“Madame David”
Romaan. Otsus abiellumiseks tehti päev pärast esimest kohtumist. Juba kuulus prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David (1748-1825) oli siis 34-aastane, kuid Charlotte – tagasihoidlik, vähese iluga, arukas ja terava pilguga – kõigest 17. Tema silmade läbi näemegi ta mehe seiklusrikast elu. Astunud küll ilmsesse mõistuseabiellu, õpib Charlotte armastama oma raske loomuga meest, imetleb ta loomingut, kuid […]
“Maestro”
Kriminaalromaan, mis on kirjutatud puhtast armastusest selle žanri vastu Populaarse Norra krimikirjandusblogi looja muljetavaldav debüütromaan Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba […]
“Maga!”
Et ma Benoit De Gieteri ühe õhtu järel Sõbraks olin välja valinud, ei johtunud ainult minu vajadusest liigikaaslase järele. Mind ajendas mahasurutud kontaktivajadus. Mida rohkem ärkvel, seda rohkem üksi. Kaheksa kuuga hakkas see rõhuma. Teisest küljest suutsin ma rahu leida ainult Unetuga, sest tundsin, et teised ei mõista mind. Teisi oli ju olnud. Sõpru. Need […]
“Mägede kuninganna”
Sari: Punane raamat Robert Turin on neljakümne viie aastane mees, kes põeb rasekujulist hulgiskleroosi. Mägede kuningannaks nimetab ta oma tõbe. Endine IT-firma omanik ja naistemees elab juba aastaid hooldekodus, liigub ratastoolis, sõltudes hooldusõdede abist. Ta trimpab veini ja viskit, teab täpselt, mis teda ees ootab ning otsib inimest (soovitatavalt naissoost), kes saadaks teda Šveitsi abistatud […]
“Maigret vihastab”
Tuntud prantsuse kirjaniku Georges Simenoni (s. 1903) kolm olustiku- ja psühholoogiatihedat kriminaalromaani, milles kõigis on keskseks tegelaseks populaarne politseikomissar Maigret.
“Maised inglid”
Õde Evangeline oli alles tüdrukuke, kui isa ta New Yorgi osariigi pealinnast kaugemal põhja pool frantsiskaani ordu Lakkamatu Jumaldamise õdede hoolde usaldas. Nüüd, 23-aastasena, avastab ta kuulsa filantroobi Abigail Rockefelleri kirja, mille too oli 1943. aastal Püha Rose’i kloostri nüüdseks lahkunud abtissile saatnud ning mis juhatab Evangeline’i aastatuhandete taguse salasündmuse: angeloloogide seltsi ning inglite ja […]
“Maja kahele”
Odamehe armastusromaan Sel soliidse välimusega inglise stiilis villal on halb kuulsus ja naabrid hoiavad sellest kartlikult eemale. Räägitakse, et seal elavat vampiir, kes kunagi majast ei välju, kuid võtvat vahel nahkhiire kuju. Majja satub üüriliseks temperamentne lahutatud naine. Suur on ta üllatus, kui tuleb välja, et ta ei ela majas üksi. Nimelt kuulub pool majast […]
“Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke”
Käesolev raamat sisaldab kaks osa tuntud nõukogude dektektiivkirjaniku Julian Semjonovi romaanide-jutustuste tsüklist, mis on pühendatud nõukogude tšekistide tegevusele Suure Isamaasõja päevil. Sari: “Põnevik”
“Mälestusi Leninist ja Rasputinist”
Teffi (kodanikunimega Nadežda Lohvitskaja) oli XX sajandi alguse Vene humorist ja näitekirjanik. Nii on ka nendes mälestuses nii kurikuulsaid tegelasi kui Lenin ja Rasputin esitatud pigem läbi huumoriprisma, olgugi tõsiseid teemasid käsitledes. Hilisemate sündmuste valguses omandavad tema kirjeldatud olud ja inimesed kahtlemata süngema varjundi, kuid suure pildi paremaks mõistmiseks annavad oma panuse ka need terava […]
“Maria Stuart”
Juliusz Slowacki (1809-1849) on tähtsamaid poola luuletajaid Adam Mickiewiczi kõrval. Noorusedraama «Maria Stuart» väärib tähelepanu oma meisterliku psühholoogiaga, mis on andnud autorile võimaluse vaadelda kirjanduses varem ja hiljem tihti käsitletud Šotimaa kuninganna tragöödiat omapärasest aspektist. Näidates end meistrina komplitseeritud inimloomuste kokkupõrgete kujutamisel, ilmutab Slowacki sealjuures erksat sotsiaalset südametunnistust ja kajastab kaudselt poola rahva feodalismivastase võitluse […]
“Marie-Antoinette. Restaureeritud raamat”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Marie”
Romaan madame Tussaud´ elust Mida Marie tegelikult mõtles? Madame Tussaud´ väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meistriteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombel raha. Kirjanik poeb Marie nahka ja jälgib tema silmadega nii isiklikke kui ka ühiskondlikke sündmusi […]
“Mashi ja teised lood”
Kui me omi mõtteid sõnades väljendame, pole vahendeid kerge leida. Selleks peab olema tõlkeprotsess, mis on sageli ebatäpne, ja me võime eksiteele sattuda. Kuid mustad silmad ei nõua tõlkimist, mõte ise heidab neile varju – mõte avaneb või sulgub neis, paistab kaugele või kaob pimedusse, püsib kindlalt nagu loojuv kuu, või on siis nagu suitsupääsuke […]
“Me peame rääkima Kevinist”
See kaasahaarav romaan läheneb loo keskmes olevale tragöödiale – tapatalgutele keskkoolis – tapja ema vaatevinklist. Eva juurdleb oma poja isale kirjutatud kirjades selle üle, et äärmiselt raske iseloomuga poja emaks olemine tekitab temas vastumeelsust. Sedamööda, kuidas meie ees avanevad probleemid Eva perekonnas, ligineme ootamatule haripunktile, mis peidab endas hingetuks võtvaid üllatusi ning ränga hinnaga tulnud […]
“Me tusameele talv”
Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902-1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde. Romaan kujutab kaasaja elu ühes USA väikelinnas ning on oma eripärase psühholoogilise vaatenurga ja tugeva loodustajuga autori loetavamaid teoseid. “Me […]
“Mees, keda polnud seal. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 3. osa „Skandinaavia krimikirjanduse üliedukas maailmavallutusoperatsioon maalib nii võika pildi selle heaoluparadiisi läbinisti amoraalsest fassaaditagusest, et mõjub lausa üliosava pagulasipeletava mainekujunduskampaaniana.“ Andrus Vaarik, näitleja *** Sügis. Kaks Jämtlandis matkavat sõbrannat teevad kohutava avastuse: maapinnast ulatuvad välja inimese käeluud. Sündmuspaika saabunud politsei leiab madalast tundruhauast kuus surnukeha, kaks neist lapsed. Kohale kutsutakse mõrvarühm, […]
“Mees, kes jälgis naisi. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 2. osa Kuumalaine käes vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist jõhkralt mõrvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel Höglundiga on juurdlusega ummikusse jooksnud. Mõrvade käekiri toob meelde sarimõrvar Edward Hinde, kelle krimipsühholoog Sebastian Bergman viisteist aastat tagasi trellide taha saatis. Ja seal, Lövhaga range režiimiga vanglas, on Hinde kõik see aeg ka püsinud. Sebastian sokutab end […]
“Mees, kes ostis Londoni”
Kriminaalromaan “Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääletult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend “enesetapmise kalduvustega” ripuks lõdvalt… […]
“Mees, kes polnud mõrtsukas. Sebastian Bergmani needus”
Sebastian Bergmani sarja 1. osa Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani käsitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist. „Peategelane, positiivne kangelane, geniaalne profileerija, parim uurija Sebastian Bergman on maailma kõige halvema iseloomuga inimene.“ Andrus Vaarik, […]
