“Juudapuu”
Sügisene hommik oli niivõrd ilus, et Moray, uurides ettevaatuse mõttes oma akna taga asuvat reostaat-kraadiklaasi, otustas einestada magamistoa rõdul. Ta on maganud hästi; varem unepuuduse all kannatanule oli kuus tundi uut kindlust sisendavaks saavutuseks. Päike paistis soojalt läbi ta Griederi siidist hommikumantli ja Arturo oli, nagu tavaliselt, koostanud täiusliku kandikutäie hommikusööki. Ta valas oma Toscanini […]
“Kääbused”
2005. aasta nobelist Harold Pinter (1930-2008) on eelkõige tuntud kui inglise näitekirjanik: ta on kirjutanud 29 näidendit, 26 filmistsenaariumi, hulgaliselt kuuldemänge ja sketše, kuid peale selle ka luulet, esseistikat, lühiproosat ja ühe romaani – “Kääbused”. Autobiograafiliste sugemetega romaani teemaderingi kuuluvad meestevaheline sõprus, omavaheline võistlemine ja lojaalsus. Sari: “Nobeli laureaat”
“Kaasaegne komöödia” I-III osa. 3 raamatut
John Galsworthy kuulsale triloogiale “Forsute’ide saaga” järgnev teine triloogia, mille esiemseks taamatuks on “Valge ahv”. Romaan keskendub Soamesi tütre Fleuri ja tema mehe Michaeli elukäigule: juttu tuleb ka Ameerikasse elama asunud Jon Forsyte’ist.
“Kangelane”
Inglise kirjandusklassiku W. Somerset Maughami romaan Kangelane (1901) on kirjutatud ajal, mil tulevane romaani- ja novellimeister oli tõusmas särava tähena Inglise dramaturgiataevasse. Ja tõesti, just selle romaani põhjal ennustasid kriitikud noorele kirjanikule hiilgavat tulevikku. Milline dialoogide tulevärk! Milline kujundirikkus, sõnaseadmise oskus, küpsus arutlustes! Buuri sõja kangelane, Victoria risti kavaler James Parsons saabub koju pärast viieaastast […]
“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Kapten Corelli mandoliin”
Doktor Iannisel oli seljataga rahuldav päev, mil ükski tema patsientidest polnud põduramaks jäänud ega hinge heitnud. Ta oli viibinud ühe üllatava kerge poegimise juures, lõiganud lahti ühe mädaniku, tõmmanud välja ühe purihamba, määranud ühele kerglaste kommetega naisterahvale salvarsaanikuuri, teinud ühe ebameeldiva, kuid märkimisväärselt tulemusrikka klistiiri ning sooritanud meditsiinilise taskutriki abil tõelise ime. … (Paberkaaned puuduvad)
“Kapteni nukk”
Mees pole kunagi päriselt nii õudne olend, nagu jätab mulje tema naine, kes räägib “oma abikaasast”. Seepärast, kui mõni naine soovib päästa oma abikaasat teise naise küüsist, tuleb ohustaja vaid teed jooma kutsuda ja rääkida päris siiralt “mu abikaasast, teate”. D.H. Lawrence, “Kapteni nukk”
“Kärbeste Jumal. Mereristsed”
Inglise viimaste aastakümnete ühe nimekaima kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1983) William Goldingi (s. 1911) kaks erinevasse loomeperioodi kuuluvat romaani. Mõlema romaani tegevus toimub välisest maailmast eraldatud ühiskonnas – esimeses troopilisel saarel, kuhu satub grupp inglise koolipoisse, teises Inglismaalt Austraaliasse suunduvas laevas -, mis võimaldab autoril lähemalt vaadelda teda huvitavaid inimloomuse varjatumaid tahke. Sari: Nobeli laureaat
“Kes on kes antiikmütoloogias”
Antiikmütoloogia leksikon võib nii mõnelegi inimesele tunduda niivõrd tõsise teatmeteosena, et seda ei julge kättegi võtta. Gerhard Finki esitatud antiikmütoloogia ei ole kuiv teaduslik uurimus, vaid huvitav lugemisvara, mis ei käi üle jõu isegi väheste eelteadmistega lugejal. Autor orienteerub oma ainevaldkonnas imeliselt hästi, teema on talle nii kodune, et ta väljendusviis läheneb kohati kõnekeelele. – […]
“Kesköine jooksja”
Ülisalajase Briti agentuuri juhi kindral Fergusoni meeskond., mille koosseisu kuulub ka endine IRA snaiper Sean Dillon, peab tegelema mitmesuguste kättemaksuaktsioonidega, mida haub kaunis ja muinasjutuliselt rikas poolenisti beduiin, poolenisti beduiin, poolenisti inglanna leedi Kate Rashid, Loch Dhu krahvinna ja Hazari kuulsa beduiinihõimu pealik. Dillon oma kaaslastega on tapnud tema kolm venda pärast USA presidendile tehtud […]
“Kesktalvised mõrvad”
Selle talvise kogumiku lugudes uurivad kuritegusid enamasti Hercule Poirot ja Miss Marple, kuid esindatud on ka Christie teised detektiivid. Nagu alati, näitab Christie ka siin end suurepärase inimpsüühika tundjana ning loo ülesehitamise tõelise meistrina. Just inimeste tundmine teeb Christie lood nii paeluvaks, et nende korduvgi ülelugemine valmistab kindlasti puhast naudingut. Mis saab jahedal ja pimedal […]
“Kim”
Indias sündinud inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (1865-1936) romaan iirlasest sõduri poja Kimball O`Hara, Indias kasvanud terase ja seiklushimulise noore mehe juhtumustest, kes Briti salateenistuse mitmesuguseid ülesandeid täites rändab vana tiibeti laama (preestri) saatjana läbi kogu Põhja- India. Nende teekonna kujutus annab värvika pildi sellest maast-erinevatest rahvastest, uskumustest, kommetest. Raamat on kiles
“Kirjutamata romaan ja teisi jutte”
Virginia Woolf 1882-1941 Kogumik sisaldab valiku lühijutte aastatest 1906-1941. Lühijutud olid Woolfile nii harjutused uute kirjutamisviiside katsetamiseks kui ka mänglevad vabadusepursked. “Omnibussis ja metroos üksteisele otsa vaadates kaeme me peeglisse, sellest tulebki ähmasus, klaasine läige meie silmis. Ning tuleviku romaanikirjanikele saab üha selgemaks, kui olulised need peegeldused on, sest muidugi pole peegeldusi üks, vaid peaaegu […]
“Klara ja Päike”
Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani „Klara ja Päike” tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada”, et neil oleks võimalik elus paremini […]
“Kogutud novelle ja jutustusi” II osa
Inglise kirjandusklassiku W. Somerset Maughami kogutud novellide ja jutustuste teine köide sisaldab kokku 24 jutustust, viies lugeja Inglismaalt ja Ameerika mandrilt Malai saarestiku kaugetesse kautšukiistandustesse. Raamatut avades haarab lummav ja hullutav Orient lugeja oma võimusesse – kedagi ei jäta külmaks džungliradade kohal hõljuv troopikaöö salapära, jõesuudme kohale kerkiv koit ja metsajärvede kristallselge helk. Muidugi pole […]
“Kõige ilusam unelm”
Doris Lessing kirjutas „Kõige ilusama unelma” pärast seda, kui oli lõpetanud oma kaheköitelise autobiograafia, ning nimetas seda autobiograafia kolmandaks köiteks. Valdavas osas lähtus ta raamatu kirjutamisel isiklikest kogemustest, ka selles, mis puudutab Zimbabwes toimunut. Tema enda West Hampshire’is asuvas majas elasid just samamoodi noored nagu raamatu peategelase Francese majas ning tal oli võimalik jälgida nende […]
“Kokkutulemine”
Bookeri auhind 2007. “Kokkutulemine” toob kui värsket verd iiri kirjandustraditsiooni, see ühendab vana lüürilisuse uue vapustusega. Nagu kõigis Anne Enrighti teostes, nii ilukirjanduslikes kui ka mitteilukirjanduslikes, on selleski söakust, vaimukust ja sisekaemust: tema silmapaistev intelligentsus väänab maailma veidi ning annab selle meile uues ja unustamatus valguses. Hegartyte klanni üheksa elus olevat last kogunevad Dublinis oma […]
“Kolde ümber”
Kuidas söök tegi ahvist inimese Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid […]
“Kolmanda korruse tagumise ajutine”
“Miks te tulite?” küsis Stasia. “Ma tulin sellepärast, et teie vajasite mind – sellepärast, et vajasite mind rohkem kui midagi muud terves maailmas.” Uku ja Eha Masingu eestindatud Claude Houghtoni sümbolistlik ulmeromaan toob vaimsetesse ja olmeheitlustesse takerdunud inimeste maailma ühe kummalise võõra, keda oldi enese teadmata kannatamatult oodatud.
“Komöödiad”
„… me kõik oleme rentslis, ainult et mõned meist vaatavad tähtede poole.“ Esmakordselt eesti keelde tõlgitud kogumikust „Komöödiad“ leiab Oscar Wilde’i (1854–1900) neli tuntuimat ja mõjukaimat näidendit. Iiri suurmeistri ajatu vaimukus ja peen ühiskondlik kriitika, mis on esitatud toretsevalt luksuslikes tegevuspaikades, kus hargnevad lustlikud, ent mõtlemapanevad lood, vaimustavad kirjandus- ja teatrisõpru juba üle 130 aasta. […]
