“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Jutusta mulle oma unelmaist”
Veidraim kohtuprotsess sarimõrvarist ilukirjanduses… põhineb reaalsetel meditsiinilistel alustel Keegi jälitas seda naist. Naine oli küll lugenud üht-teist jälitajate kohta, ent need kuulusid teiste, vägivaldsesse maailma. Tal polnud aimugi, kes see võib olla või miks võiks keegi talle halba soovida. Ta püüdis kõigest hingest mitte paanikasse sattuda, ent viimasel ajal olid ta unenäod muutunud talumatuteks luupainajateks […]
“Jutustus Vereštšaginist”
Tšerepovetsi maakonna endine aadelkonna peamees Vereštšagin istus oma mõisas Petrovkas kirjutuspuldi taga ja sirvis nahkköites mälestusteraamatut. Sellesse kirjutas ta oma ja võõraid mõtteid ning samasse märkis ta ka rahasummasid, mida talle võlgnesid mühakad külavanemad ja kelmid puukauplejad. Ühel peene kirjaga täiskirjutatud leheküljel leidis ta märkuse, mis oli tehtud viisteist aastat tagasi: “1842. aasta viinakuu 14. […]
“Jutustusi”
Sisukord: Saateks. Arst ja tema lahutatu. Sõprus. Tõusud ja langused. Puuraiuja. Tsaddiki surm. Meie nägevad silmad. Veskiomanik ja mölder. Surmatants ehk “armastatud ja mõnukad”. Rahu. Nendest, kes naeravad ja räägivad tühje jutte. Taeva avitus. Toora valgus. Väljatõugatu. Oma südamega. Sõnaseletusi. G. Šolem: Š. J. Agnon – viimane heebrea klassik?
“Juudapuu”
Sügisene hommik oli niivõrd ilus, et Moray, uurides ettevaatuse mõttes oma akna taga asuvat reostaat-kraadiklaasi, otustas einestada magamistoa rõdul. Ta on maganud hästi; varem unepuuduse all kannatanule oli kuus tundi uut kindlust sisendavaks saavutuseks. Päike paistis soojalt läbi ta Griederi siidist hommikumantli ja Arturo oli, nagu tavaliselt, koostanud täiusliku kandikutäie hommikusööki. Ta valas oma Toscanini […]
“Juudaseeklid”
Mõjus põnevik ülimast kurjusest 2000 aastat tagasi reedeti Jeesus 30 hõbeseekli eest. Kaks aastatuhandet hiljem ilmuvad kolm neist uuesti välja. Nende omanikel on võime saavutada kõike, mida nad tahavad. Hinnaks on kokkulepe saatanaga. Paul Stauffer on särav ja edasipüüdlik San Francisco kohtupsühhiaater. Teda on veendud juhtima edukat kaitsetegevust julmas vägistamis- ja mõrvasüüdistuses ning miks peaks […]
“Juudi jutud ja legendid”
Piibellikel aegadel sõitleb vapper Raahel jumalaga, kes tahab Iisraeli rahva hävitada; 5.–6. sajandil rändavad juudid Lähis-Idas oma püha menoraa kannul, mis läheb ühe vallutaja käest aina järgmise kätte; keskaegsel Saksamaal põgeneb juudi kogudus usufanaatikute – flagellandide – eest; 16. sajandi Antwerpenis langeb juudi tüdruk pildirüüstajate ohvriks; 19./20. sajandi vahetusel kuskil Kesk-Euroopa tervisevetel kaotab juudi kaupmees […]
“Juudi sõda”
Esimene osa tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolisest triloogiast, mille peategelaseks on juudi soost rooma ajaloolane Josephus Flavius. Romaani tegevustik keskendub 1. sajandil Palestiinas puhkenud Rooma ülemvõimu vastase ülestõusu ümber.
“Juut Süss”
Romaan Soonise võrguna ristudes, hargnedes, hajudes nöörusid maanteed üle maa. Nad olid jäetud hooletusse: täis kive ja auke, lõhestatud, rohtunud, põhjatu soo – kui sadas, sealjuures tõkestatud kõikjal teevaltaist. Lõunas, mägedes, kitsusid maanteed radadeks – kadusid. Kogu maa veri voolas läbi nende soonte. Konarlikud, päikesest tolmuvalt pakatavad, sajus poristunud teed olid maa liiklus, elu, hingus […]
“Ka see läheb mööda”
Ema jutustas isa leinavale Blancale muinasjutu sellest, kuidas otsiti lauset, mida sobib kasutada iga olukorra kohta. Selles loos pakuti pärast pikka arutelu välja “Kas see läheb mööda”. Ema lisas: “Valu ja kurbus lähevad mööda, samamoodi nagu eufooria ja õnn.” Nüüd suri Blanca ema ja see romaan, mis algab ja lõpeb surnuaial, räägib kaotusest, lähedase puudumise […]
“Kääbused”
2005. aasta nobelist Harold Pinter (1930-2008) on eelkõige tuntud kui inglise näitekirjanik: ta on kirjutanud 29 näidendit, 26 filmistsenaariumi, hulgaliselt kuuldemänge ja sketše, kuid peale selle ka luulet, esseistikat, lühiproosat ja ühe romaani – “Kääbused”. Autobiograafiliste sugemetega romaani teemaderingi kuuluvad meestevaheline sõprus, omavaheline võistlemine ja lojaalsus. Sari: “Nobeli laureaat”
“Kaasaegne komöödia” I-III osa. 3 raamatut
John Galsworthy kuulsale triloogiale “Forsute’ide saaga” järgnev teine triloogia, mille esiemseks taamatuks on “Valge ahv”. Romaan keskendub Soamesi tütre Fleuri ja tema mehe Michaeli elukäigule: juttu tuleb ka Ameerikasse elama asunud Jon Forsyte’ist.
“Kadestada pole midagi. Inimeste elu Põhja-Koreas”
Auhinnatud ajakirjanik Barbara Demick vaatleb kuue põhjakorealase elu viieteistkümne aasta jooksul – see oli kaootiline aeg, mis oli tunnistajaks Kim II-sungi surmale, tema poja Kim Jongi-ili võimuletulekule ja näljahädale, mille ohvriks langes viiendik riigi elanikkonnast. Demick elustab selle, mida tähendab elada tänapäeva maailma kõige repressiivsema totalitaarrežiimi tingimustes, orwelliklikus maailmas, mis pole oma tahtel ühendatud internetti, […]
“Kadunud apteeker”
Unustatud ajalugu. Salajane naistevõrgustik. Mürgi ja kättemaksu pärand. Olete lahkesti palutud „Kadunud apteekrit“ lugema. 18. sajandi Londoni sügavustesse peidetud salajane apteek teenindab ebaharilikke kundesid. Kogu linnas sosistavad naised müstilisest Nella-nimelisest isikust, kes müütab raskesti tuvastatavaid mürke vägivaldsete ja reetlike meeste vastu. Nella sünge maailm ei ole paslik paik tema uusimale kliendile, varaküpsele kaheteistaastasele tüdrukule Eliza […]
“Kadunud armu meri”
Romatiliste müsteeriumite maailmas toimuva romaani “Kadunud armu meri” tegevus algab maalilises Cornwallis, kus aristokraatlikust perekonnast pärit Celestria Montaque peab pärast toimunud tragöödiat lahendama mõistatuse, mis viib ta Itaalia lõunarannikule. Seal leiab ta kummalise maskeraadide ja peeglite udu, mis paneb valusalt proovile ta usu perekonda ja samuti võime armastada. Seal kohtab Celestria ka meest, kes õpetab […]
“Kadunud hing”
Karin Alvtegeni romaanis leidub kõike, mida ühelt healt kriminaalloolt tahta: kiire tempo, kaasakiskuv sündmustik, usutavad tegelaskujud, dramaatiline lahendus. Pärast romaani ilmumist Rootsis 2000 võrreldi Alvtegenit niisuguste krimikirjanikega nagu Henning Mankell ja Lisa Marklund. Ja muuseas oli Karin Alvtegeni vanatädi maailma parim jutuvestja Astrid Lindgren. Sibylla Forsenströmi pole olemas. Juba viisteist aastat pole teda olemas tema […]
“Kadunud ja taasleitud aarded”
Kate Hardesty on päranduseks saanud unelma: hunniku saladuslikke kaarte ja märkmikke, mis näitavad teed uppunud aarde juurde. Olles kindlalt otsustanud viia surnud isa uuringud lõpule, läheb Kate tagasi saarele, kus ta kunagi viibis koos isaga, ning palkab endale abiks süvaveetuukri Ky Silveri – mehe, kelle ta neli aastat tagasi saarele maha jättis. Töö koos Kyga […]
“Kadunud laevad”
Allpool toodud kolm tõsioludel põhinevat juttu on tõlgitud tema 1921. aastal avaldatud kogumikust “Kadunud laevad ja kauged mered”. Sisukord: Ralph Delanaye Paine. Prikk “Polly” ainulaadne saatus. Fregatt “Medusa” tragöödia. H.M.S. “Phoenixi” randumine. Loomingu Raamatukogu 30/1967
“Kadunud maa”
Augustikuisel pärastlõunal kaovad Kamtšatka poolsaare rannalt 8-aastane Sofja ja 11-aastane Aljona. Nädalate ja kuude möödudes jookseb politseiuurimine ummikusse. Tekkinud tühimikust vastu kajav kaotusvalu ja hirm rõhuvad eriti rängalt väikese aga sidusa kogukonna naisi. „Kadunud maa” viib lugeja Venemaa kirdeossa, kus kaunis keskkond – tihe mets, avar tundramaastik, kõrgustesse pürgivad vulkaanid ja Jaapanit Alaskast lahutav klaasjas […]
“Kadunud poeg”
“Kadunud pojas” jälgib kirjanik ühe provintsitütarlapse arenemist naiseks, kelle paremad eluaastad ühte langevad sõja algusperioodiga. Kompositsiooniliselt on romaan leidlikult rajatud kontrastsusprintsiibile nii tegelaste psüühikas kui ühiskondlikes ja olustikulistes tingimustes. Teosele annab kaalu autori elujaatav hoiak – ta irooniliselt hukkamõistev suhtumine kõigesse inimest ahistavasse.
