“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. XIV köide”
XIV köide – Jutustused (1903-1910)
“Kohtunik maha lüüa!”
Romaani tegelased: Snaiper, Pepsi, Hotdog ja Nataša. Nende päevakava: 1. Imeda võõra auto paagist bensiini. 2. Müüa Euroliidu turakatele virtuaalseid vene naisi abikaasadeks. 3. Osta kartulikrõpse ja õlut. 4. Vaadata telekast jalgpalli EM-i. 5. Solvuda kaotusest kogu kodumaa nimel. 6. Osta piletid Türki. 7. Kohtunik maha lüüa. Endised Jekaterinburgi ülikooli õppejõud vennad Oleg (1969) ja […]
“Kole anekdoot”
Vene kirjanduse klassiku F. Dostojevski (1821-1881) teoste valimikus ilmuvad jutustused “Onu unenägu”, “Stepantšikovo küla ja selle asukad”, “Kole anekdoot”, “Uba”, “Imeliku inimese unenägu”. Jutustuses tõuseb esile huvi “väikese inimese” vastu, usk headusse ja ligimesearmastusse, kuid neis ei puudu ka vaimukas grotesk.
“Kolmas mälu”
Jevgeni Jevtušenko (s. 1933) nimi kinnistus kaasaegsesse vene luulesse 60-ndate aastate algul ja saavutas kohe ka ülemaailmse vastukaja. Sügav lüürilisus ja kompromissitu kodanikujulgus olid poeedi ande nendeks tahkudeks, mis otsekohe köitsid sadade tuhandete lugejate ja kuulajate tähelepanu. Jevgeni Jevtušenko panus nõukogude vene luulesse on mahukas ja kaalukas, tema raugematu eluhuvi ja loomisind on aga ikka […]
“Kolmteist piipu”
Tuntud vene nõukogude kirjaniku Ilja Ehrenburgi (1891-1967) novellid kolmeteistkümnest autori kollektsiooni jõudnud piibust on ühtlasi lood erinevatest inimsaatustest mitmel maal ja mitmel ajal. Ilja Ehrenburgi (1891-1967) novellid, mis kuuluvad kogumikku “Kolmteist piipu”, on valminud 1922.1. suvel Berliinis, kus kirjastus “Helikon” nad 1923. a. välja andis. 1924. a. ilmus raamat ka Nõukogude Liidus. Novellid ise on […]
“Kommuuni kindral. Jaroslaw Dabrowski”
Pariisi-Gentilly rahvarohkel teel tundus see ratsanike grupp imelik ja silmatorkav. Ees sõitsid teed rajades kaks ohvitseri. Neile järgnes väikesel valgel hobusel pikahõlmalise saterkuuega mees, kelle nägu varjas sügavalt silmadele tõmmatud kübar. Vaikiva protsessiooni lõpetasid kaks püstoli ja mõõgaga relvastatud adjutanti. … (sees on pühendus)
“Kühlja”
Selle raamatu autor Juri Nikolajevitš Tõnjanov (1894-1943) sündis Vitebski kubermangus Režitsa linnas arsti perekonnas. Lõpetanud Petrogradi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, asus ta teaduslikule tööle, pidades loenguid Kunstiajaloo Instituudis ning avaldades uurimusi kirjanduse ajaloo alalt. “Kühlja” (1925) on tema esimene ilukirjanduslik teos, millele järgnesid silmapaistvamatena biograafilised romaanid vene kirjanduse suurkujudest Gribojedovist (“Vazir-Muhtari surma”, 1929) ja Puškinist (“Puškin”, 1938), […]
“Kui jumalad naeravad”
Tulles ööklubisse lõbusalt aega veetma ja populaarse rokkgrupi esinemist nautima, ei osanud külastajad aimatagi, et nende hulgas jalutab ringi solist Svetlana Medvedjeva andunud fänn. Ta tapab halastamatult igaühe, kes julgeb lauljatari kritiseerida. Pärast mõrva saadab fanaatik oma ebajumalale kirja, paraku on kirjasaajaks aga hoopis teine inimene …
“Küla”
«Külas» on kujutatud kahe venna saatus tsaariaegse Vene maaelu taustal. Tihhon ja Kuzma Krassov põlvnevad iidsest talupojasoost, Durnovka külast, ent nende eluteed lähevad lahku juba nooruses. Sellal kui Tihhon jääb elama kodunurka, kus ta kiiresti rikastub ning saab külarahva poolt vihatud «kulak’iks», – teine vend Kuzma, kel on idealistlikke kalduvusi, siirdub linna, tutvub L. Tolstoi […]
“Kuningas, emand, poiss”
„Kõigist minu romaanidest on see ere elukas rõõmsameelseim,“ kirjutas Nabokov „Kuninga, emanda ja poisi“ kohta. Koomiline, sensuaalne ja intellektuaalne teos toob lugejate ette oidipusliku armukolmnurga. Tragikomöödia tegelased on rikas ärimees Dreyer, tema meelas ja rahaahne abikaasa Martha ning noor kogenematu nõbu Franz. Kolmik kohtub juhuslikult Berliini rongis, sealt kihutatakse täiskiirusel ja järske käänakuid tehes nii […]
“Kuritöö ja karistus”
Fjodor Dostojevski maailmakuulus „Kuritöö ja karistus” on otsekui pahupidi pööratud kriminaalromaan: mõrvar on lugejale teada juba enne tapmist ning põhiline intriig seisneb hoopis mõrvari psühholoogia keerdkäikude avanemises. 1860. aastate Peterburis elab vaene endine tudeng Rodion Raskolnikov, kes viib täide oma plaani – tappa liigkasuvõtjast vanaeit. Mõrv on tema jaoks katse endale tõestada, et ta kuulub […]
“Kurjad vaimud”
Vaikses Venemaa provintsilinnakeses asub tegutsema äärmuslik rühmitus, mille sihiks on tsaari kukutamine ja võimuhaaramine. Grupi liidrid värbavad fanaatikuid, kes oleksid valmis ülla eesmärgi saavutamiseks korda saatma võikaid tegusid. Nihilistlikest ideaalidest joovastunult alistutakse oma deemonite kutsele, hüljatakse inimlikkus ja tuuakse revolutsiooni nimel ülim ohver … Fjodor Dostojevski (1821–1881) süngeim romaan „Kurjad vaimud“ heidab kriitilise pilgu 19. […]
“Küti kirjad”
Ivan Turgenevi (1818–1883) jutustuste kogumik „Küti kirjad“ on pühendatud 19. sajandi Venemaa hunnitult metsikule, mitmepalgelisele maastikule ja selle elanikele. Saakloomade kannul mööda steppe ja metsasalusid uitav kütt kirjutab märkmikusse tähelepanekuid teda ümbritseva looduse ilust, halastamatust kliimast ja neis karmides tingimustes ellujääjatest. Visandlikes ülestähendustes kohtume talupoegade, maahärrade, kubjaste, kaupmeeste ja paljude teiste värvikate tegelastega, kelle palgeilt […]
“Kutse tapalavale”
“Niisiis, me läheneme lõpule. Parempoolne, veel alustamata romaani osa, mida me keset lugemise mõnu põgusalt näppisime, proovides masinlikult järele, kas jääb veel palju (ja sõrmed tundsid rõõmu rahulikust kindlast paksusest) osutus üheäkki hoopis õblukeseks – paar minutit kiiret, juba allamäge lugemist – ja… kohutav! Murekuhilast, mis meie ees punaselt ja kleepjalt mustas, said äkki üksikud […]
“Leivatöö. Võõramaa naine”
Kaks emigratsioonis kirjutatud autori enda eluga seotud romaani. “Leivatöö” (1985) on literaadist hädavarese märkmed, neist osa ka Dovlatovi Tallinna-perioodist, “Võõramaa naine” (1986) aga irooniline sissevaade Vene emigrantide kogukonda. Sergei Dovlatov (1941-1990) oli armeenia ning juudi päritolu vene kirjanik. Ta elas pikemalt Peterburis, aastatel 1974-1976 Tallinnas ning 1979 emigreerus Ameerikasse. Sari: Punane Raamat
“Lolita”
“Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo. Lii. Ta. Hommikuti oli ta Lo, lihtsalt Lo, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis – Dolly. Dokumentides – Dolores. Aga minu kaisus oli ta […]
“Lollide kool”
Sasha Sokolov Sündinud 1943. aastal Kanadas Ottawas Nõukogude Liidu saatkonna töötaja perekonnas. Pärast sõda elas Moskvas, õppis võõrkeeli ja ajakirjandust, tegutses pealinna boheemlaste ühenduses. Romaani “Lollide kool” kirjutas Volgamaa kolkas jäägriametit pidades, toimetas käsikirja raja taha, kus see ilmus, ja sai inglisekeelses tõlkes (1977) laiemalt tuntuks. Läks ka ise välismaale, sai Kanada kodakondsuse, elab Põhja-Ameerikas, […]
“Looduseuurija märkmed”
Sisukord: Neljajalgne sõber. Mööda Ussuurimaad. Mööda Taga-Kaukaasiat. Mööda Kasahstani järvi ja kõrbeid. Kirgiisi mägedes. Mööda Turkmeenia kõrbeid. Jõudeajal. Raamatus endise omaniku nimi ja aastaarv.
“Loojumatu tund”
XX sajandi luule … Oh andesta, mind ära halvaks pea, mu kodupaik, – ma andsin mis mul oli. Taskuformaat, kaaned väga kulunud.
“Lumivalgeke”
A. N. Ostrovski värssnäidend “Lumivalgeke” annab utoopilise pildi õnnelikust, moraalselt puhtast berendeide rahvast, kes elab lihtsat loomulikku elu targa ilusõbraliku tsaar Berendei riigis, kus ei tunta vägivalda ega ülekohut. Sellesse ühiskonda toovad ebakõla võõrsilt tulnud Mizgir oma egoismiga ja Pakase tütar Lumivalgeke oma südame külmusega. Alles pärast mõlema hukkumist lõpeb Pakase võim, mis berendeilasi palju […]
