“Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem” I osa
D´Artagnan ja kolm musketäri tegutsevad jälle … D’Artagnan ja Athos, kumbki omal viisil ja erinevast strateegiast lähtudes ning seetõttu peadpööritavatesse seiklustesse sattudes, aitavad Inglismaa troonile hukatud kuninga Charles I poja Charles II. Athose rüütellikkus ja D´Artagnani ettevõtlikkus ja gaskoonlaslik kavalus teevad teoks võimatuna näiva …
“Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem” IV osa
D’Artagnan ja kolm musketäri tegutsevad jälle … D´Artagnan, Aramis ja Porthos on kaasa kistud Louis XIV hiilgava õukonna elusse – mehed peavad duelle, naised sepitsevad intriige. Kuningasse armunud Louise de La Valliere’i kiusatakse taga ja vaeseke otsustab minna kloostrisse. Kuningas võitleb siiski vapralt oma armastuse nimel ja toob ta õukonda tagasi, väljendades nii avalikult oma […]
“Vili valmib nüüd Dakotas”
Sisukord: Ivar Lo-Johansson. Angela ja lill. Gunnarikarid. Sillaehitaja. Kvillinge ametiühing. Maatööliste pastor. Moonameeste streik. Moonamehe surm. Tõumära. Noad. Ametiuhkus. Kell. Täpiline pluus. Vili valmib nüüd Dakotas. Vahetus. Loomingu Raamatukogu 1959/21.
“Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna”
…1948. aastal ilmunud “Virsikuvaras” on Stanevi populaarsemaid teoseid, mille idee olevat kirjanikul meeles mõlkunud juba 1936. aastal. See on lugu oma keskkonnast võõrdunud naise saatusest, tema üksildusest ja õnneigatsusest. Samast meeleolust on kantud ka “Tarnovo kuninganna” (1972). Autor ongi soovi avaldanud, et neid kaht teost koos välja antaks. Vaatamata “Tarnovo kuningannas” esinevatele olustikulistele, humoristlikele intonatsioonidele, […]
“Visa hing”
Kolm õde – Clara, Jacquotte ja Louison – jutustavad kolmel häälel oma lugu. Teine maailmasõda on äsja lõppenud, vaesest miljööst pärit neiud proovivad oma elu sisse seada ja kes kuidas hakkama saada. Elu ei hellita, aga neil on visa hing. Raamat ilmus Prantsusmaal esimest korda 1949. aastal. 2018. aastal avaldatud uustrükk pälvis auhinna Mémorable, mis […]
“Vita nova. Uus elu”
Bibliotheca Mediaevalis Armastusluule on enam-vähem kõigi maailma rahvaste sõnakunsti iseloomulik osa. Euroopa rahvaste uuema kirjanduse olulised alged ilmnevad keskaja kristliku kultuuri mõõtmeis, eeskätt itaaliakeelse kirjanduse alusepanija Dante Alighieri loomingus. Tema värsis ja proosas kirjutatud “Uus elu” on sissejuhatuseks peateosele “Jumalik komöödia”, moodustades sealjuures omaette täiuse. “Uue elu” tõlge Rein Raualt on Johannes Semperi (1924) järel […]
“Vivaldi neitsid”
Romaan Barbara Quick, prosaist ja luuletaja, omandas hariduse USAs California ülikoolis, kus hiljem ka töötas. Tema läbimurderomaaniks kujunes “Kaugel põhjas” (Nothern Edge, 1990), mis põhineb kaheaastasel välitööperioodil Alaskas ornitoloogide seltsis. Romaan “Vivaldi neitsid” nõudis kirjanikult nelja aastat intensiivset uurimis- ja kirjanikutööd. Teos on tõlgitud või tõlkimisel 13 keelde ja selle põhjal sünnib ka film. Kirjaniku […]
“Võhikud võõrsil”
Käesolev raamat kujutab endast märkmeid ühelt lõbureisilt. Kui tegemist oleks olnud mõne tõsist laadi teadusliku ekspeditsiooni kirjeldusega, oleks antud teos omandanud taolise tõsiduse, taolise põhjalikkuse ja taolise mõjuva ebaselguse, mis on nii omane seda laadi raamatutele, ent samal ajal ometi nii väga köitev. Ja kuigi käesolev raamat kujutab endast ülestähendusi lõbureisilt, on tal siiski ka […]
“Võib-olla nende jõulude ajal”
Sel talvel on endisel suusatamise olümpiavõitjal, ümberkasvanud südametemurdjal ja üksikisal Tyler O´Neilil ainult üks eesmärk – teha nii, et tema tütrel Jessil tuleksid parimad jõulud. Asjaolu, et tema parim sõber Brenna kolib ajutiselt tema juurde, kuna Snow Crystali kuurordis vabu kohti ei ole, on küll tore, aga samas häirib see ka mehe meelerahu. Nende suhe […]
“Võidujooks Romanovite päästmise nimel”
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse […]
“Võilillevein”
Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein […]
“Võimu telgitagused”
Käesolev teos võimaldab eesti lugejal esmakordselt tutvuda kaasaegse inglise kirjaniku Charles Percy Snow´ga. C.P. Snow sündis 1905. a. Leicesteri linnakeses ametniku perekonnas. Lõpetanud Cambridge´i ülikooli, töötas Snow tuumafüüsika uurimise alal, hiljem mitmetel vastutusrikastel riiklikel ametikohtadel. … … Romaan “Võimu telgitagused” on teravalt poliitiline teos, mida läbib kirjaniku veendumus, et ei ole võimalik ehitada uut maailma […]
“Võimuvõtt”
Hunt lambanahas polegi nii harv nähtus, kui ehk arvata võiks ja tahaks. Aga lammas hundinahas? On’s nemad paremad? Eriagent Mitch Rapp peab vastu astuma mõlemale. Tema kolmandas loos satub lugeja Ameerika Ühendriikide sümboli Valge Maja sügavale südamesse. Kuidas on võimalik, et president terroristide käeulatusse sattus ja kas pantvangide päästmiseks tuleb nõudmised täita? Kuidas on võimalik […]
“Võitluse härjad”
Romaan. Ühel juuliõhtul, paar aastat pärast kodusõja lõppu, buss, mis oli üüritud Cabrahigose novilladele minekuks, turtsus, jäi tee veerde seisma ja sõitjad valgusid sellest välja, uurima, mis Jumal nende päästmiseks kavatseb teha. Silma ulatuses polnud muud kui lõputud oliivipuude read ja sakilisi mäeaheliku serv, mille kohale päike oli jätnud ähmase vere ja gangreeni laigu. Cabrahigos […]
“Võlg”
Sari: Mirabilia Peter Brolin istub üksinda Nyleni kondiitriäris. Kõrvuni võlgades, tegutsemishalvatuses, oodates veel ühte hirmusööstu. Järsku avaneb uks ja tema laua juurde astub võõras naine. Naine peab teda kellekski teiseks, aga enne kui Peter jõuab vastu vaielda, on naine juba kadunud. Ta jätab maha paki, mille Peter peab tuhandekroonise tasu eest tema mehele viima. Pakk […]
“Võluri lapsepõlv ja teisi muinasjutte”
Kunstmuinasjutud kuuluvad maailmakirjanduse armastatumate jutustamisvormide hulka. Vaevalt on ükski teine saksakeelne autor jätkanud seda traditsiooni Hermann Hessega võrreldaval viisil. Eeskujuks on Hessele olnud nii Boccaccio jutustamistava kui ka “1001 öö jutud” ning tema loomingust leiab nii fantastilisi satiire kui ka psühhoanalüüsist inspireeritud unenäolist poeesiat. Klassikalisi muinasjututeemasid – armastuse õnne ja õnnetus, soovimise edevus, maind kaduvus […]
“Võlurid”
Sir Charles lahkub “Siin me siis nüüd oleme, mu härrad,” lõpetas Hathon oma parimal peadirtektori viisil. “Härra Selby on käitisedirektor, härra Torr ta abi.” Nüüd, kui see oli juhtunud, Ravenstreet ei tundnud mingit vapustust, isegi mitte üllatust. Ja ometi ta oli mõtelnud seda tõsiselt, kui ta oli keeldunud kuulamast Garsoni ja noort Trevesi, kes olid […]
“Võlutult sinu”
Romaan Rosemary Reynoldsi elu Mississippis Morning Glory väikelinnas on samasugune nagu kangapood, mille omanik ta on: tundub, et ta ootab alati kedagi, kes teeks esimese nõelapiste. Siis aga sureb naise kallis lapsepõlvesõber ja jätab talle kingituse, mis viib Rosemary vastu elu seiklusele. Hoolimata ema vastuseisust sõidab Rosemary New Yorki ja peatub oma nõo trendikas SoHo […]
“Võluvägi”
“Mind üllatab, et sa ei jätnud mind uppuma. Siis poleks sa enam pidanud selle üle muretsema, et ma võin olla tühipaljas ajakirjanikust spioon.” Kodulinnas Londonis oli Helen Howard kuulus, kuid sealne elu oli ta lõplikult ära tüüdanud. Erinevalt nii paljudest teistest edukatest ja kaunitest naistest ei kavatsenud ta voodi kaudu karjääriredelil tippu trügida. Selle asemel […]
“Voonakeste vaikimine”
USA kirjaniku Thomas Harrise tegelane dr Hannibal Lecter on antikangelane, kes on ühtaegu nii õilis kui loomalikult metsik. Ta on sarimõrvarist inimsööja, kes võitleb kurjusega kurjuse vastu. Või nagu Lecter seda oma kuulsaima kehastaja, Sir Anthony Hopkinsi suu läbi on öelnud: «Kui niikuinii sööma peab, siis miks mitte süüa pahasid?». /…/ Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/1638695/hannibal-lecter-on-paljastatud […]
