“Kodukäija”
Romaani esitrükk ilmus 1963. a. Lundis. Ilmumise järel äratas “Kodukäija” tähelepanu nii paguluses kui okupeeritud Eestis. Raamatut ennast muidugi ei tuntud, selle poliitiliselt ründavat sisu ja hoiakut pidasid toonased “ideoloogiarinde” eestvõitlejad aga niivõrd ohtlikuks, et autori vastu päästeti valla võimas laimukampaania. Sellega tunnistas vastasleer “Kodukäija” olulist tähendust. “Kodukäija” on trotslik raamat, vastuhakk vaimus, väljakutse valele, […]
“”Kon-Tiki” ekspeditsioon”
Sari: Maailm ja Mõnda Norra etnograafi Thor Heyerdahli raamat kirjeldab reisi, mille autor koos viie kaaslasega teostas parvel 1947. aastal Peruu rannikult Polüneesia saartele. Selle haruldase julguse ja osavuse tõttu, millega ekspeditsioonist osavõtjad väga lihtsat materiaalset varustust kasutades sooritasid ohtliku sõidu üle Vaikse ookeani, on see reis üks kõige julgemaid ja väljapaistvamaid teaduslikke ekspeditsioone viimase […]
“Jäine raamat. Antarktise-reisi päevik”
30. oktoober 1957, Kaliningrad, mootorlaev “Kooperaatsia” Täna kolisin üle “Kooperaatsiale”. Tund aega tagasi sõitis ära minu naine. Me istusime enne lahkumist kajutis, mis on mu reisikaaslase sünoptik Vasjukovi ja minu varandust täis kuhjatud, nii et istumise ja astumisega on tõsiseid raskusi. Kõik jutud on räägitud, sest naine saadab mind ära juba poolteist kuud. (Esialgsetel andmetel […]
“Ümbermaailmareisi päevikutest. (Mööda Koread, Mandšuuriat ja Ljautungi poolsaart)”
Möödunud sajandi vene maadeuurijate silmapaistvas plejaadis kuulub täiesti eriline koht kirjanik Garinile, kes on jätnud ereda jälje meie maa kirjandusse, sealhulgas ka geograafiakirjandusse. Kahjuks pole Garini sellealast panust siiani hinnatud, seda pole isegi kajastatud meie ajaloolis-geograafilises kirjanduses. Ent selle kirjaniku maateaduslikel ja etnograafilistel uurimustel, tema suurepärastel olukirjeldustel, mis annavad selge kujutluse loodusest ja tööinimeste elutingimustest, […]
“Jumalad, hauakambrid, õpetlased”
Saksa ajakirjanik C.W. Ceram jutustab oma huvitavas, omapärase romaani vormis kirjutatud raamatus arheoloogia kui teaduse tekkimisest, tähtsamatest arheoloogilistest kaevamistest, mis panid aluse antiikriikide ajaloo tundmaõppimisele, ja sellest, kuidas teadlased suutsid leidude põhjal lõpuks põhijoontes taastada igavikku vajunud sajandite ajaloo. Autor juhib lugejat inimkonna kultuuriajaloo näitelaval teadlaste jälgedes kontinendilt kontinendile. Romaan koosneb neljast raamatust. “Raidkujude raamatu” […]
“Taalrimäng”
Sari: Eesti Romaanivara Pagulasena Rootsis elanud viljaka romaani- ja novellikirjaniku Arvo Mägi (1913-2004) romaan valgustab eestlaste käekäiku viimase saja aasta jooksul ühe suguvõsa – Taalrite (Taaldrite, Thalerite) viie põlvkonna perekonnaloo kaudu. Kirjanik keskendub eelkõige nendele perekondlikele seikadele, mis on olulised ühe suguvõsa kestmisest – kuramaažidele, kosjadele, pulmadele ja sündidele.
“Surmameri. Läänemeri 1945”
Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. Surmameri on esimene ammendav kirjeldus neist […]
“Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu”
Autori kummardus Euroopa suurtele isikutele: raamatus on avaldatud kolm kõnet – Vaclav Havel, Margaret Thatcher, Herman Van Rompuy.
“Kui näeme, siis teame”
Mida nägemise neurobioloogia räägib meile meie mõtlemise kohta Ühte nägu on rahvahulgast tuvastada väga lihtne. Me suudame seda teha peaaegu iga nurga alt – lähedalt ja kaugelt, silmast silma ja piltidelt – ja nii sageli, et peame seda enesestmõistetavaks. Kuidas me seda aga teeme, on üks teaduse suurtest saladustest. Nägemine on seotud paljuski sellega, mida […]
“Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata elulugu”
Leo Kalmet juhtis Eesti Draamateatrit vaheajaga aastatel 1927 kuni 1944, tõstes selle tollase esindusteatri Estonia tugevaks konkurendiks. Sõja- ja sõjaeelsesse aega jäid eesti teatri tippu kuuluvad lavastused, samuti andis ta tohutu panuse teatripedagoogina. Nõukogude ajal kirjutas Kalmet ise oma autobiograafia “Pool sajandit teatriteed”, kus ta paraku ei saanud kirja panna paljut oma elus toimunut. Seal […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
“Kus sa olid, Adam?”
Sari: Punane Raamat Hitleri kunagine hiigelarmee on lagunemas ja demoraliseerunud, sõja lõpp on lähedal. Ometi korjatakse sõdureid rindele saatmiseks kokku nagu kurjategijaid, juute “evakueeritakse”, käib tulistamine ja pommitamine. Böll maalib oma romaanis pildi sõjast kui jadast idiootsustest, mõttetutest õnnetustest ja pentsikutest kokkusattumustest, mida seob omavahel ainult surm. Heinrich Böll sündis 1917. aastal Kölnis patsifistidest katoliiklaste […]
“Estonian Waterfalls”
The Bedouin, who is known from the book by Saint-Exupery, is standing frozen in amazement in front of a waterfall. Anyone like him who is from the desert believes that the frivolous squandering of such a precious resource as water must soon end. However, the end does not seem to be coming. The Estonians, already […]
“Versailles´ apelsinipuud”
Kui Versailles´ aedniku tütar nooruke Marion asus Louis XIV-da favoriidi Madame de Montespani teenistusse, ei oleks ta iilagi arvanud, et satub paleeintriigide keerisesse ning et tänu oma erakordsele haistmismeelele saab temast lõpuks kuninganna enda parfüümimeister.
“Uba ajas ja köögis”
Süstemaatika ja päritolu Liigid ja sordid Kasvatamine ja säilitamine Haigused ja kahjurid Toiteväärtus ja tervislikkus Hoidistamine Salatid ja supid Hautised, vormiroad Ühepajatoidud Uba nagu teisedki kaunviljad on täisväärtuslik ja toiduaine. Üha rohkem on inimesed hakanud väärtustama õigeid elamisviise ja õiget toitumist ning tunnevad huvi selle vastu, mida süüa ja kuidas seda ise kasvatada. Eri oaliikide […]
“Punane rappija”
Mis toimus Venemaa kõige jõhkrama sarimõrtsuka Andrei Tšikatilo peas? + Autori eessõna eesti lugejale Ta oli leebe jutuga vanaisa. “Täiuslik” pereisa. Endine vene kirjanduse õpetaja. Ja sarimõrvar. Andrei Tšikatilo musterkodaniku välimuse taga peitus kõigi aegade ühe kõige ühe kõige pahelisema sarimõrtsuka väärastunud meel. 1992. aastal toimunud sensatsioonilise kohtuprotsessi ajal tunnistas kõike puurist jälgiv Tšikatilo ohvrite […]
“Päike Pilvede taga”
Näis, et nägus, rikas ja üliedukas pealinna advokaat Nicholas Reynolds ei sobi paariliseks tagasihoidlikule provintsiraamatukoguhoidjale Ly Taylorile. Ent nende vahe sugenevad armusuhted, kuigi kaugeltki kõik ei lähe neil ladusalt. Nicholase tunnetesse seguneb kahtlustusi ning Ly sõltumatu ja uhke loomus ei lase teda minna kompromissidele. (Taskuformaat)
“Tasuhimu”
Näis, et juhuslik kohtumine kummalistel asjaoludel ei tõota midagi head. Suure varanduse pärija, õitsva firma omanik, ja naiivne neiu, kes on alles äsja ellu astunud. Erinevad vaated, erinevad võimalused, erinevad maailmad. Mis võib neid kahte ühendada, kui isegi lähedased inimesed neile tõkkeid rajavad? Tuline kirg, kibedad solvangud ja pettumused, armastuse võidutsemine – kõike seda võite […]
“Jõulukink”
Mis neid kokku viis? Rumal eksitus. Mis neid sidus? Kirg ja tuisk. Mis nad lahutas? Unistus tõelisest tundest. Mis siis sundis neid juhuslikke armukesi taas kohtuma? Vastuse sellele küsimusele saate siis, kui olete raamatu läbi lugenud. (Taskuformaat)
“Teesklusõnn”
Temake oli viimane naine maailmas, kellega tema tahtnuks abielluda. Tema aga oli kõige soovimatum kogu meessoo hulgas. Ent saatuse tahtel tuli neil mitte üksnes sõlmida abielu, vaid ka elada ühes majas ning kujutada endast õnnelikku abielupaari vihkava sugulase valvsa pilgu all, kes tahtis iga hinna eest pettust paljastada. Aga mis saab siis, kui vastastikusest vihkamisest […]
