“Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke”
Käesolev raamat sisaldab kaks osa tuntud nõukogude dektektiivkirjaniku Julian Semjonovi romaanide-jutustuste tsüklist, mis on pühendatud nõukogude tšekistide tegevusele Suure Isamaasõja päevil. Sari: “Põnevik”
“Mälestused, mida polnud”
Rahvusvaheliste bestsellerite autor Romaan Naine avastab, et see, mida ta oma elu kohta uskus teadvat, pole tõsi. Pärast pea äralöömist ärkab Lucy Sparks haiglas ja on rabatud: mees, keda ta on aastaid tundnud ja armastanud – ja kellega ta hiljuti abiellus – pole tegelikult tema abikaasa. Õigupoolest pole nad teineteisega rääkinudki pärast seda, kui neli […]
“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Mälestusi Leninist ja Rasputinist”
Teffi (kodanikunimega Nadežda Lohvitskaja) oli XX sajandi alguse Vene humorist ja näitekirjanik. Nii on ka nendes mälestuses nii kurikuulsaid tegelasi kui Lenin ja Rasputin esitatud pigem läbi huumoriprisma, olgugi tõsiseid teemasid käsitledes. Hilisemate sündmuste valguses omandavad tema kirjeldatud olud ja inimesed kahtlemata süngema varjundi, kuid suure pildi paremaks mõistmiseks annavad oma panuse ka need terava […]
“Mälestussammas”
See süžeelt kaleidoskoopiline teos peegeldab jaapani intelligentsi siseheitlusi Teise maailmasõja aegsel murrangulisel perioodil. Pääsu otsimisel sellest ummikust, millesse Jaapani on viinud valitseva ladviku pime ahnus ja kogu rahvale sajandeid sisendatud surmafilosoofia, seisab maa sool teelahkmel, kas ühineda vaenlasega kokkuleppele jõudnud valitseva klassiga või kutsuda rahvast üles reaktsiooni vastu otsustavalt võitlema.
“Mälestuste otsija”
Selle kogumiku juttudes on püütud läbi valgustada keskklassi, kes nädalalõppudel otsib pelgupaika moodsas Barranco suvitusrajoonis ja selle elegantsetes restoranides, et unustada vaesust, osmikuaguleid ja gerriljat, mis minu kodumaal visalt edasi tungib, sest veel ei teadvusta me enesele oma väärtusi ega rolli selle mandri ajaloo kirjutamisel. Loomingu Raamatukogu 23/1992
“Mäng tulega”
Liiga kuum, et vastu panna… Jälle oli Jessica Wakefield saanud seda, mida ta ihkas. Seekord püüdis Jessica endale Bruce Batmani, Sweet Walley High kõige populaarsema, rikkama ja nägusama noormehe. Või on see hoopis Bruce, kes on Jessica kinni püüdnud? Elizabeth, Jessica kaksikõde, paneb tähele, et tema õde on drastiliselt muutumas. Korraga ütleb Jessica lahti kõigest, […]
“Mänguväljak”
„Mänguväljak“ – Lars Kepleri teine külg Kosovos missioonil olles saab leitnant Jasmin Pascal-Anderson haavata. Tema süda seiskub ning ta on üks minut ja nelikümmend sekundit surnud. Uuesti ellu ärgates on ta veendunud, et teab, mis ootab inimesi pärast surma. Ta väidab, et jõutakse ühte vägivaldsesse sadamalinna. Arstide arvates on Jasminil posttraumaatiline psüühikahäire ja teda ravitakse […]
“Manolo maatriks”
Näitlejaks pürgiv Jennifer Crane oskab mängida kõikvõimalikke mänge – mängu, kuidas endale kutti leida; mängu, kuidas muusikalirolliga maha saada; ja muidugi vana head krediitkaardiruletti. (Kuidas muidu üks tore tüdruk saaks endale kalleid kingi lubada?) Aga tütarlaps pole iial selle peale tulnud, et ta tõmmatakse mängu elu ja surma peale. Broadway laval ei ole ta veel […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Mao tee kalju peal”
„Torgny Lindgren on mõistatus. Ta kirjutab kuningatest ja võimumeestest, ja me näeme, kuidas võim on neid sandistanud. Ta kirjutab nõrkadest ja osatutest, kelle jõud ja vastupidavus säravad kui majakad ning kuulutavad, mis on inimsuses suurim — armastuse jõud, kustumatu lootus,“ ütleb Anu Saluäär „Mao tee kalju peal“ 1987. aasta väljaande eessõnas. Rootsi kirjanik Torgny Lindgren […]
“Märgitud mees”
Kui korra on juba süüdistatud Kui Max Savage avab praksise üksildases hurmavalt ilusas bayou-äärses linnas, loodab ta alustada uut elu. Mees on hinnatud kirurg, ta kaks venda seisavad ta kõrval ja Toussainti lämmatavas kuumuses avaneb tal uus võimalus. Kuid peagi avastab Max, et ei pääse mõrvasüüdistustega minevikust ega kahe surnud naise näost. Liiatigi, kuna taas […]
“Mari-Ann”
See on liigutav lemberomaan ilusas looduses ülemmetsniku Stephen Wiethi metsamajas sündinud ja üles kasvanud imepäraselt kaunist neiu Mari-Ann armastusest. Kuigi tema ümber keerleb hulk abiellumismõtetega armunud noormehi, jääb ausameelne, puhta unistajahingega tütarlaps kindlaks oma kunagisele tõotusele: teda võiks suudelda vaid selline mees, kellega ta on otsustanud abielluda, vaid selline iselaadne Keegi, kellele tasub ennast hoida… […]
“Maria Stuart”
Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii […]
“Maria Stuart”
Juliusz Slowacki (1809-1849) on tähtsamaid poola luuletajaid Adam Mickiewiczi kõrval. Noorusedraama «Maria Stuart» väärib tähelepanu oma meisterliku psühholoogiaga, mis on andnud autorile võimaluse vaadelda kirjanduses varem ja hiljem tihti käsitletud Šotimaa kuninganna tragöödiat omapärasest aspektist. Näidates end meistrina komplitseeritud inimloomuste kokkupõrgete kujutamisel, ilmutab Slowacki sealjuures erksat sotsiaalset südametunnistust ja kajastab kaudselt poola rahva feodalismivastase võitluse […]
“Marie-Antoinette. Restaureeritud raamat”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie”
Romaan madame Tussaud´ elust Mida Marie tegelikult mõtles? Madame Tussaud´ väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meistriteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombel raha. Kirjanik poeb Marie nahka ja jälgib tema silmadega nii isiklikke kui ka ühiskondlikke sündmusi […]
“Marienbad”
Jidišikeelne kirjandus on suhteliselt noor. Juudi rahva peamiseks kirjakeeleks oli mitme tuhande aasta jooksul iidne rahvuskeel – heebrea keel. Selle kõrval kasutati ka nende rahvaste keeli, kelle hulgas juudid elasid pärast nende vägivaldset väljasaatmist oma põhiliselt kodumaalt. Jidši keel tekkis XV sajandil Kesk-Euroopas, saksa keele baasil, mille hulka põimiti nii heebreakeelseid kui ka slaavi keeltest […]
“Märkmeid surnud majast”
Inimene on olend, kes harjub kõigega … Vene aadlisoost mõisnik Aleksandr Gorjantšikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga mõnitavalt karmides oludes ja teda põlgavate kaasvangide seas. Lõputud päevad mööduvad keset vaenu, pealekaebamist ja jõhkrat füüsilist vägivalda, kus vangistus nüristab vaimu ning lootuse kustumise psühholoogiline mõju on erakordselt rusuv. […]
