“Üheksas laine”
“Nüüd me tunneme teineteist ja ma ütlen teile avameelselt: kui Mary kirjutas, et ta olevat Šveitsis prantsuse luuletaja leidnud, jäin ma sõna tõsises mõttes haigeks. Kahe nädala kestel ei suutnud ma isegi pehmet muna alla kugistada. Ei maksa solvuda, kuid luuletajad on kõik päevavargad. Prantslane ei oska raha teha heast ideest, prantslane ei oska raha […]
“Üks päev Ivan Denissovitši elus”
Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk […]
“Üksildaste penide ulg” II osa
Kuritegu on peegel, millest vaatab vastu kurjategija nägu. Selles on Anastassia Kamenskaja kindlalt veendunud. Kuriteo detaile ja asjaolusid vaadates võib öelda, milline inimene on kuriteo sooritanud. Kaheksa nooremehe ja neiu erinevas kohas ja erineval moel toime pandud mõrvad – see on üks osa plaanist. Ka selles ei ole Kamenskajal mingit kahtlust. Ta tõestab, et suudab […]
“Uus ametikoht”
Metallurgiaminister Onissimovi saatust kujutades annab Aleksandr Beki romaan värvika pildi Asministratiivsest Süsteemist, riigi ja tööstuse juhtimise meetoditest Stalini ajal ning tõestab ilmekalt, et nende abil pole võimalik XX sajandi II poole sõlmprobleemi – teaduse ja tehnika progressi tagamist – lahendada. Teos valmis 1964.a, kuid tema ilmumine osutus võimalikuks alles 22 aastat hiljem.
“Vaarao kättemaks”
… Ütlen otsekohaselt: mingisugust vaarao Hiren’i pole kunagi olemas olnud, ei maksa teda õpikutest otsida. Kogu jutustuse süžee on välja mõeldud ja ma püüdsin seda sihilikult teha nii põnevaks kui võimalik. Muidugi on ka kõik tegelased välja mõeldud. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et kogu raamat on puhas fantaasia. Kirjutamisel kasutasin laialdaselt tegelikke fakte Muinas-Egiptuse […]
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Vähktõvekorpus”
Üks Solženitsõni olulisemaid romaane “Vähktõvekorpus” (1968) ei saanud avaldamisluba, sest kirjanik ei nõustunud kõrvaldama sellest Nõukogude-vastaseid märkusi. Seda enam leidis raamat tunnustust piiri taga. Romaan põhineb autori enda kogemusel sellest, kui tal Taškendi haiglas Stalini surma järgsel ajal vähki raviti. Hiljem on arvatud, et pikaealisel kirjamehel pahaloomulist kasvajat siiski ei olnud. Autobiograafiliste sugemetega raamatu peategelane […]
“Valendab üksik puri …”
Umbes kell viis hommikul kostis mõisa karjaaiast pasunahääl. See läbitungiv ja nagu paljudeks muusikalisteks kiududeks pilbastatud hääl kulges läbi aprikoosiaia, lendas välja tühja rohtlasse, mere äärde, ja kõlas kaua ning kurvalt järsakuis üha vaiksemaks jääva kaja kuminatena. See oli esimene märguanne postitõlla teeleminekuks. …
“Valge kaardivägi”
„Lumi sulab nagu ikka, tärkab Ukraina haljas rohi, lokkav vaip katab maa … tõuseb lopsakas vili … lõõsk lööb värelema väljade kohal ja verest ei jää enam jälgegi.“ 1919. aasta krõbekülma koidiku Kiiev on verise kodusõja lahinguväli. Revolutsiooni vastasleeri sattunud perekond Turbin võitleb ellujäämise nimel. Senised ideaalid purunevad, turvaline ja tuttavlik maailm hävineb. Lahti rullub […]
“Valged hambad”
Raamatu kaks peategelast on keskealised mehed, Archie Jones ja Samad Iqbal. Nad kohtuvad Teises maailmasõjas ning jäävad sõpradeks ka pärast seda. Archie võtab naiseks Jamaicalt pärit ilusa Clara ja neil sünnib tütar Irie. Samad abiellub südi Alsanaga ja neil sünnivad kaksikud pojad. Kirjanik maalib kireva pildi tänapäeva paljukultuurilises Londonis elavatest eri põlvkondadest, nende probleemidest ja […]
“Valik”
Nimeka vene nõukogude kirjaniku Juri Bondarevi (sünd. 1924) romaan käsitleb tänapäeva haritlaskonna elu. Kirjanik jälgib oma tegelaste käekäiku läbi minevikuprisma, tehes rohkearvulisi ekskursse sõjaeelsesse aega ja Suure Isamaasõja aastaisse. Teost läbib punase niidina eneseleidmise, elu mõtte otsimise probleem.
“Valitud teosed I-VIII. 8 raamatut”
Raamat “Novelle ja jutustusi (1880-1884) Raamat “Novelle ja jutustusi (1885-1886) Raamat “Novelle ja jutustusi (1886-1887) Raamat “Novelle ja jutustusi (1887-1891) Raamat “Novelle ja jutustusi (1892-1895) Raamat “Novelle ja jutustusi (1895-1903) Raamat “Näidendeid” Raamat “Reisimärkmeid ja kirju” (Raamatus on eelmise omaniku ostukuupäev ja allkiri)
“Valitud teosed II. Novelle ja jutustusi (1885-1886)”
Sisukord -Pühadeaegne kohustus – Kaptenimunder – Aadlimarssali abikaasa juures – Elav kronoloogia – Inimese kõnelus koeraga – Saunas – Ühed head mõlemad – Lootusetu – Sekeldus – Elu on ilus – Viimane mohikaanlane – Numbritubades – Diplomaat – Kulakupesa – Aukraad tühistatud – Rahatasku – Saapad – Närvid – Suvitajad – Redelit mööda ülespoole – […]
“Valitud teosed IV. Novelle ja jutustusi (1887-1891)”
Sisukord -Suudlus – Poisikesed – Kaštanka – Perili N. N. jutustus – Pealkirjata – Magada tahaks – Stepp – Ebameeldivus – Tuled – Kaunitarid – Nimepäev – Haigusehoog – Kingsepp ja paharet – Kihlvedu – Igav lugu – Gussev – Naised – Duell – Märkused
“Valitud teosed VI. Novelle ja jutustusi (1895-1903)”
Sisukord – Abikaasa. Tõlkinud H. Luik – Anna kaelas. Tõlkinud V. Linask – Ariadne. Tõlkinud H. Luik – Maja ärklitoaga. Tõlkinud E. Murdmaa – Minu elu. Tõlkinud Anna Tulik – Talumehed. Tõlkinud E. Murdmaa – Petšeneeg. Tõlkinud V. Linask – Kodupaigas. Tõlkinud V. Linask – Küüdivankris. Tõlkinud V. Linask – Inimene vutlaris. Tõlkinud Fr. Tuglas […]
“Valitud teosed”
Peale novellide ja jutustuste tutvustab valimik lugejale ka Paustovski reisikirju nii kodumaalt kui võõrsilt ja kirjandus- ning kunstialaseid kirjutisi.
“Vana nõid”
Maailma on jäänud veel küllalt palju nõidu, kes meid lummavad, võivad oma võimusesse võtta ja määrivad meie hinges seda kaunist, mille inimene ilmale tulles pärib. Nende nõidade nimed on üldtuntud. Need on Ahnus, Vale, Kadedus, Kättemaks, Eneseimetlus, Reetmine, Vargus, Alkäemaks, Laiskus… Kõige vanem ja koledam nõid, kellest kõik teised on alguse saanud, on väga visa […]
“Vanglas”
Kümne vanglas veedetud aasta jooksul kohtus Mihhail Hodorkovski paljude inimestega. Mõned neist ühiskonna jaoks justkui “kadunud” ning demonstreerisid mehisust ka äärmiselt rasketes vanglatingimustes. Vaatamata sellele, kas neid ähvardas uus vanglakaristus, kartser või nuga, leidsid nad endas jõudu seista oma moraalsete väärtuste eest, oma tõe eest, selle eest, mis oli nende kujutlustes õiglane. Nende inimeste väärtustesse […]
“Vene päike”
Belovežje, 1991. aasta, Nõukogude Liidu viimased päevad, ja nagu tollal tavatseti öelda, saatuslike otsuste aeg… See ongi reaalne ajalugu, mida me hakkame tundma õppima Andrei Karaulovi käesolevast raamatust. Autor on tuntud, väga andekas ja väga informeeritud vene ajakirjanik, lettidelt kiiresti kaduvate raamatute autor ja populaarne telesaadete juht. Oma “tõehetk” eelistab ta seekord otsida mitte talle […]