“Tagahoovis”
Tänaselt vaateveerult tundub üllatavana, kui tõrelevalt võtsid kaasaegsed arvustajad vastu 1930-ndate aastate vaieldamatu tähtteose. Agulielu kirjeldused poleks tohtinud pärast August Jakobsoni, Rudolf Sirge jt. vaeste-patuste-koolkonna esindajate romaane enam vaimuilma šokeerida. Kuid küllap peituski komistuskivi Lutsu sootuks erinevas ainekäsituses. Lugedes kriitikute etteheiteid, kuidas Luts pole suutnud analüüsida ühiskondlike väärnähtuste tagamaid, pakkuda valmis lahendusi ja anda teosele […]
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
“Kevade”
Oh, kui palju kordi on minult juba küsitud “Kevade” esimese trüki ilmumisest saadik: Kas ikka tõesti elasid ja tegutsesid kord säärased isikud, nagu Joosep Toots, nagu Arno Tali, Raja Teele, Georg Adniel Kiir, Tõnisson jne.! Kas nad elavad veel Kus nad praegu on? Ning edasi, paljutähendavalt silma pilgutades: Küllap te ise ikka olitegi see Toots? […]
“Hinga”
Lihtne, revolutsiooniline 14-päevane kava, mis parandab su vaimset ja füüsilist tervist Unetus! Unustatud. Ärevus? Kadunud. Ravimiteta. Vererõhku alandavate ravimite ebameeldivad kõrvalnähud? Läinud. Odav ja tõhus abivahend südame- ja veresoonkonna haiguste, immuunhäirete, ülekaalulisuse ja seljavaluga ning seedetrakti häiretega võitlemiseks? Jah. Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Ei ole. Hinga sügavalt sisse ja usu, et see toimib […]
“Unerituaalid”
100 harjutust sügava ja rahuliku une saavutamiseks 100 lihtsat magaminekuga ühitatavat harjutust ja tegevust, mis aitavad kergemini uinuda ning ärgata värske ja puhanuna. Kas teil on raskusi magamise ja magamajäämisega? Unerituaalid võivad luua kosutavaks tukastuseks sobiva meeleolu ning aitavad rahulikult unele suikuda – aidaku need soovitused teil hästi magada! Siit juhendist leiate 100 lihtsat rituaali […]
“Vene kultuuri semiootika. Valik artikleid”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani ja Boriss Uspenski intellektuaalne koostöö on üks 20. sajandi teise poole humanitaarteaduste huvitavamaid ja olulisemaid episoode. Esmapilgul ei ühendanud neid palju, nad kuulusid eri põlvkondadesse, neil oli erinev väljaõpe, nende maailmavaates oli suuri erinevusi ja nad elasid eri linnades. Kummati sündis juba esimesest kohtumisest 1963. aasta sügisel lähedane sõprus ja tihe […]
“Vestlused Lotmaniga”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani kirjapärand on hiiglaslik, ent suuline pärand – esinemised, ettekanded, loengud – suuresti püüdmatult kadunud. Selles olukorras pakuvad intervjuud hinnalist, ehkki kahvatut aseainet. Kuigi needki on kirjalikud tekstid, on nad sündinud suulisest vestlusest ja suudavad parimatel hetkedel tabada Lotmani loovat mõtet – neid momente, kui kõneleja jõuab endalegi ootamatute järelduste või ülestunnistusteni. […]
“Kaluri poeg”
Läti kirjaniku Vilis Lacise (1904-1966) looming on meie lugejatele hästi tuttav. V. Lacise eepikuandele on iseloomulikuks jooneks oskus tugevaid karaktertüüpe luua. Tema teosed paistavad silma positiivse kangelasega, kes võitleb ja kõigi raskuste kiuste võidab. “Kaluri poeg”, mille esmatrükk ilmus Lätis aastail 1933-1934, kujunes läti kirjanduse populaarseimaks teoseks. Lätis on selle põhjal kirjutatud näidend (1934) ja […]
“Laidude raamat”
Igal inimesel on oma unelmate maa, mida ta kunagi tahaks leida, kuhu ta tahaks jõuda. Tema töö ja loomingu allikas, salasoovide redupaik. Üheks selliseks on meie väikesed meresaared. Ütleb loodusteadlane Fred Jüssigi: “Vaevalt küll leidub inimest, kelles läbi hommikuse udu või üle sädeleva merepinna paistev saar ei ärataks soovi sinna jõuda, teda oma silmaga näha […]
“Armastuse jaoks sündinud”
Põnevusromaan See tüdruk oli armastuse jaoks sündinud. Juba neiueas lõid tema pärast lõkkele kired, himud, armukadeduspiinad, mis ajasid häid sõpru tülli ja viisid mõrvadeni. Oma võib-olla sobivaimat partnerit kohtas Marga liiga noorelt, et teda mõista ja hinnata. Uuesti kohtusid nad aastate pärast – kuid õnneks mitte lootusetult hilja. Harold Robbins oskab lugejat oma kangelaste jõuliste […]
“100 laeva”
Selle raamatu autor, Ants Pärna, on hingelt ja vaimult meremees. Poisipõlvest alguse saanud huvi ja tahe valmistada miniatuurseid laevamudeleid on säilinud tänaseni. Sündinud 1935. aastal Alatskivi lähedal, lõpetas ta 1957. aastal Tallinna Merekooli. Järgnes mitu aastat meresõitu tüürimehena Eesti Merelaevanduse alustel. 1961. aastal tuli hakata mõned aastad varem uuestiorganiseeritud Meremuuseumi juhtima. Eesti Riikliku Meremuuseumi direktorina […]
“Salu Juhan ja ta sõbrad”
Salu Juhan istub laua taga ja täidab pioneeriülesannet. Naljakas pioneeriülesanne on Salu Juhanil. Naljakas jah, aga nalja ei tee. Muret ainult, kui täpsemalt vaadata. Salu Juhan peab kirjutama midagi iga rühmaliikme kohta. Rühmapäeviku juurde. Kaasaandeks või nii. See peab aitama päeviku lehitsejale ütelda, kes on kes. Paljas nimi ju ei ütle midagi. Vahel harva küll […]
“Õde Carrie”
Romaan “Õde Carrie” on ameerika tuntud kirjaniku Theodore Dreiseri esikteos, mis ilmus sajandite vahetusel ja mille valmis tiraaži ameerika kirjastajad tema “ebamoraalsuse” pärast üle kümne aasta kirjastuse keldrites hoidsid. Romaani peategelaseks on andekas, intelligentne ja sügava seesmise emotsionaalsusega neiu Carrie Meeber, kes tuleb maalt Chicagosse paremat elujärge otsima, hiljem New Yorki satub, seal lavale pääseb […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Puhake, paremad pojad V”
Metsavenna-eri Mitte kõik metsavennad polnud õilsad vabadusvõitlejad, rahva paremad pojad. Paraku oli omajagu bandiitegi. Nende tegude ees silmade sulgemine ei tee neid olematuks. Sisukord Ennuksemäe verine lumi “Must Kapten” Metsaelu tegi metsikuks Mälestusi Paul Lillelehest Mälestusi metsavenna päevilt Nimede register Sarjas Metsavenna-eri ilmunud raamatud
“Puhake, paremad pojad IV”
Metsavenna-eri “Tõde on ohvrite relv. Olgu tõe väljatoomina ja selgitamine ohvrite kättemaks kurjategijatele ja meie moraalne garantii tuleviku jaoks.” – Toomas Hendrik Ilves Sisukord Järvamaa pärast 1949. aasta märtsiküüditamist Äraandjate-eri Ülo Altermanni viimane võitlus Perekond Teori tragöödia Äraandjate-eri II Kõigist ei saanud reetureid Lõksu langevad vennad Lindermannid “Viimased mohikaanlased” Tulevahetus oma kodus Ema süda Hans […]
“Viimane”
Metsavenna-eri Käesolevas, oma kolmandas raamatus, millega eestlaste relvastatud vabadusvõitlust käsitlev sari Metsavenna-eri ühtlasi otsa saab, kirjeldab autor jätkuvalt Viljandimaa inimeste kannatusi alates aastast 1940. Teoses tuleb juttu ka kuulsast Raua tänava lahingust kommunistliku riigipöörde päevil, millest alguse saanud sündmuste käigus hukkus sõjaeelse Eesti Vabariigi kuulsaim motosportlane Oskar Veldeman.
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
