“Sõnad”
Jean-Paul Sartre (sünd. 1905) ütleb käesoleva teose olevat kirjutanud sellepärast, et ta “vihkab täiskasvanute loodud müüti lapsepõlvest”. Küpse kirjaniku teostest võiks nimetada autorile laiema kuulsuse toonud novellikogu “Sein” (“Le Mur”, 1939); romaaniseeriat “Vabaduse teed” (“Les Chemins de la Liberte”, 1945-1949), mille neljandat, Vastupanuliikusime aastaisse jõudvat osa “Viimne võimalus” (“La derniere Chance”) Sartre praegu kirjutab; näidendeid […]
“Stseene boheemlaselust”
Henri Murger (1822-1861) sündis Pariisis. Tema noorus möödus Ladina kvartali veejoojateks kutsutud kunstnike-boheemlaste ringis ning sealt ammutas ta ainet oma raamatule “Stseene boheemlaselust”, mis avaldati esimest korda 1848. aastal ning sai suure menu osaliseks. Boheemlaselu stseenid inspireerisid kuulsat itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858-1924), kes kirjutas 1896. aastal raamatu põhjal loodud libretole ooperi “Boheem”. Raamatu järgi […]
“Suletud hääl”
“Suletud hääle” peategelasel, noorel vallalisel naisel ei ole nime. Ta elab Pariisis ja töötab Gare du Nord´i rongijaamas sõiduplaanide teadustajana. Talle meeldib võtta endale erinevaid identiteete, mängida erinevaid rolle. Ta teeb seda, mis parajasti ette tuleb, ja sellega, kes teda parajasti kutsub. Tema kinnismõtteks on noormees, kellesse ta on armunud, kuid kes paraku on seotud […]
“Surm järelmaksuga”
„Surm järelmaksuga“ on prantsuse modernismiklassiku Louis-Ferdinand Céline’i teine romaan ja üks 20. sajandi võimsamaid kirjandusteoseid. Romaan ilmus 1936. aastal, neli aastat pärast Céline’i läbimurdelist esikteost „Reis öö lõppu“. Autor viljeles läbi kogu loomingu teatavat „transponeeritud autobiograafia“ žanri. Kui esimene romaan jutustas meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, siis „Surm järelmaksuga“ kirjeldab perioodi, mis esikromaanis […]
“Surnute maa”
Kriminaalpolitsei uurija Stephane Corso peab lahendama jõhkra mõrva, mille jälgi ajades paljastuvad Pariisi kunstimaailma ja põrandaaluse pornotööstuse aina uued räpased saladused. Uurimisrühm seisab vastamisi kurjategijaga, kes on oma elajalikkuses geniaalne. Kas politseinikud suudavad tema fantaasiaga sammu pidada ja tapatöö lõpetada? Uurimist hakkavad takistama ka Corso enda tume minevik ja sassis perekonnaprobleemid. Prantsuse nüüdiskirjanik Jean-Christophe Grange […]
“Swanni armastus”
Marcel Prousti suurteosest “Kadunud aega otsimas” (1913-1927) jõudis 1970-ndate alguses esimesena eesti keelde “Swanni armastus” (“Un Amour de Swann”). Lisaks on eesti keeles ilmunud katke neljandast köitest “Soodom ja Komorra” ning 2005. aastal esmakordselt tervikköitena “Taasleitud aeg”. “Swanni armastus” on tegelikult üks osa suurteose esimesest köitest “Swanni poolel” (“Du coté de chez Swann”). Börsihai Charles […]
“Sylvestre Bonnardi roim. Punane liilia”
Esimene romaan tõi autorile 1881. aastal kirjandusliku kuulsuse. See on autori kompromissideta kohtumõistmine ühiskonna üle. Raamatus mõistab kohut säherdune tüüp, kes pealtnäha ei suuda teda ümbritsevat elu-olu mõistagi. “Punane liilia” on autori Itaalia reisi tulemus. See saavutas laialdast tunnustust lemberomaanina, mille kitsamaks teemaks on sõgedast kiivusest johtuv armastustragöödia.
“Taasleitud aeg”
„Taasleitud aeg” on viimane, seitsmes köide Marcel Prousti 2500-leheküljelisest romaanist või romaaniseeriast „Kadunud aega otsimas”. Kogu selle hiigeltervikuga on eesti lugeja seni tutvuda saanud kahe „näidisproovi” kaudu – Leili-Maria Kase tõlge „Swanni armastusest” ja Tiina Indriksoni tõlge „Soodomast ja Gomorrast”. Oma saatesõnas kirjutab tõlkija Tõnu Õnnepalu: „„Taasleitud aeg” on teatud mõttes suurromaani kokkuvõte ning essents. […]
“Tapja”
“Tapja” on Daixi ainuke romaan, kus kirjanik ei kujuta mitte võitlejaid, vaid neid, kelle vastu tuleb võidelda; mitte neid, kes on oma tee juba leidnud, vaid neid, kes seda õige kummalistes keerdkäikudes otsivad. Viiekümnendate aastate Prantsusmaa avaneb meie ees elukutselise piinaja Daniel Laverdoni silmade ja mõttemaailma kaudu. Tolle Hitleri “uue korra” veendunud pooldaja “eluloolised andmed” […]
“Tartarin Tarasconist”
Möödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet´ kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemikul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena, esimene osa – “Tartarin Tarasconist” – 1872. a., teine osa – “Tartarin Alpides” – 1885.a. ja kolmas osa – “Uus-Tarascon” – 1890.a. A. Daudet loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. […]
“Thais. Kuningatar Hanejala praeköök”
Käesolevasse France´i-köitesse kuuluvad kaks ülemöödunud sajandi viimase aastakümne algul ilmunud romaani, mida seob teatav žanriline ühtsus. Mõlemad on valdavalt filosoofilised romaanid ning annavad põhjust pidada France´i valgustuskirjanduse, eriti Voltaire´i traditsioonide jätkajaks. Romaanid on arvestatavad ka ajalooliste romaanidena. Vähemalt ei tohi alahinnata olustiku ja kommete kirjeldusi France´i teostes. Enamasti põhinevad need suurel eruditsioonil ja usaldusväärsetel allikatel.
“Tiziani poeg. Iludusmärk”
… Nagu ikka, ei arene inimtegevuse eri valdkonnad eraldi ega üksteist mõjutamata. Holistlik filosoofia kajastus kunstis romantismina, mis tekkis vastukaaluks valgustusajastu kainele mõistusele. Romantism väärtustab vabadust, liikumist, kirge ja lõputut püüdlemist ega taha hoolida klassikaliste ideaalide korrast, tasakaalust ja vaoshoitusest. Romantismi võtmesõnad on intuitsioon, kujutlus ja tunne. 1830. aastatel ilmusid balletilavale sülfiidid ja vilid. Marie […]
“Toatüdrukud. Palkon”
… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne […]
“Torm”
Prantsuse kirjanikule J. M. G. Le Clesiole 2008. a Nobeli preemiat määrates tutvustas Rootsi Akadeemia teda kui “uute teeleasumiste, poeetiliste seikluste ja tundelise joovastuse autorit, valitsevast tsivilisatsioonist välja- ja allapoole jääva inimlikkuse maakuulajat”. Kirjanik ise on öelnud: “Tegelikult kirjutan ma selleks, et püüda mõista, kes ma olen.” Le Clezio on sageli toonud oma teostesse lapstegelasi. […]
“Tugev kui surm”
Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant´i (1850-1893) romaan “Tugev kui surm” (1889) ilmus eesti keeles esmakordselt 1930. aastal. Teose peategelaseks on tuntud kunstnik, keda seob armusuhe kauni seltkskonnadaamiga, kellest kunstnik on aastaid tagasi õnnestunud protree maalinud. Nende rahulikult kulgevasse ellu tekivad pinged, kui Pariisi naaseb daami tütar, kes on emaga väga sarnane. Kirjanikul jätkub oma […]
“Tulen ikka su juurde”
Nüüdisromaan Prantsuse kirjanik Guillaume Musso (1974) on sündinud Vahemere ääres Antibes´is. Noorukina sõitis ta New Yorki ja töötas seal mitu kuud jäätisemüüjana. Praegu on tal majandusteadlase haridus ja ta töötab rahvusvahelises koolis. Juba tema esimene romaan “Ja pärast…” (2004) tõi talle laialdase tuntuse, romaani on tõlgitud mitmekümnesse keelde ja sellest on tehtud ka film. “Tulen […]
“Ülevaade prantsuse kirjandusest”
Sisukord: Sissejuhatuseks; I. Keskaeg. 1. Prantsuse kultuuri aluseid; 2. Eepiline luule. Chansons de geste; 3. Rüütliromaan; 4.Lüürika; 5. Kodanlik kirjandus keskajal; 6.Õpetlik kirjandus. Roosiromaan; 7. Dramaatiline kirjandus; 8. Tagasivaade. II. Renessanss. XVI sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Renessansi lüürika. Plejaad; 3. Rabelais´ realism; 4. Montaigne. III. Klassitsism. XVII sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Teerajajad; 3. […]
“Väikesed poeemid proosas”
… Baudelaire lõi koolkonna ja tema otsesemateks jüngriteks võib pidada Verlaine´i, Mallarmed ja teisi, kuna hingesugulus ulatub tagasi juba Francois Villoni juured. Baudelaire kavatses kirjutada “Armunud naise katekismuse, psühholoogilise romaani moodsa armastuse üle”, samuti ka mõned novellid, mis ei toestunud aga kunagi, kuid mille sugemeist on tekkinud lõpuks ainult “Väikesed poeemid proosas” (ilmunud 1868. a.). […]
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Valik esseid”
Romaanikirjanik Proust oli ka omanäoline kirjandus-, kunsti- ja seltskonnakriitik, kelle parimad esseed ei jää stiili poolest sugugi alla tema suurromaanile “Kadunud aega otsimas”. Käesolev valimik pakub ühe lisafragmendi Prousti eesti keeles aegamisi kuju võtvasse loomingulisse kaleidoskoopi, vahendades mõned Prousti olulisemad esseed, mis mõjuvad värskelt tänagi. Tõnu Õnnepalu saatetekst ja Marek Tamme järelsõna. Loomingu Raamatukogu nr […]
