“Inetu hertsoginna Margarete Töllmokk”
Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. “Inetu hertsoginna Margarete Töllmokk” näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed […]
“J.M.R.L”
… Lenzist kõneldes jõutakse varem või hiljem hullumeelse teemani. Ebanormaalse inimese maine saatis Lenzi eriti pärast pastor Oberlini juures veedetud üheksateistkümmet kurikuulsat päeva elu lõpuni. Niisugust mainet kujundas muidugi olulisel määral Lenzi enda küllap varasemast ajuti ebastabiilsem psüühiline seisund pärast Lääne-Euroopast lahkumist (see periood on aga väga katkendlikult dokumenteeritud), kuid peamine osa selles on olnud […]
“Järgmise mehega on kõik teisiti”
Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste – seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja -õnne otsinguil.
“Jeesuse jüngrid”
Maini-äärne Würzburg, veini- ja kalalinn, gooti ja barokkstiilis kirikute linn, kus iga teine maja oli hindamatu kunstimälestis, linn, mis oli püsinud kolmteist sajandit, hävitati süütepommidega kahekümne viie minuti jooksul. Ja järgmisel hommikul ei peegeldanud Maini jõgi enam Saksamaa kaunimat linna, vaid voolas varemete ja tuhahunnikute vahel majesteetlikus rahus igavikumerre.
“Joomar”
“Mis?” karjusin ma, ja mu viha oli nüüd haripunktis, “nüüd tahad sa mind ka veel vangi panna?! Oota ainult, seda sa enam teist korda ei ütle! Ma sulle näitan…” Ma kahmasin ta järele, mul läks silme eest mustaks. Ma tahtsin ta kaelast kinni haarata, aga ta pani jõuliselt vastu. Ta oli tõepoolest peaaegu niisama tugev […]
“Jorinde”
Tänapäeva lugejale vähetuntud Paul Heyse (1830-1914) oli oma eluajal saksa kutluuriruumis tunnustatud menukirjanik. 1855. ja 1885. aasta vahel kuulusid tema paljudes kordutrükkides välja antud teosed bestsellerite hulka. Nobeli preemia sai Paul Heyse 1910. aastal. Eriti hinnatud olid tema novellid, millest väike valik on käesolevas raamatus. (Taskuformaat)
“Juudi sõda”
Esimene osa tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolisest triloogiast, mille peategelaseks on juudi soost rooma ajaloolane Josephus Flavius. Romaani tegevustik keskendub 1. sajandil Palestiinas puhkenud Rooma ülemvõimu vastase ülestõusu ümber.
“Juut Süss”
Romaan Soonise võrguna ristudes, hargnedes, hajudes nöörusid maanteed üle maa. Nad olid jäetud hooletusse: täis kive ja auke, lõhestatud, rohtunud, põhjatu soo – kui sadas, sealjuures tõkestatud kõikjal teevaltaist. Lõunas, mägedes, kitsusid maanteed radadeks – kadusid. Kogu maa veri voolas läbi nende soonte. Konarlikud, päikesest tolmuvalt pakatavad, sajus poristunud teed olid maa liiklus, elu, hingus […]
“Kaelkirjaku kael”
Kohanemine on määrav, teab Inge Lohmark. Lõpuks on ta ju üle kolmekümne aasta bioloogiat õpetanud. See, et kool pannakse nelja aasta pärast kinni, on paratamatus – Ees-Pommeri ääremaa hääbuvas maakonnalinnas ei ole piisavalt lapsi. Bioloogiaõpetaja asub võitlema loodusseaduste järgimise eest, küünitab kaela kättesaamatute viljade järele ning taganeb viimaks usust Darwinisse. Kogu loo toimumispaik on üks […]
“Kai, Klemens ja minu armastus”
Romaan nüüdisajal nii iseloomulikust ja sagedasest visiit- ehk külalisabielust. Mees, naine ja laps püüavad leida sellist eluviisi, et pidevast ajanappusest hoolimata üksteisest rohkem rõõmu tunda. Teose kangelanna Amy Stern ihkab elada avatumalt, leida kaasinimestelt rohkem mõistmist ja südamesoojust. See on toimetulekulugu. Barbara Frischmuthi tegelased ei vaju eluraskuste ees norgu, vaid jaksavad neist üle olla ning […]
“Kallasteta jõgi. II osa. I raamat”
Koos sissejuhatava teosega „Puulaev“ (e k 2019) on „Gustav Anias Horni kirjapanek, kui ta oli nelikümmend üheksa aastat vanaks saanud“ ehk ühtekokku „Kallasteta jõgi“ paljukihiline romaan, niisama polüfoonne nagu tema peategelase, helilooja Gustav Anias Horni teosed. Armastus ja nauding, kuritöö ja karistus, kaastunne inimestele ja loomadele – paljud motiivid läbistavad mahukat teksti, mida paraku tuntakse […]
“Karupoeg Puhh”
Karupoeg Puhh on tegelane Alan Alexander Milne’i lasteraamatutes. Tegelane on saanud nime mängukarult, mille kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 21. augustil 1921 oma pojale Christopher Milne’ile sünnipäevaks. Nime, mis originaalis on Winnie-the-Pooh, sai karupoeg alles kolm aastat hiljem, seni kutsuti mängukaru Edwardiks. Mängukaru omakorda on saanud nime Winnie Londoni loomaaias elanud baribali Winnipegi järgi, keda […]
“Kes külvab tuult”
Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. Järgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest jääb maha 3 miljonit eurot väärt maatükk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel kõigil on näpud nii põhjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaaktivistid, […]
“Keskpäevanaine”
Sari: Nüüdisromaan Julia Franck sündis 1970 Berliinis. 1978 siirdus pere – ema ja neli tütart – idast läände, kus veedeti kui põgenikelaagris, enne kui asuti elama väiksesse külla Schleswig-Holsteinis. 13-aastasena naasis Franck üksi oma sünnilinna. Lõpetanud gümnaasiumi, astus ta Berliini Vabasse Ülikooli, kus õppis juurat, amerikanistikat, saksa kirjandust ja filosoofiat. Romaan “Keskpäevanaine” pälvis 2007. a […]
“Kimliratsur”
Saksa kirjanduse klaasiku Theodor Stormi viimane ja parim realismisugemetega jutustus kujutab peategelase visa võitlust üldsuse heaolu eest hoolimatuse, piiratuse ja stiihiaga. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Klingsori viimane suvi”
Hesse arvukatest jutustustest on esilekerkivamaid 1920. aastal avaldatud “Klingsori viimane suvi”, mille probleemistik langeb mitmeti ühte “Stepihundi” omaga. Vananev kunstnik Klingsor tunnetab valuliselt kodanliku kunstielu ummikussejooksmist ajal, mil sõjast vapustatud Euroopas toimub põhjalik väärtuste ümberhindamine. Loomingu Raamatukogu 40/1965
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kolmekümnes aasta”
Ingeborg Bachmann on XX sajandi teise poole üks olulise maid saksakeelseid kirjanikke. „Kolmekümnes aasta“ (1961) oli seni peamiselt luuletajana tuntud autori esimene proosakogu. Luuletustest selgemini ilmutab proosavorm Bachmanni vahedat ühiskonnakriitikat, aga ei kaota ka pingsat tähelepanu rütmile ja kujundile ega põikpäiselt kompromissitut hoiakut. Seetõttu pole tegu mitte päris ohutu raamatuga – muu hulgas võib lugeja […]
“Kotkad ja inglid”
Jessie on surnud. Ta lasi end maha, samal ajal Maxiga telefonis vesteldes. Max – kooliajal hädavares, vinniline ja ülekaaluline, tegi iseendast oma elu projekti ja sai enda arvates edukaks juristiks. Kümne aastaga jõudis ta enda arvates tänu isiklikele jõupingutustele tippu, mainekasse Rufuse õigusbüroosse Viinis, rahvusvahelise õiguse Olümposele, kust vaadates tunduvad riigid üksteisele liiva silma viskavate […]
“Krahv Petöfy”
Theodor Fontane (1819-1898) romaanides on huvikeskmes harilikult naistegelane, “Krahv Petöfys” seevastu meessoo esindaja. Laitmatu käitumisega šarmantne krahv Adam – vanapoiss – on täitnud oma elu teatrietendusi jälgides ja kunstigaleerisid külastades, kannatab aga üksinduse pärast. Seitsmekümneaastasena teeb ta katse elutühjast täita ja abiellub noore võluva näitlejatari Franziskaga.
