“Tantsija. Romaan Rudolf Nurejevist”
Colum McCann (s 1965) on Iiri kirjanik, kes elab ja töötab Ameerika Ühendriikides. Ta on avaldanud kuus proosaraamatut, millest romaan “Tantsija” (Dancer, 2004) on kahtlemata tuntuim, tõlgituim ja pärjatuim. Eesti keeles on McCannilt varem ilmunud romaan “Zoli”. Inspireerituna eluloolistest faktidest, kuid kasutades ilukirjanduslikku vabadust on McCann kirjutanud erootiliselt laetud lood Rudolf Nurejevist, tatari päritolu tantsijast, […]
“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Võitlus kolmainsusega”
See raamat on mõeldud kõigile, keda huvitab meie igapäevane töö tootmisettevõttes. Raamatu jutustab ühe naise silmade läbi nüüdisaegsest trükiseid tootvast ettevõttest, kuhu ta asub tööle tootmisjuhi ametikohale. Naine on haritud ja rikkaliku kogemustepagasiga ning loodab siin rakendada taas oma edukat juhtimissüsteemi. Ent varsti märkab ta, et on sattunud hoopis pöörasesse kollektiivi, kus käib pidev olelusvõitlus. […]
“Armastuse jäljed”
Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud. Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida […]
“Kreeps”
Eesti novellivara Mait Metsanurga (1879-1957) novellivalimik esindab tema lühiproosat läbi nelja aastakümne: novellist “Laenamas” ilmus aastal 1904 päris kirjanikutee alguses, poliitilise atraktiivsuse näitena kogumikku valitud “Dora Praats” 1943. aastal. Metsanurga novelle ja jutustusi iseloomustab realistlik laad, teatud grotesksus, ühiskonnakriitilisus, viha orjameelsuse vastu ja sügav õiglusejanu.
“Kadrioru loss. Väliskunsti muuseum”
22. juulil 2000 avas Eesti Kunstimuuseum värskelt renoveeritud Kadrioru lossis uue filiaali – Väliskunsti Muuseumi. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja vene maalii, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti XVI-XX sajandist, on tähtsaim ja arvukaim Eestis. Praegu on Kadrioru lossis hoiul ja osaliselt eksponeeritud tuhatkond maali, ligikaudu 3500 graafilist tööd, 250 skulptuuri (lisaks 2500 […]
“Ärge pabistaga pisiasjade pärast armastuses”
Filosoofiadoktor Richard Carlson ja tema abikaasa Kristine õpetavad oma esimeses ühiselt kirjutatud raamatus, kuidas armusuhteid paremaks muuta. Selleks ei peagi palju tegema! Õppige enda üle naerma! Ärge sundige partnerit tulistel sütel kõndima! Ärge peljake juhuslikku kriitikat! Ärge tülitsega tühiste asjade pärast! Olge eeskujulik kuulaja! Hoolitsege teineteise eest! Ärge eales alahinnake armastuse jõudu! Richard Carlson esineb […]
“Vested”
“Mulle tuli pähe üks uus jutt…” Nende sõnadega hakkas Oscar Wilde nõiduslikku jutulõnga heietama, lummates isegi vaenlasi oma rikkaliku kujutlusvõimega. Kummalisel kombel on kõik need, kes teda tundsid, väitnud, et kuulus kirjamees vähendas end suusõnal paremini kui kirjalikult. Wilde´i suulise loomingu esimene valikkogu ilmub sajand pärast Wilde´i surma. Valikkogu “Vested” annab vaimusuuruse loomingust tõetruu ülevaate.
“Põhja-Eesti klint”
Iga maa ja rahva tarvis on olemas mõni pinnavorm või maastik, mis otsesemalt kui miski muu seostub just selle maa või rahvaga. Soome meenutab end graniidist silekaljudega järvesilmade vahel, Rootsil on varuks Ölandi ja Gotlandi klindiastangud, Norra meenutab end sinavasse uttu kaduvate fjordidega, Läti olemust aitavad sul mõista Kuramaa liivarannad jne. Millega astub sellesse ritta […]
“Eesti levimuusika ajaloost 3. Sirp ja saksofon”
Eesti muusika grand old man´i Valter Ojakääru kolmas Eesti levimuusika ajalugu käsitlev raamat peatub sõjajärgsetel aastakümnetel. Ei olnud need teiste seas lihtsad ka kunstirahvale. Siingi suruti maha andeid ja loomingulisust, uue elukorralduse ja ideoloogiareeglitega harjumine ning toimetulek nõudis üksjagu meelekindlust. Kuid eesti muusika elus, muusikakolletkiivid ja muusikud tegutsesid oma lemmikalal vaatamata vahel üsnagi absurdsele välisele […]
“Kotkad ja inglid”
Jessie on surnud. Ta lasi end maha, samal ajal Maxiga telefonis vesteldes. Max – kooliajal hädavares, vinniline ja ülekaaluline, tegi iseendast oma elu projekti ja sai enda arvates edukaks juristiks. Kümne aastaga jõudis ta enda arvates tänu isiklikele jõupingutustele tippu, mainekasse Rufuse õigusbüroosse Viinis, rahvusvahelise õiguse Olümposele, kust vaadates tunduvad riigid üksteisele liiva silma viskavate […]
“Eesti 100 rändrahnu”
See, et Eesti on rändrahnude maa, on fakt, mis ei vaja tõestamist. Kuhu sa ka ei vaata, ikka on nad seal – olgu siis suured või väikesed, sammaldunud või lainetest läikele löödud, ehas õrnalt õhetavad või suisa sitikmustad, laial lagedal väljal või metsa rüpes, mäenõlval või orupõhjas. Neist, talumehe põllule lösutama jäänud kividest, mis omandanud […]
“Renessansiaja naine”
Naise elu 15. ja 16. sajandi Itaalias. Pärast “Antiikaja naise” ja “Keskaja naise” ilmumist on nüüd võimalus lugeda ka “Renessansiaja naist”. Päivi Setälä elav ja asjatundlik pilk jälgib selles raamatus abielu, emadust, lapsi, perekondlikke sündmuis, lesepõlve ja naise tööd, kurtisaane ja prostituute, ravitsejaid ja nõidu, usu tähtsust, nunnasid ja ilmikõdesid. Raamat räägib ka haritud ja […]
“Tea koolisõnastik 9. Eesti keel”
CD – kaasas ei ole Eesti keel üle 15 000 mahuka sõnaartikli 1216 lk esmatrükk 2008 kahevärvitrükk Sõnastik annab sõnade põhitähenduse illustratsioonid tähenduse selgitamiseks käänamise ja pööramise kasutusnäited näited sõnade liitumise kohta väljendid koos näitelausetega stiili- ja erialamärgendid keelekommentaarid lisasosas: eesti keele õigekirjareeglid vali Eesti kohanimesid eesti keele sõnamoodustus Sõnastik sobib põhikoolile ja gümnaasiumile tööks […]
“Õnnelikud inimesed”
“”Laske mul magada!” röökis ta.” See on tsitaat raamatust, mida praegu käes hoidad ja usu, seda karjatad sa ühel õhtul siis, kui lootuses taas kord raamatu abiga und leida Katrin Reimuse jutukogu kätte võtad. Sest kui oled neid esmapilgul lihtsaid ja elulisi, ent samas väga inimlikke ja puändikaid jutte lugenud, ei saa niipea und. Mõtled […]
“Asi pole geenides. Tõelised põhjused, miks lapsed sarnanevad oma vanematega”
Oliver James sukeldub oma raamatus sügavale meie individuaalsuse põhjustesse, mis peituvad hoopis lapsepõlves, mitte geenides, ning selgitab, miks mängib kasvatus hilisemas elu heaolu ja edu saavutamisel nii olulist rolli. “Asi pole geenides” mitte ainult ei muuda seda, kuidas me näeme iseennast ja end ümbritsevaid inimesi, vaid annab ka vahendid, et muuta oma isiksust ja elu […]
“Nõiutud palverännak”
Clifford D. Simak kuulub täie õigusega 20. sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Arthur C. Clarke´i, Robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid […]
“Elusid ja eluruume. Ekslemisi Euraasias. 2 raamatut”
Sari: Ilmatargad Raamat “Elusid ja eluruume” Geograafial, mis algaegadel oli teisi teadusharusid teenindav distsipliin, on praegugi tihedad seosed ajaloo, poliitika, majanduse, aga ka näiteks botaanika või keeleteadusega, ning geograafid vajavad teadmisi neist kõigist. Sellest raamatust võivad Ott Kursi ametikaaslased leida meenutusi oma teadusharu käekäigust, muude aladega tegelejad aga kogeda, kuidas geograafid maailma näevad ja liigendavad. […]
“Ümberõpe”
Romaanivõistlus 2000 “Autor esitab meile kahe keskealise naise – erakooli õpetaja ja teistest vanema õpilase – areda ja hingelise suhte loo, kasutades selleks kahe vaatepunkti võtet, mis nõuab reeglina suuremat kirjutamisvilumust. Nõnda siis saamegi kaks mõnevõrra erinevat varianti ühest ja samast loost.” – Rein Põder “Kirikliku kallakuga diakonikoolis õppiv naisõpilane Kirmet pajatab oma lähenemiskatsetest õpetaja […]
