“Pidu sinus eneses”
“Pidu sinus eneses” on Ernest Hemingway memuaarikogu, mis kirjeldab tema Pariisis elamise perioodi 1920. aastatel. Lisaks omapärasele pildile Hemingwayst, kes tol ajal on veel vähetuntud ja raskuste vaevlev noor kirjanik, visandab raamat ka Hemingway ning tema esimese naise, Elizabeth Hadley Richardsoni loo. Paljude kriitikute arvates on “Pidu sinus eneses” Hemingway kõige säravam teos. Raamatus astuvad […]
“Pime palgamõrvar”
Margaret Atwoodi kümnes romaan “Pime palgamõrvar” (2000) on pälvinud Bookeri preemia. Ajakiri Time nimetas teose aasta parimaks raamatuks. “Pimeda palgamõrvari” peategelased on eakas Iris ning tema vahetult pärast Teist maailmasõda enesetapu sooritanud õde Laura. Põdura naise tagasivaade kunagistele sündmustele ja suhetele põimub õe kirjutatud kultusromaaniga “Pime palgamõrvar”. Teos jättis Irise eluks ajaks kuulsa õe varju. […]
“Pimeduse aja algus. Kuidas kristlased hävitasid klassikalise maailma”
Muistses ja uhkes Harrani linnas ei nõustunud kohalikud ristiusku vastu võtma. Seepeale raiuti nad tükkideks ja nende ihuliikmed riputati piki linna peatänavat üles. Aleksandrias rebisid fanaatikud elatanud naisfilosoofi ja matemaatiku Hypatia kaarikust ning peksid ta surnuks. Veidi varem olid kristlased tunginud linna suurimasse templisse ja selle maatasa teinud, purustades maailmakuulsad skulptuurid ning hävitades kõik, mis […]
“Pojad ja armastajad”
“Ta süles lebas õrn vastsündinu. Selle sügavad sinised silmad, mis ikka veel pilkumata üles emale vastu vaatasid, just nagu kiskusid tast välja ta kõige salajasemad mõtted. Ta ei armastanud enam oma meest; ta ei olnud seda last tahtnud, aga seal see nüüd lebas ta rüpes ja rebis ta südant. Emale tundus, nagu poleks nabanöör, mis […]
“Prints Otto”
Robert Louis Stevenson, šoti-inglise kirjaniku, kelle tuntuim teos on mereröövlilugu “Aarete saar”, kummaline romantiline jutustus on tulvil võimu- ja armukirgi. Tegevus toimub väljamõeldud Saksa vürstiriigikeses, küllap 19. sajandil, mille valitseja prints Otto, tema noor naine, trooninõudleja ning vabariiklased-revolutsionäärid intriigide puntras mässeldes enestes selgusele peavad jõudma. Eesriie avaneb ning tegelaskujud tulevad ja lähevad. Nende mäng ulatub […]
“Proua Dalloway”
“Proua Dalooway”, üks Virginia Woolfi (1882-1941) tuntumaid romaane, ilmus 1925. aastal. Loo süzee on iseenesest lihtne: üks päev juunikuises Londonis, mil koorekihti kuuluv naine korraldab peo, sõja läbi teinud noormees aga sooritab enesetapu. Romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused pealtnäha üsna argises ümbruses. Loo peategelane Clarissa Dalloway esines […]
“Püüa päeva”
Perest lahus elav ja töötuks jäänud müügimees Tommy Wilhelm on varasesse keskikka jõudes kehvas majanduslikus seisus. Isa jälgedes meditsiinialale suundumise asemel Hollywoodi sukeldunud peategelasel puudub seal läbilöömiseks anne. Tahtejõuetu, otsustusvõimetu ja selgroota Tommy ei sobitu kapitalistlikku saavutustemaailma. Töötegemise asemel eelistab ta isalt raha lunida ja börsil õnne proovida. Enesestmõistetavalt lõpeb see viimastegi sentide kaotamise ja […]
“Püüa päeva”
Lühiromaan “Püüa päeva” (1956) on suure chicagolase Bellow´ enim loetud raamat. Perest lahus elav ja töötuks jäänud müügimees Tommy Wilhelm on varasesse keskikka jõudes kehvas majanduslikus seisus. Isa jälgedes meditsiinialale suundumise asemel Hollywoodi sukeldunud peategelasel puudub seal läbi löömiseks anne. Tahtejõuetu, otsustusvõimetu ja selgroota Tommy ei sobitu kapitalistlikku saavutustemaailma. Töötegemise asemel eelistab ta isalt raha […]
“Ragtime”
Doctorow´ “Ragtime” ilmus 1915. aastal ning juba kuus aastat hiljem anti see välja ka eesti keeles. Pseudoajaloolise romaani tegevus toimub möödunud sajandi alguse ja Esimese ilmasõja vahel New Yorgis. Doctorow´ arvates ei ole enam selliseid mõisteid nagu ilukirjandus ja mitteilukirjanus. On vaid narratiiv, mille loomisel on kirjanik vaba. Romaanis põimub kolme väljamõeldud Ameerika perekonna ning […]
“Roheline mees”
Kingsley Amise suunab oma raamatutes oma viha seltskondliku teeskluse ja pretensioonikuse, kassikulla ja nõmeduse vastu. Tähtsad on talle jäävad väärtused, elu ja surm, mehe ja naise suhted. Et tema vaimukas ja sõnaseadmise oskus ei ole esimesest raamatust alates mitte kahanenud, vaid kasvanud, siis pole karta, et oleks igav jälgida, kuidas Amise tegelased nii igavikuliste küsimustega […]
“Romeo ja Julia”
Romeo ja Julia siiras, kuid traagiline armastuslugu on juba sajandeid inimesi võlunud. William Shakespeare kirjutas “Romeo ja Julia” oma loometee alguses, aastatel 1594-1596. Tragöödia esimene trükk ilmus 1564. aastal, kuid lavale jõudis näidend mõni aasta varem. Kirjutatud samal ajal kui “Suveöö unenägu”, on “Romeo ja Julial” mitmeid romantilise komöödia jooni, kuid aimdus, et komöödia võib […]
“Röövelpruut”
Röövelpruut on sõjateel. Kes ta on? Zenia, kaunis ja salakaval sõbratar, kes röövib naiselt elukaaslase siis, kui too seda kõige vähem oodata oskab. Peale mehe võtab Zenia naiselt ka eneseusu. Seda kogevad ärinaine Roz, teadusenaine Tony ja loodusenaine Charis, igaüks omal kombel. “Röövelpruut” on vaimukas, elujaatav, paljuütlev raamat. See näitab, kuidas petis toimib ja kui […]
“Saladuslik juhtum Stylesis”
100 aastat Poirot´ lugusid “Saladuslik juhtum Stylesis” on Agatha Christie esimene kriminaalromaan, mille ta kirjutas esimese maailmasõja ajal, kuigi ilmus see alles 1920. aasta oktoobris. Sel aastal saab Christie esikromaan saja-aastaseks. Juba selles esimeses raamatus tutvustab Christie lugejatele belglasest sõjapõgenikku Hercule Poirot´d, inspektor Jappi ja kapten Arthur Hastingsit. Need tegelased esinesid hiljem suures osas tema […]
“Salakeel”
Kirjaniku viimane teos, mis nägi trükivalgust kaks aastat pärast meistri surma 1995. aastal ning kujutab endast W. Goldingule omaselt ajaloolise ja psühholoogilise romaani sulamit, fooniks I aastasada peale Kristuse sündi ja tegevuskohaks Kreeka, täpsemini Delfi. Noor neiu Arieka satub ootamatult ja üsnagi ettevalmistamatult Delfi oraakli püütia seisusesse; ta peab andama vastuseid tähtsatele küsimustele, seda enam, […]
“Sonetid”
William Shakespeare’i sonetid ilmusid esimest korda 1609. aastal. Selleks ajaks oli ta juba kirjutanud enamiku oma suurtest näidenditest, mis on teda maailmakuulsaks teinud. Samas on Shakespeare’i sonetid oma pineva dramaatilise intriigi ja süžee keerukuse poolest vähemalt samaväärsed tema suurimate näidenditega. Need käsitlevad selliseid igavikulisi teemasid nagu armastus, ustavus, truudus, kunst ja surelikkus, aja tekitatud häving. […]
“Sota Venäjällä – Venäjä sodassa”
Arojen valloittajista Georgian sotaan Sodat ovat koettelleet Venäjää historian alusta lähtien. Kun Venäjä on ollut heikko ja hajanainen, on skyyttalainen, viikinki, tataari, turkkilainen, puolalainen, saksalainen ja suomalainenkin tunkeutunut maahan tuhoisin seurauksin. Voimiensa päivinä Venäjä on lähtenyt valloitussotiin länteen, etelään ja itään. Dosentti Pertti Luntisen teos sisältää kaikki venäläisten käymät sodat. Taistelut, sotavalmistelut ja sotien seuraukset […]
“Süda vaikib viimasena”
Charmaine ja Stan elavad autos. Nende kodulinn ja kogu osariik on majanduslikult mandumas, kõikjal valitseb tööpuudus ja vaesus, ähvardab kuritegevus. Noorpaari ainus elatusvahend on Charmaine’i armetu baaripalk pluss jootraha. Lootust ei ole … Ootamatult kuuleb Charmaine sotsiaalsest eksperimendist, mis pakub neile tööd ja kodu – aga selles osalemise suhtes peavad nad otsustama kohe ja tagasiteed […]
“Surm Niilusel”
Hercule Poirot´ mõrvamüsteerium Agatha Christie 1937. aastal ilmunud romaanis pöördub Hercule Poirot´ poole rikas noor abielunaine Linnet Doyle. Poirot kavatseb parajasti asuda lõbusõidule Niilusel ning sama plaan on ka Linnetil ja tema vastsel abikaasal. Linnet on abiellunud oma sõbranna peigmehega ning muidugi pole nüüd enam sõprusest juttugi. Pettunud ja kibestunud Jacqueline de Bellefort jälitab noorpaari […]
“Süütuse aeg”
“Kui Newland Archer avas kubilooži tagaseinas oleva ukse, oli eesriie parajasti tõusnud aiastseeniks. Noormees oleks vabalt võinud ka varem teatrisse jõuda, sest ta oli kell seitse üksinda koos ema ja õega õhtust söönud ja pärast seda sigarit tõmmates aega viitnud mustast pähklipuust raamatukappide ja ristlilliktoolidega “gooti” raamatukogus, mis oli majas ainuke tuba, kus proua Archer […]
