“Kannatuste rada” I osa
I osa “Õed”. Tegevus toimub vahetult enne Esimest maailmasõda ja sõja ajal. See on perekonnaromaan, milles keskset tähtsust omab kahe õe, Katja ja Daša saatuse kujutamine. Lugeja tutvub teoses paljude vene intelligentidega – Katja mehe advokaat Smokovnikoviga, poeet Bessonoviga, ajakirjanik Arnoldoviga ja teistega. Kirjanik suhtub eitavalt kodanlikku haritlaskonda, kes on irdunud rahvast, kuid ta näitab, […]
“Kannatuste rada” II osa
II osa “Kaheksateistkümnes aasta”. Teine osa viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tormiliste sündmuste keerisesse. Sel murrangulisel ajal, kui iga inimene pidi otsustama, kellega ja kelle vastu ta läheb, otsivad oma teed ka romaani peategelased. Insener Teleginil osutub see kõige kergemaks, tema usk kodumaasse ja rahvasse viib ta suuremate siseheitlusteta Punaarmeesse. Palju valulisemad on Roštšini otsingud. […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Kapsad ja kuningad”
“Nüüd algab jutt,” nii ütles Morsk, “kust kõigest kuulda saad – siin saapad, laevad, kirjalakk ja kapsad, kuningad.” – Morsk ja Puusepp.
“Kapsad ja kuningad”
“Nüüd algab jutt,” nii ütles Morsk, “kust kõigest kuulda saad – siin saapad, laevad, kirjalakk ja kapsad, kuningad.” – Morsk ja Puusepp
“Kapten Corelli mandoliin”
Doktor Iannisel oli seljataga rahuldav päev, mil ükski tema patsientidest polnud põduramaks jäänud ega hinge heitnud. Ta oli viibinud ühe üllatava kerge poegimise juures, lõiganud lahti ühe mädaniku, tõmmanud välja ühe purihamba, määranud ühele kerglaste kommetega naisterahvale salvarsaanikuuri, teinud ühe ebameeldiva, kuid märkimisväärselt tulemusrikka klistiiri ning sooritanud meditsiinilise taskutriki abil tõelise ime. … (Paberkaaned puuduvad)
“Kapten Granti lapsed”
Pärast oma laeva Britannia hukku viskab kapten Grant pudeli abipalvetega ookeani ja loodab parimat. Kui Šotimaa lord ja leedi Glenarvan haikõhust pudeli leiavad, võtavad nad ühendust kapteni laste Mary ja Robertiga. Kuid valitsus keeldub päästeekspeditsiooni alustamast. Laste raskest olukorrast liigutatuna pakuvad lord ja leedi Glenarvan abiks oma laeva ning koos asutakse teele. Kahjuks on kolmes […]
“Kapteni nukk”
Mees pole kunagi päriselt nii õudne olend, nagu jätab mulje tema naine, kes räägib “oma abikaasast”. Seepärast, kui mõni naine soovib päästa oma abikaasat teise naise küüsist, tuleb ohustaja vaid teed jooma kutsuda ja rääkida päris siiralt “mu abikaasast, teate”. D.H. Lawrence, “Kapteni nukk”
“Kaputt”
Luukamber Curzio Malaparte Kaputt pakub meile panoraamset vaadet II maailmasõjale teisest leerist, Saksamaa ja tema liitlaste selja tagant. Rindekorrespondendina liigub Malaparte Ukraina steppides, Bessaraabias ja Karjala rindel, kuid pääseb kuulsa kirjaniku ja beau monde´i esindajana ka Rootsi kuninga salongi ja Poola kindralkuberneri pidulauda. Malaparte kirjeldused on värvikad ja nägemuslikud.
“Karambool”
Nordic noir’i meistri Håkan Nesseri romaanis „Karambool“ tuleb pensionile läinud komissar Van Veeterenil lahendada oma karjääri üks kõige süngemaid kuritegusid. Purjuspäi autot juhtinud Pieter Clausen sõidab surnuks noore poisi. Vihma ja pimeduse katte all põgeneb ta sündmuskohalt. Kuid õnnetus paiskab tema elu hoopis uutesse rööbastesse. Ta seatakse üha pingelisemaks krutitava kuratliku dilemma ette, mida ta […]
“Kärbes”
“Parem kutsu kõigepealt politsei. Muidu hakkavad nad sinu käest igasuguseid piinlikke asju küsima. Neil on ju niigi raske uskuda, et ma tegin seda üksinda … Jaa, muide, ma arvan, et sa peaksid neile ütlema, et Andre … Andre surnukeha on all vabrikus. Võibolla nad tahavad sinna kõige enne minna.” “Sa ütlesid, et Andre on vabrikus?” […]
“Kärbeste Jumal. Mereristsed”
Inglise viimaste aastakümnete ühe nimekaima kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1983) William Goldingi (s. 1911) kaks erinevasse loomeperioodi kuuluvat romaani. Mõlema romaani tegevus toimub välisest maailmast eraldatud ühiskonnas – esimeses troopilisel saarel, kuhu satub grupp inglise koolipoisse, teises Inglismaalt Austraaliasse suunduvas laevas -, mis võimaldab autoril lähemalt vaadelda teda huvitavaid inimloomuse varjatumaid tahke. Sari: Nobeli laureaat
“Karina Mansdotter”
Ajalooline romaan. “Kividest laotud hauakambri suul, tõrvikute võbelevas valguses joonistub esile Vasade vapp ja selle kohal kuninglik kroon. Liikumatult seisavad musta riietatud sõdurid tõrvikuid hoides, nende kõrval kannavad heeroldid Rootsi riigi maakondade vappe, tõrvikute suits muudab õhu raskeks ja vahetevahel varhab pilgu eest vapi ja krooni. …”
“Karjäär”
Ta oli Jane Doe, tundmatu tapetud naine, kelle lagunev surnukeha leiti California 1. maantee lähedalt karjäärist. Juhtum jäi Santa Teresa maakonna šerifijaoskonna uurida, kuid juhtlõngu oli vähe. Naine oli noor, ta käed oli kaabliga kinni seotud, ta kehal oli hulgaliselt noahaavu ja ta kõri oli läbi lõigatud. Mitu kuud kestnud juurdluse järel jäigi juhtum lahendamata. […]
“Karoliinid (Karl XII sõjakaaslased)”
Nimeka rootsi klassiku Verner von Heidenstam (1859-1940), Nobeli preemia laureaadi (1916) romaan novellides (1897-98), milles kujutatakse Rootsi kuninga Karl XII (valitses 1697-1718) ajastu inimesi, samuti kuningat ennast tema troonileastumisest alates. Iga novell on nagu ühe (vahel ka mitme) karoliini või kellegi teise portreevisand, mis kajastab ühtlasi mõnd olulist lüli vähehaaval üha dramaatilisemaks muutuvate sündmuste ahelas. […]
“Karupoeg Puhh”
Karupoeg Puhh on tegelane Alan Alexander Milne’i lasteraamatutes. Tegelane on saanud nime mängukarult, mille kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 21. augustil 1921 oma pojale Christopher Milne’ile sünnipäevaks. Nime, mis originaalis on Winnie-the-Pooh, sai karupoeg alles kolm aastat hiljem, seni kutsuti mängukaru Edwardiks. Mängukaru omakorda on saanud nime Winnie Londoni loomaaias elanud baribali Winnipegi järgi, keda […]
“Kas mäletate mind?”
Mis juhtuks, kui ärkaksid ja su elu oleks täiuslik? Lexi ärkab haiglavoodis pärast autavariid ja mõtleb, et on 2004. aasta ja et ta on puseriti hammastega 25-aastane naine, kes elab kohutavat armuelu. Kuid oma jahmatuseks saab ta teada, et käes on 2007. aasta – et ta on 28-aastane, et tal on ilusad hambad, et ta […]
“Kas see on inimene”
Primo Levi “Kas see on inimene” on üks neid raamatuid, mis “ei lase elada”, mis jäävad hinge kraapima. Need fragmentaarsed read kirjeldavad inimese võitlust inimeseksjäämise nimel keset absurdsust ja ebainimlikkust, aga ka inimeseksolemist tema paljudes erinevates varjundites.
“Kasakad”
Moskvas jäi kõik vaikseks. Õige harva kuuldub rataste kriuksumist kuskil talvise tänaval. Aknad on juba pimedad ja laternad kustunud. Kirikute juurest kostab kellehelinat, mis magava linna kohal hõljudes meenutab hommikut. Tänavad on tühjad. Harva segab kuskil mõni öine voorimees oma saani kitsaste jalastega liivast lund, ja kolinud üle teisele tänavanurgale, unub sõitjat oodates. Eideke läheb […]
