“Nii see maailm on”
Pío Baroja teine eesti keelde jõudnud romaan on Tartu Ülikooli hispaania filoloogia eriala lõpetanud ja ilukirjandusliku tõlke küsimustes teadusmagistri töö kaitsnud Mari Laane debüüttõlge. Teose lähema eritlusega saate-essees debüteerib Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Inga Sapunjan. Oma kaasaegse Euroopa ja Hispaania karmi kriitiku Baroja proosa peavõlusid on see, et paljuhäälsus ei ole pelgalt ideoloogiline. Jutustuse kiires voogamises […]
“Noor mõrsja”
Ühe tõlgituma ja loetuma Itaalia kirjaniku uus romaan „Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult […]
“Õhtukellad”
Lesbose saarel sündinud Kostas Asimakopulos on viljakas, mitmeid auhindu võitnud Kreeka kirjanik. “Õhtukellades” jutustab ta Kreeka inimeste elust minevikus võõra võimu all, samuti vabanenud rahva esimestest sammudest iseseisvuse teel. Autor ise kommenteerib oma raamatut nii: “Mu eesmärgiks polnud sel korral püüda taastada meie ajaloo ühte perioodi, selleks et seal – jutustuse ja selle tegelaste kudumi […]
“Olematu number”
1945. aastal võtsid Itaalia partisanid Como järve ääres kinni ning lasid maha Benito Mussolini ja tema armukese. Paraku kutsusid duce surmaga seotud kahtlased asjaolud esile mitmeid vandenõuteooriaid, mis siiani käibel püsivad. 1992. aastal Milanos pakutakse hädavaresest kirjamehele Colonnale vastloodud ajalehe toimetuse juhi ametikohta ja muinsajutulist tasu raamatu kirjutamise eest, mille aineseks on ajalehe igapäevatöö kajastamine. […]
“Osatu”
Asudes valgustama mõningaid sotsiaalseid haigusi, mis on tekkinud puudulikust toitumisest ja sellest, et liiga vähe tarvitatakse tugevdavaid vahendeid, mida kutsutakse Aritmeetikaks, Loogikaks, Moraaliks ja Terveks Mõistuseks, peaksin pühendama need leheküljed… kellele? Kas õnnetule patsiendile, kas posijaile ja rohtudesegajaile, kes end filosoofideks ja poliitikuteks nimetades talle järjest ravimeid pakuvad? … Ei, ma pühendan nad neile, kes […]
“Palmisanode needus”
Tükk aega ei lausunud nad sõnagi. Siis vaatas Donata Francesca suurtesse rohelistesse silmadesse ja palus: “Sa pead mulle lubama, et kui ta on poiss, siis ta tunnistad ta enda omaks ja kasvatad teda kui Convertinit. Paneme talle nime Vitantonio. Ainult meie sinuga teame, et see on minu Vito Oronzo auks, kes on ta eostanud, ja […]
“Pandora Kongos”
Kataloonia kirjanik Albert Sanchez Pinol on Eesti lugejale tuttav romaani “Külm nahk” kaudu. Kirjanik on sündinud 1965. aastal Barcelonas. Autori esikromaani “Külm nahk” võtsid ühtviisi hästi vastu nii publik kui ka kriitikud. Romaan on esimene raamat triloogiast, mille teine osa “Pandora Kongos” ilmus aastal 2005. Kuigi triloogia teine raamat, ei jätku sündmused sealt, kus pooleli […]
“Paradiis”
Alberto Moravia jutustustekogu võiks tinglikult nimetada ka naiste “Paradiisiks”, sest kolmkümmend neli (siin kolmteist) naist räägivad selles iseendast. … Loomingu Raamatukogu 9, 1986
“Piiriseadused”
1978. aasta suvel Franco surma järgses Hispaanias, kus ühiskondlikud suhted on veel toored ja tasakaalustamata ning kõik on võimalik, satub Prillipapa koolikaaslaste kiusamise eest kaitset otsides läbi käima sotsiaalmajade linnaosas elavate noorte pätikambaga, mille juhiks on karismaatiline Sinikas. Võlutuna Teresast, kõige ilusamast tüdrukust, keda ta kunagi näinud on, nõustub Prillipapa kaasa lööma sissemurdmistes, pangaröövides ja […]
“Praha kalmistu”
Romaani peategelane, inimpõlgurist dokumendivõltsija Simone Simonini, kelles tõelist kirge äratab vaid lookas toidulaud, pakub oma teeneid eri riikide valitsusametnikele, salateenistustele ja politseile, liigub topeltagentide, äraandlike ohvitseride ja patuelu elavate vaimulike seltskonnas, käib läbi garibaldiinide, jesuiitide, satanistide, vabamüürlastega. Romaani tegevus hargneb 19. sajandil, Itaalia ühendamisest Dreyfusi afäärini, taustaks Siioni tarkade protokollide tekkelugu. Kus iganes Simonini ka […]
“Raugaiga”
Eesti keeles on Italo Svevolt 1976.a ilmunud “Zeno südametunnistus” Aleksander Kurtna tõlkes, millele J. Talvet on kirjutanud mahuka ja põhjaliku järelsõna, pakkudes seal välja ka käesoleva romaani eestikeelse pealkirja “Raugaiga”, mis peaks väljendama mõtet , et suure ja tõelise armastuse möödudes me muutume hingelt raugaks, kes selle sõna tõelises tähenduses ei ela enam. Loomingu Raamatukogu […]
“Roosi nimi”
Umberto Eco romaani “Roosi nimi” tegevus toimub 1327. aastal, mil Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub rida salapäraseid mõrvu. Seal elavad mungad surevad salapärastel asjaoludel. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville´i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga maailmas, mis on täis […]
“Roosi nimi”
Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub 1327. aasta jõulude eel rida koletuid mõrvu. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville’i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Kaduma on läinud üks keelatud raamat ja kurjategija jäljed viivad raamatukokku, mille labürindi kohta räägitakse õuduslugusid. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga […]
“Salajane õhtusöömaaeg”
Leonardo da Vinci maali saladus. On 1497. aasta jaanuar Lombardias. Paavst Aleksander VI kotta laekuvad anonüümkirjad – Milano Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinamaalil kujutatud kahtteist jüngrit ei ümbritsegi pühakuoreool ja tagatipuks olevat meister da Vinci pühale stseenile maalinud iseenda. Kirjade autor, keda hakatakse kutsuma Hukukuulutajaks, teab kõiki Ludovico il Moro valdustes ja kloostris […]
“Sandlipuu jäljed”
Koiduvalgus oli märkamatult viimasedki öövarjud harjutanud. Solomon istus aknaorvas ja silmitses üht Entoto Mariami kiriku külgfassaadidest, nähes vaimusilmas teispool kirikumüüre valgetes puuvillastes ürpides inimesi seina ääres või puutüvede najal kössitamas. Kiriku ümbruses viibis alati haigeid inimesi. Nad ootasid. Suurem osa neist ootas, et surm rutem saabuks. Õhus oli tunda eukalüpti lõhna ja kaheksanurksest õigeusu templist […]
“See lugu”
Tee linna läks nöörsirgena põldude vahelt. Ultimo lõi mootorile hääled sisse ja kummardus, sest tal oli tsiklile ühte-teist öelda ja ta tahtis, et too teda hästi kuuleks. Ta ütles, et peab varem kohale jõudma kui surm ning saab sellega kindla peale hakkama, kui vaid tsikkel end korralikult üleval peab. Ultimo näitas talle teed, mis oli […]
“Sõdurid nutavad öösel”
Mees, keda kutsuti Jezaks 1934. aasta lõpus, ühel vihmasel päeval, mis kalendri järgi oli mingi püha, saabus saarele Alejandro Zarco nimeline mees (sõbrad, tuttavad ja isegi vaenlased kutsusid teda Jezaks), kel oli ülesandeks tutuvuda partei tegevusega, mis selles piirkonnas kuigi hästi ei edenenud. Jeza oli pikk kõhn mees enneaegu hallinenud juuste ja siniste silmadega. Ta […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
