“Faktootum”
See üks Bukowski hinnatumatest romaanidest jälgib kirjanikuks pürgiva noore Henry Chinaski õllest ja veinist läbi imbunud kulgemist Teise maailmasõja aegses ja järgses Ameerikas. Töökohalt töökohale ja linnast linna kulgedes, alalises rahapuuduses, ent siiski end kuidagi elatada suutes liigub peategelase elu mööda näiliselt lõputut jada kehvadest prostituutidest, viletsatest üüritubadest, joomisest ning loomulikult naistest.
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Fanny ja Alexander”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 2 Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918-2007) poolautobiograafilise teoses “Fanny ja Alexander” avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare´i “Hamleti” lavastamine pereisa juhitavas teatris. Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste […]
“Fantoom 1”
Hukatu pea veeres aganakorvi. Aga Juve tõukas eemale Fandori, viskus tapalava poole… lipsas abide vahel läbi, pistis käe veristesse aganatesse, tõmbas juuksepidi välja pea… ning silmitses seda hetke… Skandaali kartvad abid jooksid juurde. Deibler lükkas Juve´i eemale hüüdes: “Te olete hull! Minge kohe minema!” Fandor nägi, kuidas Juve lõi vankuma, oli kokku varisemas… Ta jooksis […]
“Fantoom 3. Fantoom maksab kätte”
Koos õhtust süües meenutas Juve ja Fandor äpardunud sündmusi, mille läbi nad olid kannatada saanud. Nad vaatasid teineteisele silma. Nad olid nagu kaks tühja laevavrakki, kes hüljatuina seilavad tuimas inimmeres. Nad astusid teineteise juurde ja embasid teineteist. “Kõige rängem kannatus,” pomises Fandor nuukseid tagasi hoides, “on armupiin…” Juve vangutas pead. “Kõige valusam haav,” kostis politseinik […]
“Fantoom”
Sellest 1990. aastal ilmunud romaanist on kujunenud paljude Fantoomi fännide lemmiklektüür. Inglanna Susan Kay on ammutanud oma ainese Gaston Leroux´ maailmakuulsast teosest “Ooperikummitus”, keskendudes nimitegelase haaravale elukäigule: tema sünnile Prantsusmaal Boscherville´i külakeses, valulikule lahkumisele kodunt, üleelamistele mustlaste laagris, õpipoisielule Itaalia müürseppmeistri juures, esimesele saatuslikule armumisele, seiklustele Pärsia õukonnas, Pariisi uue ooperimaja ehitusele, ja loomulikult, traagilistele […]
“Felidae”
Nutikas ja leidlik detektiiv püüab tabada sarimõrvarit. Ainult et seekord on detektiiviks kass Francis ja mõrtsuka ohvriks on langenud samuti kassid. Kassimaailm ei ole aga kuigi kaugel inimmaailmast ning kassidel on nii mõndagi öelda ja arvata ka inimeste tegude ja moraali kohta. Sari: “Varraku” põnevusjutt taskuformaat
“Feliks õnnelik”
Romaan … Nii mõnitan sind ja ennast ja julgen su üle naerdagi, mu Issand. Just nii, mu ihu nautides ahju sooja, küllane leivast ja piimast, tubakast joobunud. Aga muidugi sa piitsutad mind jälle karistuseks. Üllatav ja leidlik oled sa, Issand. Oskad alati tabada hella kohta. Lausa aimamatult. Sinu vastu ei saa kunagi valmis olla. Su […]
“Fienndersi ustavad hoidjad”
Fiennders Abbeys valitses rahu ja jahedus, suvest suvesse põles kõigis kaminates tuli ja talvel olid akende ees paksud kardinad. Põlvest põlve oli see paik kuulunud ühele perekonnale. Ann Fiennders oli uhke oma poegadele, eriti Richardile, oma köögile ja oma figuurile. Teispool metsa asus Vardjatalu, kus elas piimvalgete juustega Mary oma vanematega. Külarahvaski oskas hillitseda oma […]
“Fiktiivne kihlus”
Romaan Temake on kõikvõimsa ja küünilise miljonäri Bossi lemmiktütar, kes taotleb isa kompaniis asepresidendi kohta. Tema on ulakas keigar kulunud teksades, kes kihutab ringi Harley Davidsoniga. Võiks küsida – mida ühist neil on? Ega olekski, kui poleks saart. Tõsi küll, saar on asustatud, seal tegutseb noobel kuurort, millele Boss himustab käppa peale panna, kuid siiski […]
“Finkleri küsimus”
2010 Bookeri auhinna võitja. Ta oleks pidanud seda ette nägema. Tema elu oli olnud üksainus äparduste jada. Seega oleks ta pidanud selleks valmis olema … Julian Treslove, silmapaistmatu BBC raadio saatejuht, ja Sam Finkler, tuntud juudi filosoof, kirjanik ja teleesineja, on vanad sõbrad juba kooliajast. Hoolimata nende heitlikest suhetest ja väga erinevast elust, pole nad […]
“Finzi-Continide aed”
Juba palju aastaid olen tahtnud kirjutada Finzi-Continidest – Micolist ja Albertost, professor Ermannost ja proua Olgast – ja kõikidest teistest, kes vahetult enne sõja puhkemist koos nendega Ferraras Ercole I d’Este tänavas elasid või, nagu mina, neid seal sageli külastasid. Aga tõuke kui niisuguse, mis mind lõpuks tõesti kirjutama ajendas, sain alles eelmisel aastal, ühel […]
“Fiona”
“Fiona” kangelanna on Šotimaal kasvanud noor naine, kellel on kummaline võime õnnetusi ette näha. See tekitab inimestes võõristust ning kui talle pakutakse võimalust minna oma noore nõo koduõpetajannaks Lääne-India saarestikku, haarab ta sellest kinni. Paraku ei saa ta rahu ka seal, sest pinged valgete isandate ja mustade orjade vahel aina kasvavad ning varjatud kired ei […]
“Firenze orb”
Müstiline põnevik XV sajandi Firenze. Neiul, kelle silmades peitub eriline saladus, tuleb mängida oluline roll, mis määrab Firenze linna saatuse. Selle kaasakiskuvalt põneva romaani tegevus leiab aset 15. sajandi Firenzes mõjuvõimsa Lorenzo Toreda valitsemisajal. Noor naine, kes on sunnitud poisiks riietatuna taskuvargana tänaval elatist teenima, kohtub salapärase mehega, kes osutub kuulsaks maagiks. Saamata täpselt aru, […]
“Flora Banksi ainus mälestus”
Kuidas sa tead, keda usaldada, kui sa ei saa usaldada isegi ennast? Seitsmeteistaastasel Flora Banksil puudub lühimälu. Ta mõistus alustab iga päev mitu korda puhtalt lehelt ja ta pole võimeline looma uusi mälestusi. Seda kuni õhtuni, mil Flora suudleb Drake´i – oma parima sõbranna poissi, kes järgmisel päeval ära sõidab. Imekombel murrab just see mälestus […]
“Fööniksi laps”
Esimene raamat Aastal 1218 sünnib otsekui tulest ebatavaline printsess, kelle müstilised võimed ja murdumatu vaim muudavad ajaloo käiku. Tulest sündinuna suudab ta tulest näha tulevikku, ent tuli toob talle ka kannatusi. Iidsest Walesi soost hoidja Rhonweni kasvandik Eleyne õpib kummardama iidseid jumalaid ja asub toetama keltide võitlust Inglismaa röövelliku kuninga vastu. Paraku napib tal jõudu […]
“Forsyte´ide saaga” 1.-3. osa. 3 raamatut
1. osa: “Varakas mees” – Inglise kirjaniku Forsyte´ide triloogia esimene osa, milles peategelane, varakas Soames abiellub vaese, kuid ilusa Irene´iga. Sündmused dramatiseeruvad, kui viimane leiab endale armukese. Autori iroonia kaasmaalaste variserlikkust kirjeldades on tabav ning armutu. 2. osa: “Ahelais” – Romaanisarja teine osa, kus tuleb juttu Soamesi ja Irene edasisest elukäigust pärast paljusid lahusolekuaastaid. 3. […]
“Fortuuna helde and”
Odamehe armastusromaan Margo armus Raysse juba kooliajal. Poiss oli Margost vanem ega osanud kahtlustadagi, et üks noorema klassi tüdruk õhkab tema pikkade ripsmete ja tumedate silmade järele. Pärast kooli jättis noormees oma kodulinna ja temast sai kuulus ajakirjanik. Armuleek Margo põues aga ei kustunud ning ta unistas endiselt nende kohtumisest, et mehe südant vallutada. Ja […]
“Fortuuna niuetes”
Frederic Manningi, ise I Maailmasõja läbi teinud mehe raamatu kangelane on Bourne, lihtsõdur rindel. Eneseteadliku ja haritud mehena tahavad ülemused teda kadetikursustele saata, tema aga eelistab jääda ridadesse, mis kõik on kistud üleüldisse võitlusse ellujäämise eest hulluks läinud maailmas. Püüdes mõista ning kirjeldada mõistmatut ja kirjeldamatut, erineb Manningi teos teistest maailmasõja raamatutest, kujutades hariliku Briti […]
“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
