“Isa Goriot”
… Tuhat viissada franki ja riided soovi järgi! Sel hetkel ei kahelnud vaene Eugéne enam milleski ning läks einetama selle määratlematu ilmega, mille mingi rahasumma omamine annab noormehele. Hetkel, kui raha libiseb üliõpilase tasku, kerkib tamas endas mingi fantastiline sammas, millele ta toetub. Ta kõnnib endisest kindlamini, tunneb eneses toetuspunkti oma tõstekangile, ta vaade on […]
“Jean-Christophe. II”
Mäss Laat väljakul Sari: Nobeli laureaadid (Puuduvad paberkaaned)
“Jean-Christophe” I-IV osa. 4 raamatut
Romaani keskne tegelane on Jean-Christophe, Saksa muusik Belgia juurtega, ning raamat jutustab tema elust, sünnist surmani. I Raamat – Puhe. Hommik. Noormees. Tõlkinud P. Raag ja J. Kurfeldt. Raamatust puuduvad lehed 1 – 12 (eessõna ja raamatu algus) II Raamat – Mäss. Laat väljakul. Tõlkinud prantsuse keelest M. Sillaots. Seistest “Jean-Christophe´i” uue ajajärgu lävel, mille […]
“Jean-Christophe” I, II ja III osa. 3 raamatut
I, II, III osa. I osa – sisaldab raamatuid “Puhe”, “Hommik’”, “Noormees”, “Mäss” ja kujutab geniaalse saksa muusiku Jean-Christophe Kraffti elukäiku lapsepõlvest täisealiseks saamiseni. Esimese köite tegevus toimub Saksamaal, Reini-äärses väikelinnas 19. sajandi lõpul, kusjuures aga paljud üksikasjad ja olustikulised pildid lähenevad pigem 18. sajandi Saksamaa miljööle. Autor on põiminud Jean-Christophe’i ellu rohkesti fakte ja […]
“Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan “Jumalaema kirik Pariisis” on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, […]
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Kaks romaani”
Raamat sisaldab kaht romaani: Tervitan sind, kurbus Eriline naeratus
“Kakskümmend aastat hiljem”
Järg romaanile “Kolm musketäri” ja “Kakskümmend aastat hiljem” – uus versioon
“Kamraadid”
Jules Romains, kodaniku nimega Louis Farigoule, on silmapaistvamaid kujusid kaasaegses prantsuse kirjanduses. Tema nimega liituvad enne kõike värskuse ja uudsuse kujutused prantsuse tänapäeva kirjandusest. Kogu ta mitmepalgeline looming – ta on avaldanud luuletuskogusid, draamasid, romaane – on olnud lakkamatu teerajamine uuele elutundele ja maailmavaatele, mis ammutas oma läbilööva jõu otseselt kaasaja dünaamikast. Unanimismiks, ühismeelsuseks on […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Kapten Granti lapsed”
Pärast oma laeva Britannia hukku viskab kapten Grant pudeli abipalvetega ookeani ja loodab parimat. Kui Šotimaa lord ja leedi Glenarvan haikõhust pudeli leiavad, võtavad nad ühendust kapteni laste Mary ja Robertiga. Kuid valitsus keeldub päästeekspeditsiooni alustamast. Laste raskest olukorrast liigutatuna pakuvad lord ja leedi Glenarvan abiks oma laeva ning koos asutakse teele. Kahjuks on kolmes […]
“Kaspar, Melhior ja Baltasar”
Prantsuse kirjaniku Michel Tournier´ (sünd. 1924) romaan “Kaspar, Melhior ja Baltasar” on fantaasiaküllane lugu Piiblist tuntud kolmest hommikumaa targast – legendides räägitakse neist kui kuningaist -, kes tähte järgides lähevad vastsündinud Jeesust kummardama. Kõigil neil, nagu ka Indiast teele asunud neljandal peategelasel Taoril, on oma eesmärk, ja kõik nad saavad, igaüks isemoodi, esimestena aimu kristluse […]
“Keegi pole süütu”
Romaani “Leidlaps lumetormist” autor Malist pärit veetleval üksikemal Leylil on kolm last: 21-aastane Bamby, 17-aastane Alpha ja 10-aastane Tidiane. Leylil on suur unistus, mida aga varjutab ränk saladus. Kes teda kuulata soovib, neile räägib ta oma elust – kuid kas ta julgeb kellelegi kogu tõde tunnistada? Kas ta saab takistada oma lapsi paljastamast tema suurt […]
“Kiilaspäine lauljatar”
Teatrihuvilised peaksid Eugéne Ionesco nime tõepoolest teadma. Praegu on ta Eesti Draamateatri repertuaaris, hiljaaegu mängiti Nukuteatris “Ninasarvikut”. Mulle oli suureks üllatuseks, et ühes Eesti teaduslikus raamatukogus oli suurmees paigutatud rumeenia kirjanduse alla?! Loodan, et elav prantsuse kirjanduse klassik selle raamatu ilmumise järel vähemalt teaduslikes raamatukogudes õigesse registrisse satub. […] Loomulikult pole Ionesco ainsaks eemärgiks publiku […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjaniku tütar”
Romaan Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier´d, Prantsuse Akadeemia liiget, topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia lätte kuivamist ja kardab kõigest hingest armastatud tütre Sandy võõrdumist. On ju pärast abikaasa surma saanud tütrest talle viimane abi üksinduse vastu. Kui palju aega oli raisatud mõne algupärase idee, täpse sõna tagaajamiseks, samas kui […]
“Kitsas uks. Valerahategijad. Theseus.”
André Gide (1869-1951) oli omal eluajal tuntumaid prantsuse kirjanikke. Filosoofilise enesevaatlejana eitab ta kõigi indiviidi ahistavaid poliitilisi institutsioone ja moraalinorme. Tema loomingu vaimukas satiir ja impressionistlik meeleolukus on jätnud oma jälje nüüdisproosa arengusse. Nobeli auhinna pälvis André Gide 1947. aastal. “Kitsas uks” (1909) kuulub tema proosaloomingu alguperioodi, ja kui seni oli André Gide oma loomingut […]
“Kodanlasest aadlimees. Arst vastu tahtmist”
Moliére alias Jean-Baptiste Poquelin on igati ületanud kolmesaja aasta piiri. Sündinud jaanuaris 1622 Pariisis, suri ta samas linnas viiekümne ühe aastasena 17. veebruaril 1673 pärast oma viimase komöödia “Ebahaige” neljandat etendust. Sealtpeale on Moliére looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja ta mõju on ulatunud üsna kaugele Aasia ja Aafrika […]
