“Märtsi iidid”
Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest. (taskuformaat)
“Märtsi iidid”
“Mind on lapsest saadik huvitanud inimeste suhtumine ülematesse, kes on nende käskijaiks seatud ja kellel on voli alamate tegevusvabadust piirata. Milline viha ja põlgus millise aupaklikkuse maski all! Aupaklikkust ja truudust õhutab inimeses tänutunne ülema vastu, kes vabastab ta vastutusest ja ränga otsuse langetamise õudusest; põlgust ja viha aga sünnitab vimm mehe vastu, kes tema […]
“Matlocki dokument”
22. aprill 1972. Nimrod võitis! See on kohutav, aga ta võitis! Ta saatis mulle kaks ajaleheväljalõiget. Kummaski on jutt liiga suure uimastiannuse sissevõtmise tagajärjel surnud üliõpilasest. Ühest Cambridge’i tüdrukust ja Trinity poisist. Ta ütleb, et jätkab iga nädal selle nimekirja täiendamist, kui ma talle märkmeid ei anna … Pantvangid hukatakse! … – Ta tuleb peatada! […]
“Me peame rääkima Kevinist”
See kaasahaarav romaan läheneb loo keskmes olevale tragöödiale – tapatalgutele keskkoolis – tapja ema vaatevinklist. Eva juurdleb oma poja isale kirjutatud kirjades selle üle, et äärmiselt raske iseloomuga poja emaks olemine tekitab temas vastumeelsust. Sedamööda, kuidas meie ees avanevad probleemid Eva perekonnas, ligineme ootamatule haripunktile, mis peidab endas hingetuks võtvaid üllatusi ning ränga hinnaga tulnud […]
“Me tusameele talv”
Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902-1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me […]
“Mees, kes jäi ellu”
On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt […]
“Mihhail ja Margarita”
Meil pole suu peas ainuüksi naeratamiseks. Suu on tundlik ökosüsteem ja kogu keha tervise kese. Suuõõnes ei teki ju mitte ainult kaaries ja parodontiit. Tänapäeval on teada, et ka väga paljud kroonilised tõved nagu allergiad, depressioon, südamehaigused või viljatus saavad alguse suust. „Ma ravin küll hambaid, kuid näen oma töös iga päev, kuidas sellele reageerib […]
“Miljon kildu sõltuvusega silmitsi”
23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta […]
“Mine, pane vahimees välja”
Alabama osariik, Maycomb. Kahekümne kuue aastane Jean Louise Finch – “Skaut”- naaseb New Yorgist, et külastada oma eakat isa Atticust. Lõunaosariikides muutusi põhjustavate kodanikuõiguste võitluse ja poliitikasegaduse taustal seguneb Jean Louise´i kojutuleku rõõmu kibedust, kui talle selgub häirivad tõdesid lähedastest inimestest, perekonnast, linnast ja neist, kes on talle kallid. Temas tulvab lapsepõlvemälestusi, sünnib kahtlusi oma […]
“Minu armsad luud”
Vaata ka samanimelist filmi! Kui me kohtume raamatu peategelase Susie Salmoniga, on ta juba taevas. Vaadates alla sellest kummalisest uuest paigast, jutustab ta meile neljateistaastase tüdruku värske ja energilise häälega loo, mis on ühtaegu painav ja lootusrikas. Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas […]
“Minu nimi on Asher Lev”
Ameerika kirjanik Chaim Potok (1929) kirjeldab selle autobiograafiliste sugemetega romaanis vapustavalt valusa otsekohesusega minategelase Asher Levi okkalist teed maalikunstnikuks saamisel. Temast, Venemaalt lapsena New Yorki toodud hassiidist politoloogi armastatud pojast, saab ortodokssetest usukammitstatest vabanedes ja “Brooklyni imelapsena” oma pürgimustele tunnustust leides lausa surmavaenlane usklikule isale ja kõigile, keda ta oma sünnipaigas seni on armastanud, ja […]
“Minu teine elu”
Sari: Nüüdisromaan Paul Edward Theroux on sündinud 1941. aastal USA väikelinnas Medfordis prantsuse-kanada päritolu isa ja itaallannast ema pojana. Ta elu on olnud sündmusterohke; ta on elanud-töötanud paljudes maailma maades. Kõik see kajastub tema rohketes, põnevates reisikirjades. Theroux on tegutsenud ka filmistsenaristina. Ent põhiosa ta loomingust moodustab proosalooming, tuntuim teos reisikirjaline romaan “Suur raudteebasaar” (1975). […]
“Mis on lihas ja luus”
“Mis on lihas ja luus” on Robertson Daviese Cornishi triloogia teine raamat. Tegemist on ühelt poolt Francis Cornishi, Arthuri surnud onu elulooga, teiselt poolt aga sümbolistliku romaaniga, mis ühendab elegantseks ja haaravaks sulamiks igavesed teemad – religiooni, mütoloogia, kunstniku rolli ühiskonnas, inimese püüdlused – ning teeb seda loetavalt ja stiilselt. Raamat on teatud mõttes tagasivaade, […]
“Misery”
1970. aastal lõpetas Stephen King Maine´i ülikooli inglise keele alal. Pärast kraadi kaitsmist elatas noor autor end õpetajatööga, kuni järgnes läbimurre esikromaaniga “Carrie” (1974, ek. 1997). Romaan ning iseäranis sellele kaks aastat hiljem järgnenud ekraniseering tegid algaja kirjaniku kiirelt kuulsaks. Üksteise järel ilmusid romaanid, mis noore kirjaniku tuntust vaid suurendasid. “Surmahotell” (The Shining; 1977, ek. […]
“Mitz. Bloomsbury marmosett”
„Mitzi“ moto „Tol ajal oli mul marmosett Mitz, kes käis minuga peaaegu igal pool kaasas, istudes mu õlal või vestipõues“ pärineb Leonard Woolfi autobiograafiast. „Too aeg“ oli aastad 1934–1938 ja maailm liikus vastu XX sajandi teisele suurele sõjale. Nunez on mälestustest, kirjadest ja päevikukatketest lõimede külge põiminud loo väikesest loomast ja suurtest isiksustest tema ümber. […]
“Moby Dick”
“Moby Dick ehk valge vaal” nägi trükivalgust 1851. aastal, eestikeelne tõlge 123 aastat hiljem. Romaan kirjeldab kapten Ahabi juhitava vaalapüügilaeva Pequod teekonda. Mehe kinnisideeks on tabada võimas vaal Moby Dick. Raamat kujutab endast segu realismist, romantismist ja sümbolismist. Realistlik kujutamislaad vaheldub mereelu romantika ja elufilosoofiaga. See on teos, mille lugemiseks peab aja maha võtma. Ja […]
“Moondatute laulud”
Margaret Atwood on Kanada kõige tuntum elav klassik. Eestis tuntakse teda peamiselt romaanide kaudu, kuigi autori mahukas loomingus on luule täpselt sama tähtsal kohal. Atwoodi luulet läbib moondumiste, teisenemiste ja metamorfooside teema. Siinne valimik sisaldab tekste kümnest luulekogust, hõlmates ajavahemikku 1966-1993. Ninniku Taskuformaat, kaaned kulunud
“Mõrv päikese all”
Suvi on lõõgastumise aeg, suvi on aeg, mil puhatakse ja lõbutsetakse ning püütakse sünged asjad mõtetest eemal hoida. Samal ajal aga ei tähenda see, et suvel ei toimu kuritegusid. Ka suvel võib kellegi kannatus lõplikult katkeda või siis on suvi just hoolikalt kavandatud kuriteoks kõige parem aeg. Agatha Christie tunneb väga hästi inimhinge keerdkäike ja […]
“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Murtud tiivad”
Bibliotheca Asiatica Khalil Gibran (1883-1931) sündis Liibanoni väikelinnas Bšarris. Parema elu otsinguil asus pere 1895. aastal elama Ameerikasse, kus Gibran läks ingliskeelsesse kooli ja asus õppima kunstikoolis. Tüüpiline toonase väljarändajana jäi ta aga tihedalt seotuks kodumaaga, kus 1896-1901 ajutiselt tagasi pöördununa omandas keskhariduse. Aastatel 1908-1910 õppis Gibran kunsti Pariisis Julieni Akadeemias. Ta saavutas Ameerikas tuntuse […]
