“Kasakad”
Moskvas jäi kõik vaikseks. Õige harva kuuldub rataste kriuksumist kuskil talvise tänaval. Aknad on juba pimedad ja laternad kustunud. Kirikute juurest kostab kellehelinat, mis magava linna kohal hõljudes meenutab hommikut. Tänavad on tühjad. Harva segab kuskil mõni öine voorimees oma saani kitsaste jalastega liivast lund, ja kolinud üle teisele tänavanurgale, unub sõitjat oodates. Eideke läheb […]
“Kaštšei kütked”
Tuntud nõukogude kirjaniku Mihhail Prišvini (1873-1954) autobiograafiline romaan räägib 19. saj. lõpul vene intelligentsi hulgas maad võtnud stiihilisest protestist, mis kasvab järk-järgult üle teadlikuks võitluseks valitsevate ühiskondlike suhete ja vaimupimeduse vastu.
“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
“Kiri Leninile”
Arkadi Avertšenko (1880-1925) oli revolutsioonieelse Vene kirjandusilma üks populaarsemaid ja mõjukamaid autoreid. Huumoriajakirja Satiricon toimetaja ja põhiautorina pälvis ta tiitli “impeeriumi naerukuningas”. Tema annet ning tähendust kõrvutati Mark Twaini ning Jaroslav Hašeki omaga, tema looming mõjutas Mihhail Bulgakovi, Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi, Mihhail Zoštšenkot. Avertšenko loomingu austajad olid Nikolai II ja Lenin. Naerukuningas ise […]
“Kiri sinule”
Romaanis „Kiri sinule” pöördub aastaid Šveitsis elanud vene kirjanik Mihhail Šiškin (s 1961 Moskvas) tagasi ammu unustatud epistolaarse žanri juurde. See on romaan kirjades, armastajate dialoog, kilomeetreid ja kalendreid trotsiv salajane vestlus, mis kulgeb ajas ja väljaspool aega, läbi sõja ja olmeraskuste, ning kestab kauem kui elu. Pealtnäha on kõik lihtne: poiss, tüdruk, kirjad, suvila, […]
“Klaasitäis toomingumarju”
Raamatu koostaja on püüdnud näidata Siberi mitmekülgset elu, tutvustada Siberi kirjanikke, kes paari viimase aastakümne vältel tuntuks on saanud ja üldise tunnustuse võitnud. Raamatus on järgmiste autorite jutud ja luuletused: Vladimir Gussenkov, Askold Jakubovski, David Konstantinovski, Boriss Lapin, Ilja Lavrov, Gennadi Maškin, Valentin Rasputin, Dmitri Sergejev, Anatoli Šastin, Vjatšeslav Šugajev, Viktor Bajanov, Georgi Graubin, Zori […]
“Koera mõõtmeteni suurendatud kiil”
Formaalselt on selle loo peategelane Katerina Ivanovna, kes on äsja matnud oma ema. Nad elasid pikalt kahekesi koos ja mõnes mõttes on tütar ema eest hoolitsedes enda elu edasi lükanud. Mastaapse romaani tõeline sisu on kirjeldus nii ema kui tütre elust, nende omavahelistest suhetest ja mõjust muule elule, teiste inimestega suhtlemisele. Kõik kokku moodustab suurepärase […]
“Kogutud teosed III. Märkmeid surnud majast”
Siberi kaugemais kolgastes, keset steppe, mägesid ja läbipääsmatuid laasi, leidub vahel väikesi, ühe või paari tuhande elanikuga linnakesi puumajadega, näotuid, paari kirikuga – üks neist on linnas, teine kalmistul, – linnu, mis rohkem sarnanevad paraja Moskva ümbruse kirikukülaga kui õige linnaga. Tavaliselt on neis üsna küllaldaselt politseiülemaid ja assessoreid ning muid alamaid ametnikke. Üldse on […]
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. I köide”
I. Köide “Lapsepõlv poisi-iga noorus”
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. II köide”
II köide – Jutustused (1852-1856)
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. IX köide”
IX köide – Anna Karenina. Romaan kaheksas jaos. IX köide – Viiendast kuni kaheksanda jaoni
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. V köide”
V köide – Sõda ja rahu (teine raamat)
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. VI köide”
VI köide – Sõda ja rahu. Kolmas raamat
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. VII köide”
VII köide – Sõda ja rahu. Neljas raamat
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. VIII köide”
VIII köide – Anna Karenina. Romaan kaheksas osas. VIII köide – esimesest kuni neljanda jaoni
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. X köide”
X köide – Lugusid ja jutustusi (1872-1886)
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. XII köide”
XII köide – Jutustused (1889-1904)
