“Dorian Gray portree”
Inglise kirjandusklassiku (1854-1900) romaan kõlbluse ja kunsti vahekorrast. Teose peategelane püüab elunautlemist kõigist kõlbelistest väärtustest kõrgemale tõstes muuta kunstiks kogu oma elu (muide, nagu tegi seda autor isegi). Paradoksaalselt ja paratamatult pöördub selline eluviis aga tegija enda vastu, tuues õnnetust kõigile, kellega ta kokku puutub, ning hukutades lõpuks ka kangelase enda.
“Dünastia”
Romaan. Ühel jahedal septembrihommikul 1931 üks noormees läks läbi linna. Liiva ja kuivanud sõnnikut puhus talle silma. Praht ja vanad ajalehed keerlesid rentslis, neid veeretas sügisene tuul. Logardid nõjatusid uksepiitadele; noored kraadepoisid olid koondunud rühmadeks; paksud naised küürisid neljakäpukil pruunist liivakivist treppe; iidsed särgiväel mehed nõjatusid välja teise korra aknaist piipe suitsetades ja eilsest unistades. […]
“Ebakõlad”
Särav jutustaja, juba klassikuks saanud Kanada kirjanik Margaret Atwood (s 1939) on selles raamatus autobiograafilisem kui kunagi varem. “Ebakõlad” on üheteistkümnest novellist koosnev kogumik, mida võiks pidada peaaegu romaaniks. Raamat meenutab pildialbumit, kus momentvõtetest saab nähtavaks peategelase Nelli elukaar, ja see elukaar on tihedalt seotud paljude teiste – vanemate, õe, laste, sõprade, vaenlaste ja ka […]
“Edevus”
Kui Octavia Morgan enese ümber tundmatu mehe käsi tundis, taipas ta, et oli teinud saatusliku vea. Taskuvargus oli tema lootusetus olukorras ainuvõimalik viis ära elada. Aga nüüd oli ta peos ja hullem ootas ta veel ees. Sest mees, kellelt ta näpanud oli, polnud tavaline suli, vaid Inglismaa kurikuulsaim teeröövel. Lord Nick, keda kummitas ta minevik […]
“Edu”
Teadmiseks lugejaile Ükski selles raamatus kirjeldatud inimene ei ole tegelikult Münchenis aastail 1921-1924 elanud, nad kokku aga küll. Tüübi kujuka tõetruuduse saavutamiseks tuli autoril üksikisiku fotograafiline reaalsus kustutada. Romaan “Edu” ei kujuta tõelisi, vaid ajaloolisi isikuid. Üksikasjalisi aruandeid saksa karistusasutuste kohta võime leida endiste vangide, kirjanike Felix Fechenbachi, Max Hoelzi, Erich Mühsami ja Ernst Tolleri […]
“Edward Finnigani õiglusejanu”
Rootsis vahistatakse John Schwarzi nimeline mees, kes Soome vahet sõitval laeval ühe reisija läbi on peksnud. Kui kriminaalkomissar Ewert Grens kinnipeetut üle kuulama asub, ei taipa ta algul üldse, millega tegemist on. Miski kuritöö sooritaja puhul ei klapi – Johni Schwarz on juba palju aastaid tagasi USAs ühe raske kuritöö sooritamises süüdi mõistetud, ja ta […]
“Eelmine tüdruk”
Palun tehke nimekiri asjadest, mida peate oma elus oluliseks. Sellise nõude esitamine uuele üürnikule tundub veider, isegi ebaviisakas. Kahele naisele, kes küsimusele vastata otsustavad, saab see aga saatuslikuks. Emma Traumaatilisest sissemurdmisest toibuv Emma otsib uut elukohta, aga ükski korter ei tundu taskukohane ega turvaline – kuni ta leiab maja aadressil Folgate Street üks. Maja on […]
“Eelõhtul”
Ühel 1853. aasta väga soojas suvepäeval pikutasid Kuntsovo lähedal Moskva jõe kaldal kõrge pärna varjus rohul kaks noormeest. Üks neist, välimuselt umbes 23 aastane, pikakasvuline, tõmmu näoga, terava ja veidi kõvera ninaga, kõrge otsaesisega ja tagasihoidliku naeratusega täidlastel huultel, lebas selili ning vaatas mõtlikult kaugusse, pilutades kergelt oma väheldasi halle silmi; teine lamas kõhuli, toetades […]
“Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile”
Selle ülesande oleksid paljud enda peale võtnud, miks just mina? Vahest mina mõtlesin kõige järjekindlamalt, vastan kõhklemata. Ja kuhu ma oma järjekindlusega olen jõudnud? Pean aru, enne kui vastan. Mitte oma isiku väljavabandamise huvides, ei, tahan iseendale selle järjekindluse tulemused selgeks teha. Minu mõttetegevuse ja praktilise hoiaku tulemusi näib täna kerge olevat kokku võtta, aga […]
“Eesav”
Philip Kerr on sündinud 1956. aastal Edinburgh´s ja elab praegu Londonis. Ta on kirjutanud seitse romaani, sh “Filosoofiline uuring” (A Philosophical Investigation) ja “Võrgustik” (Gridiron), mis on leidnud tee ka kinoekraanile. Mägironija Jack Furness on tõusmas Nepali ühele kõrgemale mäetipule, kui ta libiseb ja kukub – ning sealt jäässe külmunud fossiilse kolju leiab. Juhtunust haaratuna […]
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Eeslinn”
Et oma minevikust pääseda, on Yasmine Ajam kodumaalt lahkunud ja elab New Yorgis, kus ta on teinud edukat karjääri. Ühel päeval saab ta sõnumi, mis sunnib teda tagasi koju Stockholmi eeslinna pöörduma. Bergort kihab mässudest ja vägivallast, seintele on värvitud kummalised sümbolid ja tema noorem vend Fadi on jäljetult kadunud. Samal ajal töötab Klara Walldeen […]
“Effi Briest”
See saksa kirjanduse klassiku romaan on maailmakirjanduse võluvamaid pärle. Effi abieludraama kaudu annab autor koloriitse maalingu preisiliku ajavaimu ahistavast konventsionaalsusest, mis muudab inimesed hüpiknukkudeks ja lämmatab inimliku õnne.
“Ei ainsatki heli”
New York Timesi bestsellerite autor Vaikus on surmav… Šokeeriv avastus ja kõhedusttekitavad saladused New York Timesi ühe menukama autori Heather Gudenkaufi sulest. Kui meditsiiniõde Amelia Winn traagilise õnnetuse tagajärjel kurdiks jääb, langeb ta sügavasse depressiooni ja kaotab viimaks kõik, mis talle korda läheb – töö, abikaasa Davidi ja kasutütre Nora. Kaks aastat hiljem on ta […]
“Ei jäta hüvasti”
1918. aasta. Bakuus saadud vigastuste tõttu koomasse langenud Erast Petrovitš Fandorin ärkab pärast juhuslikku kuulitabamust. 1919. aastal tuleb tal juba ajada punaste spiooni jälgi, kuid dresiin, millega ta selle käigus sõidab, plahvatab vandenõulaste käe läbi. Masal tuleb hakata omal käel uurima, mis täpselt juhtus. See on viimane raamat Erast Fandorini lugude sarjas.
“Ei mingit homset”
Dominique-Vivant Denon oli elukunstnikust õukondlane, diplomaat, joonistaja, kirjamees, Louvre´i muuseumi esimene direktor. Tema kirjandusliku pärandi pärliks on erootiline jutuke “Ei mingit homset”, mille keskmes on “nauding, mida ei sega tavakohaste protseduuride aeglus, tülin ja türannia”. Autori kaasaegne Honore de Balzac on öelnud, et see lugu on “abielumeeste ülikool, poissmeestele aga suurepärane viimase sajandi kommete maal”. […]
“Ei pennigi rohkem ega vähem”
Neli meest, krahvitiitli pärija, edukas arst, ülikooli õppejõud ja kunstikaupmees jäävad osava börsimahhinaatori süü läbi ilma tervest miljonist. Ahastamise asemel otsustavad nad oma erialaseid oskusi kasutades raha tagasi saada, ei pennigi rohkem, ei pennigi vähem. Sari: “Varraku” põnevusjutt (taskuformaat)
