“Märtsi iidid”
“Mind on lapsest saadik huvitanud inimeste suhtumine ülematesse, kes on nende käskijaiks seatud ja kellel on voli alamate tegevusvabadust piirata. Milline viha ja põlgus millise aupaklikkuse maski all! Aupaklikkust ja truudust õhutab inimeses tänutunne ülema vastu, kes vabastab ta vastutusest ja ränga otsuse langetamise õudusest; põlgust ja viha aga sünnitab vimm mehe vastu, kes tema […]
“Mary Marie”
Mary Marie on lahutatud vanemate laps. Mida ta mõtleb ja tunneb, kirjutab ta oma päevikus – selles raamatus. “Isa kutsub mind Mary´ks. Ema kutsub mind Marie´ks. Kõik teised kutsuvad mind Mary Marie´ks. Mu perekonnanimi on Anderson. Olen kolmteist aastat vana ja ma olen iseäralik ja vastuoluline. See tähendab, Sarah ütleb seda. (Sarah on mu vana […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Mashi ja teised lood”
Kui me omi mõtteid sõnades väljendame, pole vahendeid kerge leida. Selleks peab olema tõlkeprotsess, mis on sageli ebatäpne, ja me võime eksiteele sattuda. Kuid mustad silmad ei nõua tõlkimist, mõte ise heidab neile varju – mõte avaneb või sulgub neis, paistab kaugele või kaob pimedusse, püsib kindlalt nagu loojuv kuu, või on siis nagu suitsupääsuke […]
“Maskeraad”
Draama 4 vaatuses Lermontov kirjutas draama “Maskeraad” 1835. Näidend koosnes algselt kolmest vaatusest. Teises väljaandes lisas Lermontov neljanda vaatuse ja see draama versioon on jõudnud meile. Näidend ilmus esmakordselt alles 1842. aastal ja lavastati esmakordselt laval 1852. aastal. Näidendi peategelane Jevgeni Arbenin ilmub lugeja ette kui tohutu sisemise tugevusega, mõnevõrra deemonlik inimene. Talle tundub, et […]
“Matemaatilised olendid ehk jagatud unenäod”
“Prittal oli kollane kass ja me tahtsime teada, mismoodi oleks olla niisama kollane, läikiva kasukaga ja koheva sabaga nagu see kass. Talvine kärbes tuigerdas uimasena aknaklaaside vahel kevade esimesel päeval. Missugune võiks paista maailm läbi ta võrksilmade ja kuidas oleks kõndida laes niisama hõlpsasti nagu tema? Need lapseküsimused hakkasid mulle varsti tunduma tarbetuina. Ma mõistsin, […]
“Matlocki dokument”
22. aprill 1972. Nimrod võitis! See on kohutav, aga ta võitis! Ta saatis mulle kaks ajaleheväljalõiget. Kummaski on jutt liiga suure uimastiannuse sissevõtmise tagajärjel surnud üliõpilasest. Ühest Cambridge’i tüdrukust ja Trinity poisist. Ta ütleb, et jätkab iga nädal selle nimekirja täiendamist, kui ma talle märkmeid ei anna … Pantvangid hukatakse! … – Ta tuleb peatada! […]
“Matthias Merenuse neli abielu”
Humoorika ja hoogsa armastusromaani lehekülgedel elavad selle kangelased läbi mitmeid põnevaid seiklusi, mis viivad lugeja tuledesäras suurlinnadest väikesesse mägikülakesse, Müncheni õllesalvatorilt Ungari pustasse, metsikuist Balkani mägedest nooblitesse rannakuurortidesse kuni Argentiina rohtlateni välja. Üle kõige hõljub aga armastuse kustumatu ülemlaul.
“Mauri viimne ohe”
«Mauri viimne ohe» on kirev kangas, milles põimuvad India ajalugu ja arvukad tegelased. Suurejoonelises perekonnasaagas vaadeldakse da Gama-Zogoiby klanni tõusu ja hääbumist. Tegemist on portugali kaupmeestega, kes lõid Lõuna-Indias dünastia. Moraes Zogoiby, keda nimetatakse Mauriks, jutustab enne oma viimast ohet dünastia ajaloo. Salman Rushdie, romaaniga «Kesköö lapsed» kuulsaks saanud anglo-india kirjanik saavutas kurikuulsuse raamatuga «Saatanlikud […]
“Max Havelaar”
Saateks Iga raamatusõber, kes Multatuli “Max Havelaari” lõpuni on lugenud, mõistab, et see romaan on autobiograafiline. Ja tõepoolest, Multatuli (lad. k. – olen palju kannatanud, nii mõndagi talunud), õieti Eduard Douwes Dekker,m sündinud 2. märtsil 1820 Amsterdamis hollandi kapteni pojana ja surnud 19. veebruaril 1887 Nieder-Ingelheimis pagulaskirjanikuna, töötas 1838. aastast alates kuni 1856. aastani Hollandi […]
“Me tusameele talv”
Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902-1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me […]
“Meeletu suvi”
Sadie Turner ei ole kontrollifriik, ta on lihtsalt … korraarmastaja. Kui truudusetu abikaasa lööb uppi Sadie laitmatult korras maailma, pakib ta lapsed autosse, et veeta suvevaheaeg oma tädi järveäärses majas, kus ta loodab lõõgastuda, ennast koguda ja meestest eemal oma elu kilde kokku korjata. Kõikidest meestest. Kuid ekstsentrilisel tädi Dodyl on teised plaanid: ta on […]
“Mees Eikuskilt”
Kunagi tunti teda Orb X-ina. Evan Smoak valiti poisikesena lastekodust ja kasvatati üles ülisalajases programmis, mis vormis temast külmaverelise tapja. Evan kasutas kõiki oma oskusi, et programmist lahti murda, kaduda ja saada Meheks Eikuskilt. Mees Eikuskilt on raudsete närvidega, täpne, ettevaatlik ega eksi mitte kunagi. Peaaegu mitte kunagi. Vaid üks valearvestus toob hoobi ootamatust suunast. […]
“Mees, keda polnud seal. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 3. osa „Skandinaavia krimikirjanduse üliedukas maailmavallutusoperatsioon maalib nii võika pildi selle heaoluparadiisi läbinisti amoraalsest fassaaditagusest, et mõjub lausa üliosava pagulasipeletava mainekujunduskampaaniana.“ Andrus Vaarik, näitleja *** Sügis. Kaks Jämtlandis matkavat sõbrannat teevad kohutava avastuse: maapinnast ulatuvad välja inimese käeluud. Sündmuspaika saabunud politsei leiab madalast tundruhauast kuus surnukeha, kaks neist lapsed. Kohale kutsutakse mõrvarühm, […]
“Mees, kes jäi ellu”
On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt […]
“Mees, kes jälgis naisi. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 2. osa Kuumalaine käes vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist jõhkralt mõrvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel Höglundiga on juurdlusega ummikusse jooksnud. Mõrvade käekiri toob meelde sarimõrvar Edward Hinde, kelle krimipsühholoog Sebastian Bergman viisteist aastat tagasi trellide taha saatis. Ja seal, Lövhaga range režiimiga vanglas, on Hinde kõik see aeg ka püsinud. Sebastian sokutab end […]
“Mees, kes jooksis üle tänava”
Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.
“Mees, kes oli Neljapäev”
Luupainaja Tunnustatud inglise kirjaniku G. K. Chestertoni tuntuimat romaani “Mees, kes oli Neljapäev” on tituleeritud ka metafüüsiliseks põnevikuks. Esmapilgul sirgjoonelisse ning seiklusrikkasse detektiivilukku murravad inimelu põhiküsimused – aga kas ei juhtu seda iga tõepoolest hea põnevusromaani puhul? Vahest küll, aga kui harilikum põnevuskirjandus vaid viitab neile või tegeleb nendega natuke, siis Chesterton tõmbab oma detektiivloo […]
“Mees, kes ostis Londoni”
Kriminaalromaan “Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääletult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend “enesetapmise kalduvustega” ripuks lõdvalt… […]
“Mees, kes otsis oma varju”
Millenniumi sarja 5. raamat Lisbeth Salander kannab karistust Flodberga naistevanglas, kus ta tunneb end võrdlemisi turvaliselt ja teeb kõik selleks, et vältida konflikte teiste kinnipeetavatega. Flodberga on aga vangla, mis on langenud täielikult vangide kontrolli alla. Kui Lisbeth kaitseb üht noort Bangladeshist pärit naist, satub ta kohe vastamisi vangla mitteametliku juhi Benitoga. Vanglasse tuleb Lisbethile […]
