“Ajakaart”
London, 1896. Lugematu hulk uusi leiutisi on pannud inimese uskuma, et teaduse abil on võimalik saavutada võimatut. Viimast tõestab Murray Ajareiside firma, mis avab uksed, et teha teoks inimkonna suur unistus: reisida ajas. Selle unistuse on aasta varem äratanud kirjanik H. G. Wells oma romaaniga “Ajamasin”. Korraga avaneb XIX sajandi inimese ees võimalus reisida aastasse […]
“Algarvude üksildus”
Sari: Moodne aeg Paolo Giordano sündis 1982. aastal Torinos, elukutselt on ta füüsik “Algarvude üksildus” (2008) on tema esimene romaan, mis pälvis tuntuima Itaalia proosakirjanduse auhinna Premio Strega. Giordano on kõikide aegade noorim Strega laureaat. Raamat on juba tõlgitud mitmekümnesse keelde ning sellest on 2010. aastal valminud ka film. “Algarvude üksildus” on kahe noore inimese […]
“Andaluusia sall”
Armastusest teatri ja tantsukunsti vastu oli Giuditta juba tüdrukutirtsuna kogu suguseltsi vastu mässu tõstnud; olgugi et tegemist oli tõsise, klassikalise tantsuga, peeti heas sitsiilia kaupmeheperekonnas tantsijakutset häbiks, lausa kuriteoks. Selles võitluses pidas Giuditta end ülal kangelasena: ta õppis tantsu salaja, kõigi sugulaste vastuseisust hoolimata. Kui vanus vähegi lubas, lahkus ta kohe Palermost, jättis maha perekonna […]
“Bucolica. Aeneis”
… Publius Vergilius Maro sündis 15. oktoobril 70. a. eKr. Mantua lähedal Andesis, milleks hilisem traditsioon on pidanud Pietolet. Sünniaeg määras ta elama ajastusse, mil hävis Rooma vabariik, sest pea kõik püüdsid seda päästa – peatada kommete allakäik ning teha lõpp kasuahnuse ja võimujanu võidutsemisele, seada jalule õiglus ja tasakaal, taastada kunagine kombelisus, vagadus ja […]
“Celestina. Calisto ja Melibea tragikomöödia”
Fernando de Rojase draamaromaan „Celestina. Calisto ja Melibea tragikomöödia” (1499–1502) on maailmakirjanduse suurteoseid, varauusaegse Hispaania ja Euroopa kirjanduse silmapaistvamaid saavutusi. Teos on kirjutatud näidendi vormis, kuid mahult (21 vaatust) on erandlik, pigem sarnaneb romaaniga. „Don Quijote” autor Miguel de Cervantes ütles „Celestina” kohta: „mu meelest jumalik, kui varjatum tas oleks inimlik”. „Inimliku” all mõtleb Cervantes […]
“Don Quijote” I&II osa. 2 raamatut
“Selle öö saatsid nad mööda mõnede puude all ja ühe küljest neist murdis don Quijote kuiva oksa, mis hädapärast kõlbas talle piigiks, ning kinnitas selle külge murdunud piigist järelejäänud raudotsa. Kogu selle öö don Quijote ei maganud, vaid mõtles oma käskijannale Dulcineale, püüdes niiviisi järele aimata seda, mis ta oli lugenud oma raamatuist rüütlite kohta, […]
“Don Segundo Sombra”
“Don Segundo, ütelge jumala nimel, et see kiri valetab. Ma ei ole kellegi poeg ja mul pole tarvis kelleltki vastu võtta ei nõuandeid, raha ega nime.” Pilguks kerkis mu tähelepanu keskpunkti don Fabio kuju. “Ja mis inimene üldse oli see minu nõndanimetatud kadunud isa, kes õige mehe näoga karjusehüttepidi käis ja häbiraasugi ei tundnud …?” […]
“Ei ühtki pilku”
Loomingu Raamatukogu LXV aastakäik 2021 nr 10-22 Lakkamatult lõõskava päikese all, nimetus Portugali külakeses, kus aeg näib paigal seisvat, elab, unistab, armastab ja sureb mitu põlvkonda mehi ja naisi. Vana Gabriel peab küla üle vahti otsekui ingel, Siiami kaksikutest vendade senine elu pöördub pea peale, kui üks neist armub küla kokka, sõnaaher karjus tunneb igatsust […]
“Finzi-Continide aed”
Juba palju aastaid olen tahtnud kirjutada Finzi-Continidest – Micolist ja Albertost, professor Ermannost ja proua Olgast – ja kõikidest teistest, kes vahetult enne sõja puhkemist koos nendega Ferraras Ercole I d’Este tänavas elasid või, nagu mina, neid seal sageli külastasid. Aga tõuke kui niisuguse, mis mind lõpuks tõesti kirjutama ajendas, sain alles eelmisel aastal, ühel […]
“Hääl ja tema vari”
La voce e la sua ombre ANDREA ZANZOTTO (1921) on tänapäeva suuremaid itaalia luuletajaid. Tema luules elavad kõrvuti klassikaline mütoloogia, Vahemeremaade rikas traditsioon, strukturalism ja psühhoanalüüs. Sellest kõigest on Zanzotto põiminud peene ja tundliku, ainulaadselt mängulise teksti. Luuletaja on pärit Pieve di Soligose väikelinnast, kust veidi lõuna pool asub merelinn Veneetsia. Hiljem elas Zanzotto mõnda […]
“Ideede koobas. Kriminaalromaan Platoni-aegsest Kreekast”
Ateena lähistel leitakse Platoni Akadeemias õppiva nooruki surnukeha, mille vigastused viitavad hundikarja rünnakule. Sarnased juhtumid on seal kandis tavalised ja üldsus lepibki selle kui kõige tõenäolisema seletusega. Sootuks teisel arvamusel on ohvri mentor Diagoras, kelle jaoks on kogu loos paljugi hämarat. Ta pöördub abi saamiseks Herakles Pontori poole, kes peab mõistatuste lahendaja auväärset ametit. Herakles […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest”
Hispaania filosoof ja kirjanik Miguel de Unamuno (1864-1936) oli vitalistlik ja spiritualistlik filosoof. Peaksime ütlema ka: eksistentsialistlik, kuid see moodsam termin on kohaldatava vaid retrospektiivselt. Nii või teisiti, tema peateese oli, et filosoof ei pea mõtlema mitte üksnes oma peaga, ajude ja mõistusega, vaid kogu oma elu ja südamega. Seega siis võiks Unamuno elulugu ise […]
“Jumalik komöödia I-III. Purgatoorium. Põrgu. Paradiis. 3 raamatut”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest […]
“Jumalik komöödia. Põrgu”
Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni just mõistuspärasus. […]
“Ka see läheb mööda”
Ema jutustas isa leinavale Blancale muinasjutu sellest, kuidas otsiti lauset, mida sobib kasutada iga olukorra kohta. Selles loos pakuti pärast pikka arutelu välja “Kas see läheb mööda”. Ema lisas: “Valu ja kurbus lähevad mööda, samamoodi nagu eufooria ja õnn.” Nüüd suri Blanca ema ja see romaan, mis algab ja lõpeb surnuaial, räägib kaotusest, lähedase puudumise […]
“Kadmose ja Harmonia pulmad”
Elustav, lummav, hädavajalik – tõeline klassika. – Peter Conrad Kadmose ja Harmonia pulmad”, mis on tänaseks tõlgitud juba 15 keelde, tugineb müüdil Foiniikia kuningapojast Kadmosest, kes lahkus oma kodumaalt, et otsida üles oma õde Europe, kelle oli röövinud merest kerkinud valge härg. Kuigi Kadmos ei leidnud õde Europet, rajast ta Kreekamaale Teeba linna ning kinkis […]
