust ja lugegem seda meistriteost! Andres Herkel […]
