“Jumala tütar”
Naismessias? Kui tuntud kunstimaakler Zoe Ridgeway sõidab koos abikaasa Sethiga Šveitsi, arvab ta, et ostab ära salapärase kunstikoguja suure kogu. Kuid enne, kui Zoe jõuab tehinguga ühele poole, veetakse nad Sethiga tuhande aasta vanusesse vandenõu, mõrvade ja intriigide võrku, mis saab alguse ja lõpeb noorest tüdrukust naismessiase saladusega, mille ilmsiks tulek, kui see õnnestuks ära […]
“Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan “Jumalaema kirik Pariisis” on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, […]
“Jumalik komöödia I-III. Purgatoorium. Põrgu. Paradiis. 3 raamatut”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni just mõistuspärasus. […]
“Jürg Jenatsch”
Jürg Jenatsch on mees, kes põlistas Šveitsi iseseisvuse Kolmekümneaastase sõja ajal. Ta on protestant, kui see kasulik on, ja hakkab katoliiklaseks, kui arvab, et see aitab kodumaale vabaduse kindlustada. Ta on osav vähejuht ja veel osavam poliitik. Liitudes kord Prantsusmaa, siis Austria ja Hispaaniaga kasutab ta kõiki võimalusi. Põnev romaan annab pildi Euroopa verisest ajaloost, […]
“Juri Miloslavski”
Vene kirjanik Mihhail Zagoskin (1789-1852) on tänapäeva lugejale üsna vähetuntud nimi. Ka oma eluajal polnud M. Zagoskin kuni käesoleva romaani ilmumiseni (1829) kuigi populaarne. Alles tema ajalooline romaan “Juri Miloslavski” tegi ta tuntuks üle kogu Venemaa. Teost mainisid kiitvalt Puškin, Krõlov, Žukovski. Belinski nimetas “Juri Miloslavskit” esimeseks heaks vene romaaniks, eriti hinnates autori tundesooja suhtumist […]
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Jutusta mulle oma unelmaist”
Veidraim kohtuprotsess sarimõrvarist ilukirjanduses… põhineb reaalsetel meditsiinilistel alustel Keegi jälitas seda naist. Naine oli küll lugenud üht-teist jälitajate kohta, ent need kuulusid teiste, vägivaldsesse maailma. Tal polnud aimugi, kes see võib olla või miks võiks keegi talle halba soovida. Ta püüdis kõigest hingest mitte paanikasse sattuda, ent viimasel ajal olid ta unenäod muutunud talumatuteks luupainajateks […]
“Jutustus Vereštšaginist”
Tšerepovetsi maakonna endine aadelkonna peamees Vereštšagin istus oma mõisas Petrovkas kirjutuspuldi taga ja sirvis nahkköites mälestusteraamatut. Sellesse kirjutas ta oma ja võõraid mõtteid ning samasse märkis ta ka rahasummasid, mida talle võlgnesid mühakad külavanemad ja kelmid puukauplejad. Ühel peene kirjaga täiskirjutatud leheküljel leidis ta märkuse, mis oli tehtud viisteist aastat tagasi: “1842. aasta viinakuu 14. […]
“Jutustusi”
Sisukord: Saateks. Arst ja tema lahutatu. Sõprus. Tõusud ja langused. Puuraiuja. Tsaddiki surm. Meie nägevad silmad. Veskiomanik ja mölder. Surmatants ehk “armastatud ja mõnukad”. Rahu. Nendest, kes naeravad ja räägivad tühje jutte. Taeva avitus. Toora valgus. Väljatõugatu. Oma südamega. Sõnaseletusi. G. Šolem: Š. J. Agnon – viimane heebrea klassik?
“Juudapuu”
Sügisene hommik oli niivõrd ilus, et Moray, uurides ettevaatuse mõttes oma akna taga asuvat reostaat-kraadiklaasi, otustas einestada magamistoa rõdul. Ta on maganud hästi; varem unepuuduse all kannatanule oli kuus tundi uut kindlust sisendavaks saavutuseks. Päike paistis soojalt läbi ta Griederi siidist hommikumantli ja Arturo oli, nagu tavaliselt, koostanud täiusliku kandikutäie hommikusööki. Ta valas oma Toscanini […]
“Juudaseeklid”
Mõjus põnevik ülimast kurjusest 2000 aastat tagasi reedeti Jeesus 30 hõbeseekli eest. Kaks aastatuhandet hiljem ilmuvad kolm neist uuesti välja. Nende omanikel on võime saavutada kõike, mida nad tahavad. Hinnaks on kokkulepe saatanaga. Paul Stauffer on särav ja edasipüüdlik San Francisco kohtupsühhiaater. Teda on veendud juhtima edukat kaitsetegevust julmas vägistamis- ja mõrvasüüdistuses ning miks peaks […]
“Juudi sõda”
Esimene osa tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolisest triloogiast, mille peategelaseks on juudi soost rooma ajaloolane Josephus Flavius. Romaani tegevustik keskendub 1. sajandil Palestiinas puhkenud Rooma ülemvõimu vastase ülestõusu ümber.
“Juut Süss”
Romaan Soonise võrguna ristudes, hargnedes, hajudes nöörusid maanteed üle maa. Nad olid jäetud hooletusse: täis kive ja auke, lõhestatud, rohtunud, põhjatu soo – kui sadas, sealjuures tõkestatud kõikjal teevaltaist. Lõunas, mägedes, kitsusid maanteed radadeks – kadusid. Kogu maa veri voolas läbi nende soonte. Konarlikud, päikesest tolmuvalt pakatavad, sajus poristunud teed olid maa liiklus, elu, hingus […]
“Ka see läheb mööda”
Ema jutustas isa leinavale Blancale muinasjutu sellest, kuidas otsiti lauset, mida sobib kasutada iga olukorra kohta. Selles loos pakuti pärast pikka arutelu välja “Kas see läheb mööda”. Ema lisas: “Valu ja kurbus lähevad mööda, samamoodi nagu eufooria ja õnn.” Nüüd suri Blanca ema ja see romaan, mis algab ja lõpeb surnuaial, räägib kaotusest, lähedase puudumise […]
“Kääbused”
2005. aasta nobelist Harold Pinter (1930-2008) on eelkõige tuntud kui inglise näitekirjanik: ta on kirjutanud 29 näidendit, 26 filmistsenaariumi, hulgaliselt kuuldemänge ja sketše, kuid peale selle ka luulet, esseistikat, lühiproosat ja ühe romaani – “Kääbused”. Autobiograafiliste sugemetega romaani teemaderingi kuuluvad meestevaheline sõprus, omavaheline võistlemine ja lojaalsus. Sari: “Nobeli laureaat”
“Kaaren”
Mereromaan Peter Landesman on USA kirjanik, ajakirjanik ja maalikunstnik. Ta on elanud ja rännanud paljudes maailma paikades, sealhulgas ka Marokos, Iisrealis, Ugandal, Madagaskaril, Tansaanias, Lõuna-Aafrikas ja Lääne-Kenyas, kus ta oli poolteist aastat õpetaja. Praegu on tema kodu USAs New Jerseys, kus ta kirjutab ja maalib. 1999. a. ilmus tal teine romaan “Blood Acre”. 29. juunil […]
“Kaarin Magnusetütar”
Järelmärkus Kõik peategelased selles romaanis on ajaloolised isikud ja nende saatusi on üldjoontes tõetruult kujutatud. Alljärgnevas märgitagu nende kohta täienduseks mõned aastaarvulised andmed ja eluloolised seigad. Kuningas Gustav Vasa (1496-1560) poeg selle esimesest abielust kuningas Eerik XIV elas 1533-1577, valitses 1560-1568; Eeriku poolvennad: Johann III elas 1537-1592, valitses 1568-1592 ja Karl IX elas 1550-1611, valitses […]