“Hercule Poirot’ püha öö”
Uus Hercule Poirot´ lugu On 1931. aasta 19. detsember ning Hercule Poirot ja inspektor Edward Catchpool valmistuvad üheskoos veetma kauaoodatud rahulikke jõulupühi, kui neid kutsutakse uurima kuritegu: Norfolkis on ühes haiglapalatis mõrvatud mees. Edwardi ema Cynthia Catchpool nõuab, et Poirot jääks koos temaga rannikul paiknevasse viletsas seisus härrastemajja kogu pühade ajaks, kuni on selle mõistatuse […]
“Hiiglane”
Romaan (Giant, 1952), millest Hollywood väntas 1956. aastal filmi. Sel märtsikuu päeval tohutu vasekarva taevas, millele alati oli puistatud lennukite hõbedast sädelust, möirgas ja hiilgas taevasest liiklusest. Kuigi need hiiglased näisid vastu hõõguvat taevast kurjakuulutavaina, ei olnud neid tiibadega mammuteis midagi sõjakat. Need olid vaid erasõidukid, mis vedasid nägusaid väikesi alligaatorinahast juveelikarbikesi ja imetaolisi kleite […]
“Hiirtest ja inimestest”
Jutustuse “Hiirtest ja inimestest” tegevus toimub Suure Depressiooni aegses Californias. Tööd otsival George´il ja tema lihtsameelsel sõbral Lennie´l ei ole siin arusaamatuste ja kadeduse maailmas midagi peale teineteise ja unistuse – et ühel päeval ostavad nad väikese maja ja paar aakrit maad. Ent sel unistusel pole määratud täide minna. Jutustus “Hiirtest ja inimestest” kuulub John […]
“Hilised õhtud eetris”
Kanada kirjanik Elizabeth Hay sündis 1951. aastal Owen Soundis, Ontarios. Õppis Toronto ülikoolis. Käesoleval ajal elab koos perekonnaga Ottawas. Kirjaniku varasema loomingu hulka kuuluvad romaanid “Ilmavaatleja” ja “Garbo naerab”. Ta on kirjutanud ka lühijutte. Romaan “Hilised õhtud eetris” pälvis 2007. aasta Gilleri kirjandusauhinna. Romaan “Hilised õhtud eetris” on lugu Põhja-Kanada raadiojaama koondunud inimestest, kes on […]
“Hõbekäsi”
“Kuulsa Robin Hoodi lustakate seikluste” autori Howard Pyle´i lugu röövparunite sõjast. Otto peatus järsku vaikselt ja hämmeldunult, sest ta oli mõelnud väikesest tüdrukust, keda ta oli viimati näinud, ja viivuks seisis ta segaduses kauni, ilusate tumedate silmadega neiu ees. Too omalt poolt nägi pikka, kõhna noormeest lokkis kuldsete juustega, üks käsi valge ja peen teine […]
“Hollow”
Triloogia “Seitsme märk” teine raamat: Iga seitsme aasta tagant – seitsmenda kuu seitsmendal päeval – leiavad väikeses Hawkins Hollow linnas aset kummalised asjad. Kõik sai alguse sellest, kui kolm poissi – Caleb, Fox ja Gage – vabastasid Paganakivile oma verd tilgutades sajandeid vangis olnud deemoni. Kuid nüüd on neil võitluses toeks kolm Hollow’sse tulnud naist. […]
“Hommiku pool Eedenit”
1940. aastal Pulitzeri preemia ja 1962. aastal Nobeli kirjanduspreemia saanud autori võimas perekonnasaaga. Raamatu (1952) aluseks on Ameerika olustikku kantud piiblilegend Kainist ja Abelist. Tegemist on ühelt poolt perekonnalooga ja põlvkondade konflikti kujutusega, teiselt poolt aga vaeb kirjanik oma raamatus selliseid igavesi teemasid nagu headus ja kurjus, andestamine ja kättemaks, saatusega leppimine ja sellele väljakutse […]
“Hookuspookus”
Oodates kohtumõistmist, avastab Vietnami sõja veteran, kolledžiõpetaja ja vangivalvur Eugene Debs Hartke, et ta on tapnud täpselt niipalju inimesi kui paljude naistega tal on olnud elu jooksul seksuaalsuhe. Selle kokkusattumuse tõttu lööb kõikuma peategelase ateistlik maailmavaade. Fiktiivse autobiograafia kaudu esitab Vonnegut “Hookuspookuses” teravmeelse nägemuse maailma absurdsusest ja nii mõnegi vaimuka idee, kuidas sellega toime tulla. […]
“Howards End”
Tuntud inglise kirjaniku romaan ühest eluasemest, Howards Endist, mis läbi armastuse, kaotuste ja elu keerdkäikude endale raas pärisperenaise leiab. Autori ehtinglaslik iroonia, psühholoogiline tõepära ja inimloomuse sügavuse tunnetamine pakuvad ehedat lugemisrõõmu. Romaani järgi on tehtud ka film, meil tuntud pealkirjaga “Maja jalakate all”, mille üks peaosaline Emma Thompson, pälvis “Oscari”.
“Huckleberry Finni seiklused”
Kui te pole lugenud raamatut nimega “Tom Sawyeri seiklused”, siis te ei tunne mind, aga see pole tähtis. …
“Humboldti pärand”
Nobeli laureaat. Ameerika kirjanik Saul Bellow (1915-2005), 1976. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, kirjutab võõrandunud isiksusest, kes on kaotanud sideme oma sisima minaga. Romaani peategelane on Charlie Citrine, mees parimais aastais, kunagine menukirjanik, keda välised olud on manööverdanud majandusliku ja psühholoogilise krahhi äärele. Vaadates tagasi oma mentori, Lääne kultuuri kehastuse poeet Von Humboldt Fleisheri elule ja […]
“Idatuul, läänetuul. Draakoni seeme”
Käesolevasse köitesse on koondatud Ameerika kirjaniku Pearl S. Bucki (1982-1973, Nobeli preemia 1938) kaks Hiina-ainelist esmakordselt eesti keeles ilmuvat romaani. “Idatuul, läänetuul” on armastusromaan, mille tegevus toimub üle-eelmise sajandivahetuse paiku; selle esimeses osas pihib noor hiinlanna oma abielust välismaal lääneliku hariduse saanud mehega, kes püüab abikaasat vabastada sajanditevanustest kammitsevatest eelarvamustest ning tõsta enda tasemele, teose […]
“Igavene ime”
Sari: Nobeli Laureaat Pearl S. Bucki (1892-1973) teadaolevalt viimane romaan, mille käsikiri jõudis autori pärijateni alles 2013. a. Romaan kirjeldab erakordselt andeka noormehe Randolph Colfaxi (Ranni) elu tema sünnist kuni nooremeheks sirgumiseni. Eneseotsingud ja maailmaavastamishimu viivad ta New Yorki, Inglismaale, Pariisi ja Koreasse. Rann kohtub erinevate inimestega, kes mõjutavad sügavalt tema arengut ja maailmapilti. Armudes […]
“Iisebeli needus”
Ükski naine pole nii vastupandamatu ja hüpnotiseeriv, kui Iisebel… Nagu kõrbemadu tõmbab Iisebel noorukese juudamaa printsi Michaeli oma ilu ning kurjuse kammitsaisse. See oli Iisebeli needus – teda ihaldada tähendas kaotada talle oma vabadus. Kuid Michael seisab kahe naise vahel – ühel pool nõiduslik jumalanna ning teisel pool õrnuke heebrea tütarlaps, kellele mees oli truudust […]
“Ilus ja neetu”
1913. aastal, kui Anthony Patch oli kahekümne viiene ja saatuse pilkest oli möödnunud juba kaks aastat, langes nimetatud päeva Püha Vaim – vähemalt teoreetiliselt – tema peale. See pilge oli kinga lõplik läikimalöömine, riideharja viimne puudutus, otsekui mingi intellektuaalne “Ennäe!” – ja ometigi pole ta selle loo murdekohas jõudnud kaugemale teadvustatud tegutsemise etapist. See tema, […]
“Ilus ja neetu”
“Kaotsi läinud asjad on veel armsamad. Mina tean – sest kunagi ma tahtsin midagi ja saingi selle. Ja kui ta sain, siis muutus ta minu käes põrmuks.” Haritud esteet Anthony Patch on veendunud, et ta ei abiellu iialgi. Kohtunud seltskonnakaunitari Gloriaga, on mees sunnitud tõekspidamisi muutma ning alla vanduma kõikehõlmavale kättesaamatusele ja ihalusele. Oodates kohe-kohe […]
“Inglite aeg”
“Inglite aeg” on Murdochi kümnes romaan ja see ilmus 1966. aastal. Selle gooti romaani elementidega pikitud loo keskmes on anglikaani vaimulik Carel Fisher, kes on kaotanud usu Jumalaase ja headuse võimalikkusse. Carel usub, et Jumal on surnud ja tema inglid on valla päästetud. Ja need inglid on hirmsad … Careliga koos elavad pastoraadis tütar Muriel, […]
“Ja ei jäänud teda ka”
Salapärane U. N. Owen meelitab kümme inimest, keda pealtnäha miski omavahel ei seo, Devoni rannajoone lähedale Sõdurisaarele. Õhtusöögi ajal hakkab mängima salvestis, milles nähtamatu majaperemehe hääl süüdistab külalisi ränkades kuritegudes. Samal õhtul leitakse üks külalistest, hooletu autojuht Tony Marston, surnult. Pinge kasvab sedamööda, kuidas külalised mõistavad, et mõrvar viibib nende seas ning kavatseb tappa üha […]
“Ja mullaks ei pea sa saama…”
Autori märkus “Ja mullaks ei pea sa saama… on romaan Guibordi protsessist. Mõned stseenid ja suurem osa kõnelusist on kujutletud. Aga väljamõeldised põhinevad siiski mõningail tuntud olukordadel ja kõnelused on taastatud pudenevaist ajalehtedest, ajakirjadest, kohtuprotokollidest ja teistest selleaegseist dokumentidest. Ei ole mingit märkimisväärset tõest kõrvalekaldumist. *** Andrea: “Õnnetu on maa, kus sangarit ei võrsu.” Galileo: […]
“Ja päike tõuseb. Fiesta”
… Hemingway põhiprintsiibiks läbi aegade oli tõdemus, et kirjaniku tööks on tõekuulutamine. Milline tõde ja millal – see oli omaette küsimus, ning kuidas seda saavutada eri aegadel, küllaltki erinev. Kõin need jutud telegraafistiilist, jäämäe nähtavast ja nähtamatust osast, väljamõeldise elust elavam olemine (see on ju nonsenss) ning paljud teisedki müütideks stantsitud stambid on tegelikult hädised […]
