“Tark mees taskus. Eesti ennemuistseid jutte kirjanike sõnastuses”
„Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suliliste keeletarkust kuulsid.“ Nii algab Eesti muinasjutuklassikasse kuuluv raamat, kus jutte tuntud jutuvestjatelt Fr. R. Kreutzwaldilt, Ernst Peterson-Särgavalt, August Jakobsonilt, Juhan Kunderilt, Matthias Johann Eisenilt jt. Need on kokku võtnud tuntud lastekirjanik Eno Raud. See […]
“Eesti järved”
Eesti on tuhandete järvede maa. Järvede pindala poolest riigi territooriumist oleme Euroopas kõrgel neljandal kohal. Järved on meie elukeskkonna oluline osa, nad pakuvad toitu lauale, võimaldavad eri viisidel aega veeta ja suurendavad keskkonna esteetilist väärtust. Järvede kõrval elades ja toimetades on oluline teada, kuidas me üksteist vastastikku mõjutame. Kas teadsid? • Miks mõned järved on […]
“1000 kaunist paika, kust leida vaikust ja rahu”
Vaikus ei tähenda üksnes helide puudumist. Vaikusega kaasneb see mõnus tüünus, mida rahulolekus tunneme. Käesolev raamat pakub inspiratsiooni ja soovitusi külastamaks selliseid kohti, kuhu võib kas lühemaks või pikemaks ajaks minna pakku stressirohke argielu eest, et taasavastada vaikust ja rahu ning õppida tundma oma jõudu ja meelekindlust. Tuhande vaikust ja rahu pakkuva kauni paiga tutvustused […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Proua Dalloway”
“Proua Dalooway”, üks Virginia Woolfi (1882-1941) tuntumaid romaane, ilmus 1925. aastal. Loo süzee on iseenesest lihtne: üks päev juunikuises Londonis, mil koorekihti kuuluv naine korraldab peo, sõja läbi teinud noormees aga sooritab enesetapu. Romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused pealtnäha üsna argises ümbruses. Loo peategelane Clarissa Dalloway esines […]
“Väikelinna šerif”
Romaan Väikelinnaks pürgivasse Kiiva alevisse, oma kunagisse kodupaika, saabub tööle äsja miilitsakooli lõpetanud noormees Harri Basov. Kandes endas mitmesuguseid mälestusi, alustab ta tööd. see pole sugugi kerge, pole kogemusi, käes on ka Eesti iseseisvumise murdeaeg. Pinget lisab veel alevi selge rahvuseline kihistumine. Neid pingeid tunneb Harri Basov pealegi iseendas – isa venelane, ema eestlane, seisab […]
“Mätta otsast”
Ei mõika siin külas keegi, mis infrastruktuur on. Oleks nagu hoopis teine maa. Külas on tähtis, et oleksid teed, oleks elekter ja telefon. Need on nii lihtsad asjad, neid maamees jagab. Vana Cato, Marcus Porcius, maamees temagi, teadis: talu on sul mõtet pidada siis, kui selle lähedal on mõni suurem linn, meri või jõgi hea […]
“Valgekihv”
Illustreerinud Günther Reindorff Üks indiaanlastest tõusis püsti, tuli tema juurde ja kummardus ta kohale. Hundikutsikas litsus end tugevamini vastu maad. Nüüd oli tundmatus lõpuks kehastunud, oli muutunud konkreetseks lihaks ja vereks, tema kohal kummargil olles ja kätt sirutades, et temast kinni haarata. Tema karvad tõusid tahtmatult turri, huuled tõmbusid tagasi ja väikesed kihvad paljastusid. Saatusena […]
“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”
“Nii nad tapsid meie Ferdinandi,” ütles virtin härra Švejkile, kes oli aastate eest vabanenud sõjaväeteenistusest, kui kroonuarstide komisjon ta lõplikult lolliks tunnistas, ja elatas ennast nüüd sellega, et müütas mingeid jõledaid segaverelisi koerapeletisi, võltsides nende sugupuud. Peal selle tegevuse vaevas teda veel reumatism ja ta hõõrus parajasti opodeldokiga oma põlve. “Missuguse Ferdinandi, proua Müllerova?” küsis […]
“Geiša memuaarid”
Raamat “Geiša memuaarid” viib meid maailma, kus välimus on üle kõige, kus tütarlapse neitsilikkus müüakse oksjonil kõrgeima pakkumise tegijale, kus naisi õpetatakse võimumehi tüssama ning kus armastus põlatakse pelgaks näivuseks. Nitta Sayuri räägib elutarkuse keeles ning lummava siirusega oma elust geišana.
“Nad matsid Caesari”
Kupra kriminaalromaan 4 See päikeseline septembripäev oli täis ootamatusi. Esimene neist juhtus siis, kui ma – välkkiirelt taibates, et auto ei olnudki kummuli ja kõik klaasid on terved – süüte välja keerasin ja ümber pöördusin. Loomulikult ei lootnud ma teda põrandalt leida, sest ta kinnitas alati turvavöö, kuid olin veendunud, et pean välja kannatama tema […]
“Mees, kes ostis Londoni”
Kriminaalromaan “Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääletult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend “enesetapmise kalduvustega” ripuks lõdvalt… […]
“Õigus surra”
Ta tuli eelneva kokkuleppeta. Vaevalt olin ma talle põgusa pilgu heitnud, kui mulle sai korrapealt selgeks, et see mee küll meile uue, 1964. aasta esimest priskemat honorari ei too. Ennast Wipple´ina esitlenud külastaja teatas, et tal on vaja nõu pidada mister Wolfe´iga. Ma juhatasin ta kabinetti. Minu käitumine oli seletatav esiteks sellega, et minu ees […]
“Must viiking”
Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse “Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? “Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. […]
“Betti, kibuvits õitseb. Dialooge Betti Alveriga”
“Aga siis, ühel heal päeva ütles Heiti Talvik kuidagi kuivalt, et mu proosa on igav. Kujutle vaid, ta ütles igav! Seda ma enam ei suutnud välja kannatada. Nutsin korraliku peatäie ega võtnud Heitit üldse jutule.” “Heiti lükkas su paugupealt teisele lainele, sa võtsid end kokku. Otsustasid saada huvitavaks. Heiti salvav sõna õigel ajal ja õiges […]
“Viis last pargis”
Lisaks vanade mitteloetavate käsikirjade ja raamatute kirglikule armastusele on Simone de Saint-Exupery´l (1898-1978) ka kirjutamiskirg. Antoine de Saint-Exupery õe lapsepõlvemälestustes on tähelepanuväärset poeetilisust ja värskust. Läbi nende meenutuste mõistab lugeja paremini “Väikese printsi” autori lapsepõlve ja kirjanikuks kujunemise lugu. Me tunneme siin ära ümbruse ja osalised imeväärsest lapsepõlvest, mille ähmane kajastus täitis juba “Inimeste maa” […]
“Lähedal”
Romaan Ema kirjutatut lugedes tabab mind iselaadne peadpööritus – tema kirjutab oma armastusest, kujutledes end minuks, mina kirjutan tema armastusest, kujutledes tema tundeid… Rollid vahetuvad, mälestustekihid ladestuvad üksteise peale, aga kõigist kihtidest läbi, alt ülespoole, kulgeb nende tunnete veripunane kiir, mille kordumist me ühtaegu ootame ja pelgame. Kiir, mis kõike muud koos hoiab. Töösõltlasest naine […]
“Koopia”
Charlotte Kerneri teose teemaks on inimese kloonimine. Siri Sellin on kuulsa pianisti Iris Sellini tütar ja samas ka kaksikõde. Autor tõdeb, et kloonimine pole mitte üksnes kloonijate probleem. Siri Sellinist kloonitud Iris Sellin peab saama pianistkis, sama kuulsaks kui ema. Siri valulised eneseotsingud näitavad, kuidas mitte vanemate armastuse tulemusel ilmale tulnud, vaid kaalutledes kloonitud laps […]
“Imed hommikusöögiks”
Imed hommikusöögiks on Eesti adventkoguduste liikmete kirjutatud raamat, mille läbivaks teemaks on Taevaisa imeline hoolitsus iga inimese eest. Sellest raamatust leiad igaks hommikuks julgustavaid ja inspireerivaid mõtteid ning kogemusi, mis võiksid olla ilusaks alguseks uuele päevale.
“Catherine M-i seksuaalelu”
Enne selle raamatu idee sündi ei olnud ma oma seksuaalsusest palju mõelnud. Ometi olin teadlik, et mul on olnud mitmesuguseid enneaegseid suhteid, mis on eriti tüdrukute seas ja sellises keskkonnas, milles mina kasvasin, üsna ebatavaline. Minu neitsipõlv lõppes kaheksateistkümneselt – mis ei ole just eriti vara -, aga grupiseksiga tegelesin esimest korda juba nädalatel, mis […]
