“Maitsev naine”
Marian elab tavalist elu, austab traditsioone ja unistab abiellumisest. Talle meeldib tema töö, tujukas korterikaaslane ja mõistlik peig Peter. Algul on kõik kena, aga Mariani arvestustesse ei mahu tema isiksus, mis igatseb midagi enamat, isiksus, mis tuimalt saboteerib ta hoolikaid plaane, stabiilset rutiini – ja seedimist. Klassikaline pulm, avastab Marian, ajab tal sõna otseses mõttes […]
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Märtsi iidid”
Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest. (taskuformaat)
“Märtsi iidid”
“Mind on lapsest saadik huvitanud inimeste suhtumine ülematesse, kes on nende käskijaiks seatud ja kellel on voli alamate tegevusvabadust piirata. Milline viha ja põlgus millise aupaklikkuse maski all! Aupaklikkust ja truudust õhutab inimeses tänutunne ülema vastu, kes vabastab ta vastutusest ja ränga otsuse langetamise õudusest; põlgust ja viha aga sünnitab vimm mehe vastu, kes tema […]
“Matlocki dokument”
22. aprill 1972. Nimrod võitis! See on kohutav, aga ta võitis! Ta saatis mulle kaks ajaleheväljalõiget. Kummaski on jutt liiga suure uimastiannuse sissevõtmise tagajärjel surnud üliõpilasest. Ühest Cambridge’i tüdrukust ja Trinity poisist. Ta ütleb, et jätkab iga nädal selle nimekirja täiendamist, kui ma talle märkmeid ei anna … Pantvangid hukatakse! … – Ta tuleb peatada! […]
“Me tusameele talv”
Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902-1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me […]
“Mees, kes jäi ellu”
On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt […]
“Mihhail ja Margarita”
Meil pole suu peas ainuüksi naeratamiseks. Suu on tundlik ökosüsteem ja kogu keha tervise kese. Suuõõnes ei teki ju mitte ainult kaaries ja parodontiit. Tänapäeval on teada, et ka väga paljud kroonilised tõved nagu allergiad, depressioon, südamehaigused või viljatus saavad alguse suust. „Ma ravin küll hambaid, kuid näen oma töös iga päev, kuidas sellele reageerib […]
“Miljon kildu sõltuvusega silmitsi”
23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta […]
“Mine, pane vahimees välja”
Alabama osariik, Maycomb. Kahekümne kuue aastane Jean Louise Finch – “Skaut”- naaseb New Yorgist, et külastada oma eakat isa Atticust. Lõunaosariikides muutusi põhjustavate kodanikuõiguste võitluse ja poliitikasegaduse taustal seguneb Jean Louise´i kojutuleku rõõmu kibedust, kui talle selgub häirivad tõdesid lähedastest inimestest, perekonnast, linnast ja neist, kes on talle kallid. Temas tulvab lapsepõlvemälestusi, sünnib kahtlusi oma […]
“Minu armsad luud”
Vaata ka samanimelist filmi! Kui me kohtume raamatu peategelase Susie Salmoniga, on ta juba taevas. Vaadates alla sellest kummalisest uuest paigast, jutustab ta meile neljateistaastase tüdruku värske ja energilise häälega loo, mis on ühtaegu painav ja lootusrikas. Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas […]
“Minu nimi on Asher Lev”
Ameerika kirjanik Chaim Potok (1929) kirjeldab selle autobiograafiliste sugemetega romaanis vapustavalt valusa otsekohesusega minategelase Asher Levi okkalist teed maalikunstnikuks saamisel. Temast, Venemaalt lapsena New Yorki toodud hassiidist politoloogi armastatud pojast, saab ortodokssetest usukammitstatest vabanedes ja “Brooklyni imelapsena” oma pürgimustele tunnustust leides lausa surmavaenlane usklikule isale ja kõigile, keda ta oma sünnipaigas seni on armastanud, ja […]
“Minu teine elu”
Sari: Nüüdisromaan Paul Edward Theroux on sündinud 1941. aastal USA väikelinnas Medfordis prantsuse-kanada päritolu isa ja itaallannast ema pojana. Ta elu on olnud sündmusterohke; ta on elanud-töötanud paljudes maailma maades. Kõik see kajastub tema rohketes, põnevates reisikirjades. Theroux on tegutsenud ka filmistsenaristina. Ent põhiosa ta loomingust moodustab proosalooming, tuntuim teos reisikirjaline romaan “Suur raudteebasaar” (1975). […]
“Misery”
1970. aastal lõpetas Stephen King Maine´i ülikooli inglise keele alal. Pärast kraadi kaitsmist elatas noor autor end õpetajatööga, kuni järgnes läbimurre esikromaaniga “Carrie” (1974, ek. 1997). Romaan ning iseäranis sellele kaks aastat hiljem järgnenud ekraniseering tegid algaja kirjaniku kiirelt kuulsaks. Üksteise järel ilmusid romaanid, mis noore kirjaniku tuntust vaid suurendasid. “Surmahotell” (The Shining; 1977, ek. […]
“Miss Marple. Kaksteist uut lugu”
Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie ontlik ja pealtnäha uje vanapiigast detektiiv on tagasi ning rändab kuritegusid lahendades maailmas ringi. Just temale kuulub mõte, et inimloomus on igal pool ühesugune – olgu vaikses Inglismaa külakeses, Broadway lavadel, Hongkongi kruiisilaeval või Itaalia maalilises mägikuurordis –, ning ükskõik kas kuriteo taga on armastus, ahnus, armukadedus või võimuiha, miss Jane […]
“Mitz. Bloomsbury marmosett”
„Mitzi“ moto „Tol ajal oli mul marmosett Mitz, kes käis minuga peaaegu igal pool kaasas, istudes mu õlal või vestipõues“ pärineb Leonard Woolfi autobiograafiast. „Too aeg“ oli aastad 1934–1938 ja maailm liikus vastu XX sajandi teisele suurele sõjale. Nunez on mälestustest, kirjadest ja päevikukatketest lõimede külge põiminud loo väikesest loomast ja suurtest isiksustest tema ümber. […]
“Moondatute laulud”
Margaret Atwood on Kanada kõige tuntum elav klassik. Eestis tuntakse teda peamiselt romaanide kaudu, kuigi autori mahukas loomingus on luule täpselt sama tähtsal kohal. Atwoodi luulet läbib moondumiste, teisenemiste ja metamorfooside teema. Siinne valimik sisaldab tekste kümnest luulekogust, hõlmates ajavahemikku 1966-1993. Ninniku Taskuformaat, kaaned kulunud
“Mõrv päikese all”
Suvi on lõõgastumise aeg, suvi on aeg, mil puhatakse ja lõbutsetakse ning püütakse sünged asjad mõtetest eemal hoida. Samal ajal aga ei tähenda see, et suvel ei toimu kuritegusid. Ka suvel võib kellegi kannatus lõplikult katkeda või siis on suvi just hoolikalt kavandatud kuriteoks kõige parem aeg. Agatha Christie tunneb väga hästi inimhinge keerdkäike ja […]
“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Murtud tiivad”
Bibliotheca Asiatica Khalil Gibran (1883-1931) sündis Liibanoni väikelinnas Bšarris. Parema elu otsinguil asus pere 1895. aastal elama Ameerikasse, kus Gibran läks ingliskeelsesse kooli ja asus õppima kunstikoolis. Tüüpiline toonase väljarändajana jäi ta aga tihedalt seotuks kodumaaga, kus 1896-1901 ajutiselt tagasi pöördununa omandas keskhariduse. Aastatel 1908-1910 õppis Gibran kunsti Pariisis Julieni Akadeemias. Ta saavutas Ameerikas tuntuse […]
