“Ole sa õnnistatud”
Oma raamatust räägib autor ise nii: “Meie suhtumine emadesse on paradoksaalne. Kõik on ühel nõul, et emakssaamine on naise püha kohus, et lapse sünd on looduse suurim müsteerium; me ülistame ema, hoolitseme tema eest, hüüame kooris, et milliseid privileege talle ka ei tehtaks, on neist ikka vähe; me pühendame emale luuletusi, maalime portreesid, vahel pakume […]
“Oma tuba”
Virginia Woolfi (1882–1941) peetakse üheks XX sajandi tähtsamaks modernistlikuks autoriks. Kirjandusloos tuntakse teda eelkõige romaanikunsti uuendajana, kuid Woolfi mänglev ja julge kirjutuslaad avaldub ka novellides ja arvustustes, samuti esseedes, millest suurem osa autori eluajal ilmuda ei jõudnudki. „Oma tuba“ sündis kahest ettekandest teemal „Naised ja ilukirjandus“, mille Woolf pidas aastal 1929, kuid mis mõjuvad värskelt […]
“Õnne poeg”
Sari: Põhjamaade romaan “Õnne poeg” on Herbjørg Wassmo menuraamatu “Dina raamat” järg, mille keskseks tegelaseks on Dina poeg Benjamin. 10-aastase poisikesena on ta teose algul tunnistajaks fataalsele sündmusele, kui tema ema tapab oma venelasest armastatu. See jätab jälje kogu ta edaspidisele elule, tuues endaga kaasa terve rea vastuseta jäänud küsimusi. Kas tunnistaja on süüdi? Kas […]
“Õnne sünnipäevaks, Wanda June”
Näidend “Õnne sünnipäevaks, Wanda June” on pikaajalise küpsemise vili. Siingi kordub Vonneguti meelisteema: humaansus vägivalla vastu. Kuna näidend on varustatud eessõnaga, siis andkem selle saamisloo kohta sõna autorile endale: “Selle näidendi ma kirjutasin, kui olin neljakümne seitsme aastane, kui mu kuus last ei olnud enam lapsed. See oli muudatuste aeg, aeg öelda hüvasti, hüvasti ja […]
“Õnnelik armastus”
Muretu Patti Lyon on oma südames hasartmängija, kelle loteriid ja iseäralikud TV-võistlusmängud aitavad ots otsaga kokku tulla. Vapustavalt kena väljanägemisega, kuid kitsarinnaliselt jäigana tunduv rahvaesindaja Alex Greene kehastab endas kõike, mille vastu naine mässab – ning ka hasartmängude lubamise asjus on nende seisukohad järsult vastuolus. Nende juhuslikust kohtumisest sünnib plahvatuslik kirg. Kui Patti püüab jultunud […]
“Õnnelik prints”
Nende kaante vahel on Wilde´i kaks muinasjuttude kogu – “Õnnelik prints” ja “Granaatõuntest maja”. Ta ise on öelnud, et need on lood lastele ja lapsemeelsetele ning mingit vanuselist piirangut neil pole. Wilde, kes pidas kinnituste kohaselt kunsti kõlblusest kõrgemaks, on oma loomingus osutunud üsnagi suureks moralistiks. Omaenda elus koges ta suurt rikkust ja nägi Londoni […]
“Õnnerõõmu klubi”
“Õnnerõõmu Klubi” on kuueteistkümnest loost koosnev raamat neljast emast ja neljast tütrest, rängast minevikust ja parema tuleviku ja suurema mõistmise lootusest. Emad on kõik USA-sse elama asunud, tütred aga juba seal sündinud. Emad kohtuvad 1949. aastal Esimeses Hiina Baptistlikus kirikus ning otsustavad hakata koos mahajongi mängima. Seda mänguringi hakkavad nad nimetama Õnnerõõmu Klubiks. 1993. aastal […]
“Öö varjatud pool”
Suurepärane romaan kõikehaaravast kirest ja hukutavast kurjusest, raamat, millest on tehtud ülimenukas ekraniseering. Hurmavalt kaunis prantsuse näitlejatar, kelle janunemine kire ja kättemaksu järele viib ta Pariisi rentslitest mõjuvõimsa miljardäri voodisse. Vitaalne Kreeka magnaat, kes iial ei unusta ega andesta ühtki solvangut. Ilus sõjakangelane, kelle abielu purustab naine, kellele ükski mees pole suutnud vastu panna. ja […]
“Ööd Rodanthe´is”
Pilgrimi suveromaan Nicholas Sparksi “Ööd Rodanthe´is” on liigutav lugu lootusest ja rõõmust, ohverdusest ja andestusest. Leebe meeldetuletus, et armastus võib meid tabada igas eas, igal ajal ja sageli just siis, kui seda kõige vähem ootame.
“Õppetund Verduni all”
Arnold Zweig 1935. a. kirjutatud “Õppetund Verduni all” on selle kuulsa saksa sõnameistri teine raamat romaanitsüklist “Valgete meeste suur sõda” ja analüüsib Esimese maailmasõja läänerinde taustal kapitalistliku korra agoonia põhjusi ning vohama löövale fašismile soodsa kasvupinna mullaproove. Süžeeliselt kujutab teos kodanlusklassist pärineva intelligendikese vaimset küpsemisprotsessi lahingute ja kibedate kogemuste tules naiivset isamaalasest aktiivseks tõeks ja […]
“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Ori”
Olulise osa Singeri loomingust moodustavad tema romaanid, mille tegevus toimub väga erinevatel aegadel ja paikades – 17. sajandi Poolas kuni sõjajärgse New-Yorgini. Šabbatai Zwi müstilis-messiaanlikust liikumisest räägib “Saatan Gorajs”, kus Poola väikelinna juute haarab Palestiinas vallandunud liikumise hoog koos sellega kaasneva hüsteerika, viimsepäevaootuse, imetegude ja kõige senise hülgamisega. Olgu märgitud, et Bogdan Hmelnitski hävitustöö Poola-Ukraina […]
“Osirise labürint”
Paul Sussmani viimaseks jäänud põnevusromaan viib jälle kokku Iisraeli politseiuurija Arich Ben-Roi ja tema sõbra, Luxori politseiniku Yusuf Khalifa. Põnev intriig saab alguse Jeruusalemma Armeenia kirikus, kus tapetakse ajakirjanik. Uurimise käigus selgub kauge seos kunagi teadmata kadunuks jäänud inimses juhtumiga Egiptuses. Seepärast pöördubki Ben-Roi abi saamiseks Yusuf Khalifa poole. Khalifa on oma perekonda tabanud tragöödia […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Päevakord”
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt […]
“Päevalillede maja”
Inglise perekonna unistuste maja otsingud Prantsusmaal. Kui Ruth Silvestre ja ta pereliikmed leidsid Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i regioonis Bel-Air de Grezelongue’i – maja, mis oli kümme aastat seisnud inimtühja ja mahajäetuna – oli see armastus esimesest silmapilgust. “Päevalillede maja” jutustab perekonna ja maja suhetest: selle leidmisest ja esialgsetest pettumustest, eufooriast, mis neid maja äraostmisel valdas, restaureerimistöödest ja […]
“Päevaraamat”
1996. aastal ilmunud “Päevaraamatu” kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku. Raamatu põhjal on tehtud ka mängufilm […]
“Päike Pilvede taga”
Näis, et nägus, rikas ja üliedukas pealinna advokaat Nicholas Reynolds ei sobi paariliseks tagasihoidlikule provintsiraamatukoguhoidjale Ly Taylorile. Ent nende vahe sugenevad armusuhted, kuigi kaugeltki kõik ei lähe neil ladusalt. Nicholase tunnetesse seguneb kahtlustusi ning Ly sõltumatu ja uhke loomus ei lase teda minna kompromissidele. (Taskuformaat)
“Päikesetõus”
Angharad Owain arvab, et ta on leidnud oma elu õnne, kui Harry Cotton tuleb tagasi vanematekoju Walesi. Armastus ei lase tal kuulata ka isa hoiatusi. Siis aga satub ta tunnistajaks stseenile, mis kogu tema õnne hävitab. Rasedana ja ilma rahata põgeneb ta Londonisse ning üritab alustada seal uut elu iseendale ja oma lapsele. Minevik ei […]
“Pan Wolodyjowski”
Käesolev teos kuulub Henryk Sienkiewiczi ajalooliste romaanide triloogiasse:”Tule ja mõõgaga”, “Uputus”, “Pan Wolodyjowski” “Pan Wolodyjowski” – Poola kirjandusklassiku 17. sajandi sündmusi kujutava ajaloolise triloogia viimase romaani tegevus keskendub algul nimikangelase, Poola kuulsaima sõjamehe keerukale naisevõtuloola. Saanud endale väärilise kaasa, kellele mõõk on tähtsam kui kedervars, võitleb Wolodyjowski maa piirialadel sissetungivate tatarlastega (üks khaanide järglasi, poetanud […]
