“Hookuspookus”
Oodates kohtumõistmist, avastab Vietnami sõja veteran, kolledžiõpetaja ja vangivalvur Eugene Debs Hartke, et ta on tapnud täpselt niipalju inimesi kui paljude naistega tal on olnud elu jooksul seksuaalsuhe. Selle kokkusattumuse tõttu lööb kõikuma peategelase ateistlik maailmavaade. Fiktiivse autobiograafia kaudu esitab Vonnegut “Hookuspookuses” teravmeelse nägemuse maailma absurdsusest ja nii mõnegi vaimuka idee, kuidas sellega toime tulla. […]
“Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused”
Loomingu Raamatukogu 2010 / 5-6 Tiitus (1883-1940) Tiitus, kodanikunimega Ilmari Kivinen, on soome vestekirjanduse klassik. Tema sulest on ilmunud hulganisti följetone, humoristlikke jutustusi ja romaane. Püsiva koha soome kirjanduses on Tiitus saanud hr. Kenoneni kujuga. Käesolev kogumik pakubki valikut selle kõigi inimlike nõrkustega õnnistatud igihalja tegelase elust ja arvamistest.
“Huckleberry Finni seiklused”
Kui te pole lugenud raamatut nimega “Tom Sawyeri seiklused”, siis te ei tunne mind, aga see pole tähtis. …
“Hunkeler kesk metsikut elu”
Sari: Mirabilia Pikk ootamine on möödas – Baseli kriminaalpolitsei pensionile jäänud komissar Hunkeler on jälle tööl. Ehkki väga vastumeelselt. Rahulik päikeseline hommik Baseli Kannenfeldi pargis. Ootamatu karjatus häirib Peter Hunkeleri päeva esimest kohvi: keegi on leidnud põõsaste tagant surnukeha. Ta võib küll olla teenistusest lahkunud, kuid politseinik on alati politseinik, vähemalt teiste inimeste jaoks. Nii […]
“Hüvastijätt Stellaga”
Romaani keskpunktiks on noore naise mõistatuslik surmajuhtum. Selle sündmuse ümber avaneb paljude inimeste saatus, kes püüdes rääkida peategelasest Stellast, räägivad peamiselt iseendast. Raamat on esmajoones Stella ja tema mehe kooselust ja problemaatilisest armusuhtest, aga ka neist inimestest, kes on elanud enne neid, ja neist, kes elavad nende kõrval ja kelle elu ja saatus aitab lahti […]
“Ideede koobas. Kriminaalromaan Platoni-aegsest Kreekast”
Ateena lähistel leitakse Platoni Akadeemias õppiva nooruki surnukeha, mille vigastused viitavad hundikarja rünnakule. Sarnased juhtumid on seal kandis tavalised ja üldsus lepibki selle kui kõige tõenäolisema seletusega. Sootuks teisel arvamusel on ohvri mentor Diagoras, kelle jaoks on kogu loos paljugi hämarat. Ta pöördub abi saamiseks Herakles Pontori poole, kes peab mõistatuste lahendaja auväärset ametit. Herakles […]
“Iisebeli needus”
Ükski naine pole nii vastupandamatu ja hüpnotiseeriv, kui Iisebel… Nagu kõrbemadu tõmbab Iisebel noorukese juudamaa printsi Michaeli oma ilu ning kurjuse kammitsaisse. See oli Iisebeli needus – teda ihaldada tähendas kaotada talle oma vabadus. Kuid Michael seisab kahe naise vahel – ühel pool nõiduslik jumalanna ning teisel pool õrnuke heebrea tütarlaps, kellele mees oli truudust […]
“Iiveldus”
“Kell on kolm. Kell kolm on alati kas liiga hilja või liiga vara, et teha midagi kasulikku. Veider pärastlõunane aeg. Täna on see talumatu. Külm päike muudab tolmu aknaklaasidel valgeks. Taevas on kahvatu, uduselt valge. Rentslid olid täna hommikul jääs. Seedin vaevaliselt radiaatori juures. Ma tean juba ette, et päev on raisus. Ma ei tee […]
“Imeline Joosef”
“Jah,” tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused millega mina olin harjunud. “Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas… Oh, ma ei oska seletada, kuid […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Ingli puudutus”
Populaarse telesarja lood Kui CBS peresarjade lööknumber Ingli puudutus 1994. aastal esilinastus, uskus enamik telekriitikuid, et sari on surnud juba enne ekraanile jõudmist. Aga vaatajad arvasid teisiti. 1996. aastaks oli sellest saanud palju rõõmsaid hetki pakkuv ja vaadatavaim telesari. Hea stiilitundega, teravalt kirjutatud ja kaunilt filmitud lood muutsid tuhandete inimeste arusaamu inglitest, üleloomulikest nähtustest meie […]
“Inimese saatus”
Jutustus “Inimese saatus” tungib südamesse kõigepealt oma karmi elutõe ja humanismiga. Kirjanik jutustab lihtsalt, kuid eredalt autojuht Sokolovi elust, inimesest, kes on sõja ajal kaotanud oma perekonna, üle elanud fašistliku vangilaagri koledused, sõjaelu karmuse, kuid on suutnud säilitada endas õrnuse ja armastuse inimese vastu. Tulnud tagasi rindelt, lapsendas Sokolov kodutu poisikese, asendades talle sõjakeerises hukkunud […]
“Inimesed suveöös”
Eepiline sari F. E. Sillanpää, soome tänapäeva proosakirjanduse kõige silmapaistvam esindaja, sündis 1888. a. Kesk-Soomes Hämeenkyrö kihelkonnas. Sai keskhariduse Tampere lütseumis ja õppis siis 1908. a. alates Helsingi ülikoolis loodusteadust, mille järel andus kirjanduslikule tegevusele. Tema esimesed teosed, lüüriliste mõtisklustega läbipõimitud oma meeleolude ja looduskirjeldused andsid küll lubadusi, kuid ei äratanud erilisemat tähelepanu. Üksmeelse ja […]
“Inimlikud imetabasused”
Anekdoodi ja aforismi laadis lühilaastud pärsia-tadžiki rahvasuust. Loomingu raamatukogu 1982 nr 41-43
“Insener Andree õhuretk”
Per Olof Sundman (1922-1992) oli 20. sajandi rootsi kirjanduses üsnagi erandlik figuur: ärimees (hotellialal), poliitik (parlamendisaadik 1969-1979) ja kirjanik. Viimases rollis debüteeris ta 1957. aastal, ehk siis alles 35-aastaselt. 1960. aastatel saavutas ta tunnustuse nii kodu- kui ka välismaal. Suur osa selles oli romaanil “Insener Andree õhuretk” (1967), milles Sundman rakendab järjekindlalt temale omast rangelt […]
“Isad ja pojad”
Üks suuremaid vene kirjanikke Ivan Turgenev on kirjutanud nii romaane, kui ka näidendeid. Tema stiili iseloomustab täpsus ja elegants, ta on ühtaegu venelik ja euroopalik. Ta sündis Venemaal, sai hariduse Peterburis ja Berliinis ning elas pikka aega Baden-Badenis ja hiljem Pariisis. 1862. aastal ilmunud romaani “Isad ja pojad” peetakse tema parimaks teoseks ning omal ajal […]
“Isad ja pojad”
Turgenevi “Isasid ja poegi” (1862) on nimetatud esimeseks vene nüüdisromaaniks. Määratluse üle võib vaielda, kuid tegu oli teosega, mida tunnustasid nii Gustave Flaubert, Guy de Maupassant kui ka Henry James. “Isade ja poegade” peategelane on meditsiinitudeng Jevgeni Bazarov oma sõbra, äsja Peterburi ülikooli lõpetanud Arkadi Kirsanoviga. Uuendusmeelsetele noortele ehk poegadele vastandub ortodoksne vanem põlvkond ehk […]
“Isade kättemaks”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 12-13 Iisraeli heebreakeelse ilukirjanduse alguses seisev lühiromaan “Isade kättemaks”, mis ilmus 1927, räägib kahe Palestiina muslimikogukonna palverännakust Moosese hauale, nende omavahelisest konkurentsist ja sellest sündivast tülist. Sündmused leiavad aset autori sünnipaigas, pealtnäha lihtsa loo muudavad põnevaks autori sügava kohalike araabia fellahite kultuuri ja uskumuste tundmine, rikkalik etnograafiline materjal ning […]
“Isaduse test”
Odamehe armastusromaan Jane Dawsoni bioloogiline kell tiksub nii valjult, et tundub, nagu oleks seda kuulda kogu tema kodulinnas. Naine on peagi kolmekümneseks saamas, lapse sünnitamiseks pole ta sugugi veel liiga vana, kuid silmapiiril pole ühtki korralikku isa-kandidaati… Ühtäkki on rasedustest positiivne ning Jane´il ei ole võimalik oma endisele armastusele teada anda, et pakub mehele ettekavatsematult […]
“Itaalia õppetunnid”
Ivan Ogarjov on lapsest peale püüdnud oma elu sihipäraselt üles ehitada. Hoolimata kõigest – vanematest, etteantud tingimustest, sissetallatud rajast: kool-sõjavägi-töö. Traagiline juhtum tingib tema elukutsevaliku ja Ivanist saab arst. Aga jälle on kõik just nii, nagu paljudel teistel: arstiteaduskond-erakliinik-pühendunud naine … Ogarjov lepib täiskasvanud inimese elu mängureeglitega, ent elul on varuks veel üllatusi. Antud juhul […]
