“Madame Bovary”
Normandia väikelinnas elav arst Charles Bovary abiellub pärast oma naise surma noore tütarlapsega, kes on saanud hariduse kloostrikoolis ning lugenud ohtralt populaarseid romaane. Emma Bovary leiab, et elu provintsiarstiga ei paku talle kõike seda, millest ta on unistanud. Eelkõige jääb ta elus vajaka romantikast ning nii järgnebki mitu armulugu, mis toovad aga kaasa pettumused. “Madam […]
“Madame Bovary”
Normandia väikelinnas elav arst Charles Bovary abiellub pärast oma naise surma noore tütarlapsega, kes on saanud hariduse kloostrikoolis ning lugenud ohtralt populaarseid romaane. Emma Bovary leiab, et elu provintsiarstiga ei paku talle kõike seda, millest ta on unistanud. Eelkõige jääb ta elus vajaka romantikast ning nii järgnebki mitu armulugu, mis toovad aga kaasa pettumused. “Madam […]
“Maigret vihastab”
Tuntud prantsuse kirjaniku Georges Simenoni (s. 1903) kolm olustiku- ja psühholoogiatihedat kriminaalromaani, milles kõigis on keskseks tegelaseks populaarne politseikomissar Maigret.
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Meie isade isa 1. osa”
Põnevusromaani tegevuse käivitab ühe kuulsa professori mõrv, kes oli terve elu otsinud inimeste põlvnemise “puuduvat lüli” ehk meie isade isa. Juhtumit hakkavad uurima 24-aastane seksikas naisreporter ja endine meesajakirjanik, et vaikima sunnitud professori rabav tõde päevavalgele tuua… Prantsuse staarkijanik ja stsenarist Bernard Werber esitab oma trilleri avapeatükis kolm äärmiselt ambitsioonikat küsimust: kes me oleme? Kust […]
“Mesilasekarjus”
Prantsuse nüüdiskirjaniku romaan kahest noorest kooliõpetajast kelle teed ohtuderikkail sõjaastail Lõuna-Prantsusmaal ristuvad kataloonia kaunitaridest ja vanast mesinikust, kes läheb kevadele järele.
“Mõtisklusi minu kaasaegsetest”
Käesolev teos on mõeldud tutvustama Baudelaire’i kui eesti kirjandusruumis tuntud luuletaja laiemat loomingut. Selles raamatus astub ta meie ette esseisti ja kriitikuna. Nagu ütleb pealkirigi, kõneleb Baudelaire siin Delacroix’st, Poe’st, Ingres’ist, Wagnerist, Hugost, Flaubert’ist kaasaegsena, kes elab ja liigub nendega samas kultuuriruumis. Baudelaire kirjutab inimesena, kes kõiki neid maale, mida ta kas armastab või ka […]
“Naiste kool”
Moliére sädelev komöödia “Naiste kool” viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride “esiema” Agnés, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle “teooria” naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnési austaja Horace, kes neiu silmad avab. Moliére´i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule […]
“Näljaritornell”
Tänapäeva ühe loetavaima Prantsuse kirjaniku, 2008. aastal Nobeli kirjandusauhinna laureaadi romaan põhineb tema ema jutustusel. Ethel Bruni lapsepõlv möödub 1939. aastate Pariisi suurkodanluse turvalises keskkonnas. Vanemate võõrastetoas arutavad külalised päevakajalisi sündmusi, kiruvad Hitleri tõusu naabermaal, majandussurutist ja võimude poliitikat. Ajapikku hakkab Ethel taipama, millised ähvardavad jõud on ajastus määravaks saamas. Ajaloo üha kiirenev rütm haarab […]
“Nana “
“Hääl oli endiselt plekise kõlaga, aga nüüd kõditas see publikut õigest kohast, nii et kuulajail vahetevahel kerge mõnujudin üle ihu käis. Naeratus ei kadunud Nana näolt, see kaunistas ta pisikest punast suud ja helkis ta suurtes säravsinistes silmades. Natuke liiga julgete värsside kohal kerkis ta roosade värisevate sõõrmetega ninaots maialt ja õrn õhetus lehvis üle […]
“Nana”
Kella üheksa ajal oli “Varietes’” teatrisaal alles tühi. Nõrgalt kumavate kroonlühtrite poolvalguses olid rõdud ja parteri sametistes granaatpunastes tooliridades ainult üsna üksikud vaatajad oma kohtadele asunud. Hämaruses õhetas eesriide tohutu purpurne laik. Lava oli haudvaikne, rambivalgus kustutatud, orkestrantide noodipuldid alla lastud. Üksnes kõrgelt kolmandalt rõdult laekupli alt, kus paljad naised ja lapsukesed lenneldes püüdlesid gaasitulest […]
“Näpatud tunnid”
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid … Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me […]
“Neetud kuningad I-V osa” 5 raamatut
… “Neetud kuningate” sari käsitleb Prantsusmaa ajalugu aastast 1314 kuni aastani 1362, täpsemalt öeldes Prantsuse kuningate ja kõrgaadli lugu alates Philippe IV Ilusast kuni Jean II Heani. Philippe Ilus, suur riigiehitaja, uuendaja ja feodaalse killustatuse vastu võitleja, neetakse ühes kogu oma järeltuleva sooga ära Templirüütlite Ordu suurmeistri poolt, kelle ta tuleriidale hukata laseb. Ning juhtubki […]
“Neiu O lugu”
1954. aastal ilmunud “Neiu O lugu” põhjustas kaasaegses Prantsuse kirjanduses tõelise skandaali. Kõigepealt ära keelatud, sageli konfiskeeritud, hõlma alt müüdud – see erootika tippteos on Prantsuse kirjanduses kõige leotum teos pärast Saint-Exupery “Väikest printsi”. “Neiu O lugu” on kahtlemata kõige jõulisem armastuskiri, mida üks mees on kunagi saanud. – Jean Paulhan O paradoks on visionääri […]
“Nelikümmend Viis. Esimene raamat”
“Nelikümmend Viis” lõpetab Alexander Dumas´ triloogia, millest eesti lugeja tunneb juba “Kuninganna Margot’t” ja “Krahvinna de Monsoreaude”. Kuningas Henri III vaevleb oma riigis endiselt rahutuste ja vandenõude küüsis. Ministri pealekäimisel moodustab ta neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna. Ka kuninga endine narr Chicot, kes elas vahepeal tagasitõmbunult, on tema saatuse pärast mures ning ilmutab ennast asudes taas […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“November”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 34-35 “Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.” Nii alustab Gustave Flaubert oma esimest romaani “November”, mille ta lõpetas 1842. aasta sügisel 21-aastasena, kuid trükivalgust nägi see alles pärast autori surma. Autobiograafiliste sugemetega loos saab lugeja kaasa elada noorukist peategelase tundelisele sirgumisele, tema esimestele armurõõmudele ja […]
“Nüüdisaegne lugu 1. osa: Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen”
Anatole France´i (1844-1924) “Nüüdisaegne lugu” koosneb neljast romaanist: “Vallimäe jalakas”, “Pajuvitstest mannekeen”, “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis”, millest kaks esimest ilmuvad käesolevas köites. Kes tunneb France´i loomingust ainult seda osa, mis on varem eesti keeles ilmunud, seda võib “Nüüdisaegne lugu” mitmeti üllatada, nagu ta üllatas ka XIX sajandi lõpu lugejaid, keda France´il juba üsna palju […]
“Nüüdisaegne lugu 2. osa: Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis”
Anatole France´i tetraloogia “Nüüdisaegne lugu” kaks viimast romaani “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis” moodustavad mõnes mõttes omaette terviku. See aga pole siiski täiel määral mõistetav ega nauditav, kui ei olda tuttav kahe esimese romaani sündmuste ja probleemistikuga. (“Vallimäe jalakas” ja “Pajuvitstest mannekeen”). Endiseks on jäänud eeskätt nädalakroonika vorm, france´lik följetonlikkus, mida on iseloomustatud juba tetraloogia […]
“Ohtlikud suhted”
… ehk kirjad, mis on kokku kogutud ühest seltskonnast ja avaldatud õpetuseks mõningatele teistele. Selle nüüdseks endale klassikaliste teoste seas kindla koha leidnud 18. sajandi romaani autor kirjutas teose oma sõjaväelise karjääri kõrvalt, kavatsemata oma elu tihedalt kirjandusega siduda. Ta olevat aga ise väitnud, et kavatseb kirjutada midagi, mis oleks täiesti rabav, tekitaks sensatsiooni ja […]
