“Luulet”
Käesolev kakskeelne luuleraamat tuvtustab Nobeli preemia laureaadi, iirlase William Butler Yeatsi (1865-1939) luulet. Yeats, aegade suurimaid lüürilisi poeete, väljendub omapärases, jõulises sümboolikas; tema sensuaalne dramaatilisus ja müstikalembus on läbi põimunud rikkast rahvuslikust fantaasiast, mille kreedoks oli ning jäi ülev vabadusiha.
“Luuletused. Poeemid.”
Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb – ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees – kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled – teda nähes […]
“Luuletusi”
Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad. Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi […]
“Luuletusi”
Sisukord Luuletused I. 1836-1841: 1836: – Surev gladiaator – Näkineid – Juud meloodia 1837 – Borodino – Poeedi surm – Palmioks Palestiinast – Vang (Vanglavärav, valla mine) – Naaber (Kes sa oled…) – *** (Kui kollaseks lööb nurm…) – *** (Ma leidsin teise kaunitari) – *** (Ei taha, et mu saladust) – *** (Kuulen su […]
“Luumurd”
Kriminaalromaan Dick Francis jõudis noorpõlves olla lennukipiloot, spordiajakirjanik ja džoki – üksvahe peeti teda Inglismaa parimaks takistussõitjaks, 1962. aastal hakkas ta kirjanikuks. Ta on pälvinud USA ja Suurbritannia kõrgemaid seikluskirjanduse auhindu. Oma ratsasportlase kogemusi on ta kasutanud kümmekonnas põnevusromaanis, mille kriminaalne sündmustik laseb autoril rõhutada eetika- ja moraaliprobleeme. Niisugune on ka käesolev teos.
“Lužini kaitse”
„Lužini kaitse“ on Vladimir Nabokovi esimene meistriteos. See räägib kuristikust geniaalsuse ja normaalsuse, mõistliku igapäevase eksistentsi ja saatuseseaduste vahel. Ja nagu pealkirigi viitab, jutustab see raamat malest. Peategelane Lužin kasutab malet kui pelgupaika igapäevaelu halluse eest. Mis saab, kui malemäng muutub kinnisideeks ja tõrjub järk-järgult välja reaalse maailma? Algab pikk pinev partii Elu vastu, mis […]
“Ma ei anna su hingele rahu”
Kui Laurie Morani mees jõhkralt tapeti, nägi ainult kolmeaastane Timmy isa mõrvari nägu. Viis aastat hiljem näeb ta ikka veel unes tolle mehe siniste silmade teravat pilku. Lauriet vaevavad veel muudki košmaarid – põgeneva tapja ähvardus ta pojale: “Ütle oma emale, et tema on järgmine ja siis tuleb sinu kord…” Nüüd tegeleb Laurie jälle mõrvajuhtumiga, […]
“Ma olin Timbuktus”
“Isegi kabjaplagin niisugusel ebatavalisel tunnil ei ehmata Lõuna-Hispaania sadamalinna Cadizi elanikke lõunauinakust. Kusagil ei lükata lahti aknaluuke, kusagil ei avata ust. Inimesed puhkavad. Igaüks kardab nende 1828. aasta hilissuve päevade palavust. Kõigil elusolenditel on sel päevaajal ainult üks soov: puhata, olla tülitamata. Siiski oleks võinud mõni kirglik ratsanik ja hobustetundja kabjalöökidest nii mõndagi välja lugeda. […]
“Ma surin eile”
Kaks teleprogrammi “Ilma grimmita” töötajat hukkuvad autopommi plahvatuses. Varsti saab sama programmi saatejuht Aleksandr Ulanov teada, et ta enda abikaasa on palgamõrtsukalt tellinud tema mõrva. Ootamatult satub Ulanov miilitsatöötajate vaatevälja seoses selgeltnägija Inessa mõrva uurimisega. Anastassia Kamenskaja viib läbi juurdlust autopommiplahvatuses hukkunud teletöötajate mõrvari avastamiseks ja Tatjana Obraztsova uurib selgeltnägija tapmist – koos püüavad nad […]
“Ma teenindasin Inglise kuningat”
„Ma teenindasin Inglise kuningat” on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole. Bohumil Hrabal (1914–1997) oli üks nimekamaid tšehhi proosakirjanikke, mitmekümne silmapaistva romaani autor. Aastast 1968 viibis ta oma vaadete ja sidemete […]
“Ma vilistan ilusatele meestele”
Mõnikord saab Lindal tõest kõrini. Tema distants-suhe Mike´ga on juba niigi komplitseeritud ja siis üllatab mees teda uudisega, et tal on viieaastane imekena tütar, kelle süda vallutamist vajab. Kuid see pole üldsegi nii lihtne. Ka töö reklaamiagentuuris on pidevalt närviline. Linda otsustab: midagi peab muutuma. Õigel hetkel satub tema teele tuttav fotograaf, kes teeb ettepaneku […]
“Maa õnnistus”
Knut Hamsuni tuntuim romaan, mis tõi talle maailmakuulsuse. See on jutustus mehest, kes asub elama keset asustamata ürgloodust, kus ta endale kodutalu rajab ja perekonna loob. Rängas töös ja harmoonilises kooselus loodusega kujuneb ta eluhoiak ja sõltumatus maale tungiva tööstus- ja äriilma tõusudest ja langustest. Sari: “Nobeli laureaat”
“Maadeavastaja raamatukogu”
Uus-Inglismaa unises kolkalinnas sureb segastel asjaoludel maineka ülikooli eestlasest professor. Asja asub uurima kohaliku ajalehe noor reporter, kes jõuab salapärase professori kaudu igavese elu saladust säilitava alkeemiku jõuguni. Sitsiilia õukonnageograaf al-Idrisi asub 1154. aastal rännakule, et kaardistada kogu tuntud maailm. Tema raamatukogus leidunud 15 haruldast eset lähevad murdvarga süül laias ilmas kaduma, kuni keegi neid […]
“Maag”
Fowlesi loomingus on korduvaks motiiviks kangelase konflikt eneseteostuse ning ühiskonnas eksisteerivate reeglite vahel. Tihti juhatab kangelast vabaduse poole keegi saladuslik tundmatu ning teetähiseks pole mitte keelud ja käsud, vaid üha uued mõistatused. Nii satub ka “Maagi” minategelane Nicholas Urfe ühel Kreeka saarel psühholoogilisse mängu, milles põimuvad tihedalt reaalsus ja illusioonid. Eessõnas Fowlesi peateoseks peetud “Maagile” […]
“Maagiline armastus”
… Maailm, kuhu Voiculescu tõelisusest irdudes pages, on müütide, maagia, ebatavalise maailm. Tänu rahvaloomingu kogumise retkedele tundis V. V. seda maailma hästi. Voiculescu vastandab vana, puhast, rikkumata maailma uuele, rikutud, hälbinud maailmale. Paljudes juttudes kordub paradiisinostalgia, esiisade maale naasmise, kõiksusega ühinemise teema. Eri maailmu esindavad eelkõige inimesed, ent tähtis koht on looduselgi. Inimese kõrval on […]
“Maailma kõige inetum naisterahvas”
Olga Tokarczuk (sünd. 1962) on üks tõlgitumaid ja tunnustatumaid poola autoreid. Kliinilise psühholoogi haridusega luuletajale ja prosaistile omistati 2018. aastal Nobeli kirjanduspreemia, samal aastal pälvis tema romaani „Rändajad“ (tlk Hendrik Lindepuu, 2021) ingliskeelne tõlge Man Bookeri auhinna. Poola mainekaima kirjandusauhinna Nike on Tokarczuk saanud koguni kaks korda, sama romaani eest 2008. aastal ja teose „Jakobi […]
“Maailma mõõtmine”
18. sajandi lõpul hakkavad kaks noort sakslast mõõtma maailma. Üks neist, Alexander von Humboldt, seikleb ürgmetsades ja steppides, reisib Orinoco jõel, maitseb mürki, loendab täisid indiaanlaste peas, ronib aukudesse maa sees, vallutab vulkaane, kohtub merekoletiste ja inimsööjatega. Teine aga, matemaatik ja astronoom Carl Friedrich Gauss, kes ei suuda elada naisteta ja ometi ronib pulmaöölgi voodist […]
