“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Kesköine jooksja”
Ülisalajase Briti agentuuri juhi kindral Fergusoni meeskond., mille koosseisu kuulub ka endine IRA snaiper Sean Dillon, peab tegelema mitmesuguste kättemaksuaktsioonidega, mida haub kaunis ja muinasjutuliselt rikas poolenisti beduiin, poolenisti beduiin, poolenisti inglanna leedi Kate Rashid, Loch Dhu krahvinna ja Hazari kuulsa beduiinihõimu pealik. Dillon oma kaaslastega on tapnud tema kolm venda pärast USA presidendile tehtud […]
“Keskpäevanaine”
Sari: Nüüdisromaan Julia Franck sündis 1970 Berliinis. 1978 siirdus pere – ema ja neli tütart – idast läände, kus veedeti kui põgenikelaagris, enne kui asuti elama väiksesse külla Schleswig-Holsteinis. 13-aastasena naasis Franck üksi oma sünnilinna. Lõpetanud gümnaasiumi, astus ta Berliini Vabasse Ülikooli, kus õppis juurat, amerikanistikat, saksa kirjandust ja filosoofiat. Romaan “Keskpäevanaine” pälvis 2007. a […]
“Kiilaspäine lauljatar”
Teatrihuvilised peaksid Eugéne Ionesco nime tõepoolest teadma. Praegu on ta Eesti Draamateatri repertuaaris, hiljaaegu mängiti Nukuteatris “Ninasarvikut”. Mulle oli suureks üllatuseks, et ühes Eesti teaduslikus raamatukogus oli suurmees paigutatud rumeenia kirjanduse alla?! Loodan, et elav prantsuse kirjanduse klassik selle raamatu ilmumise järel vähemalt teaduslikes raamatukogudes õigesse registrisse satub. […] Loomulikult pole Ionesco ainsaks eemärgiks publiku […]
“Kingfisher Hilli mõrvad”
Uus Hercule Poirot´ lugu New York Timesi menuki “Kolme neljandiku mõistatuse” autori uus romaan Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide “Mõrv Idaekspressis” ja “Surm Niilusel” legendaarne peategelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah´ romaanis “Kingfisher Hilli mõrvad”, et lahendada uus põrgulik müsteerium. Poirot sõidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni tõestama, et Richardi kihlatu Helen […]
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kitsas uks. Valerahategijad. Theseus.”
André Gide (1869-1951) oli omal eluajal tuntumaid prantsuse kirjanikke. Filosoofilise enesevaatlejana eitab ta kõigi indiviidi ahistavaid poliitilisi institutsioone ja moraalinorme. Tema loomingu vaimukas satiir ja impressionistlik meeleolukus on jätnud oma jälje nüüdisproosa arengusse. Nobeli auhinna pälvis André Gide 1947. aastal. “Kitsas uks” (1909) kuulub tema proosaloomingu alguperioodi, ja kui seni oli André Gide oma loomingut […]
“Klara ja Päike”
Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani „Klara ja Päike” tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada”, et neil oleks võimalik elus paremini […]
“Kleidivaras”
Natalie Meg Evansi esikromaan “Kleidivaras” viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukas moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes […]
“Klingsori viimane suvi”
Hesse arvukatest jutustustest on esilekerkivamaid 1920. aastal avaldatud “Klingsori viimane suvi”, mille probleemistik langeb mitmeti ühte “Stepihundi” omaga. Vananev kunstnik Klingsor tunnetab valuliselt kodanliku kunstielu ummikussejooksmist ajal, mil sõjast vapustatud Euroopas toimub põhjalik väärtuste ümberhindamine. Loomingu Raamatukogu 40/1965
“Kodus”
Antti Hyry kuulub soome kirjanike nooremasse põlvkonda, kelle kirjanikutee pole veel, või on napilt möödunud kümnendast aastapostist, aga kellest on saanud oma maa kirjanduse kandvad jõud (Rintala, Meri, Haavikko). Hyry tuli kirjandusse 1958. aastal. Ta on sündinud 1931. a. Kuivaniemis Põhja-Soomes, kutselt on ta diplomeeritud insener. Hyry teoste loetelu ei ole veel pikk, eri raamatuid […]
“Kohtunik Müller”
“Kohtunik Müller tegi omal ajal palju head. Ta lihtsalt oli niisugune. Võib-olla üritab tema lesk mingil põhjusel ja omal moel jätkata.” Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeluseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik […]
“Kõik südamesopid”
Naise elu vajas suuri ümberkorraldusi New Yorgi uudisteprodutsendi Whitney Sheridani elu koosneb kofeiinist, happesusvastastest tablettidest, rämpstoidust ja stressist, ent ta ei nõustugi millegi teistsugusega. Naise töö nõuab palju, kuid see on sama ka kindlustundekookon, mis tähendab, et Whitney ei pea kunagi kellegi teisega arvestama. Siis saabub Texasest Washita linnakesest teade, et naise viimane elav sugulane, […]
“Kõik, mida kunagi tahtnud olen”
New York Timesi bestsellerite autor Kolmekümneseks saamisel on omad plussid ja miinused… Callie Grey jaoks tähendab oma vanusega leppimine seda, et tema poiss-sõber-kaldkriips-ülemus on ammu abielueetepanekuga hiljaks jäänud. Ja et ta on kõigest väga valesti aru saanud, sest Mark on äkitselt teatanud oma kihlusest firma uue Preili Täiuslikuga. Kui see pole veel piisavalt halb, siis […]
“Kokkutulemine”
Bookeri auhind 2007. “Kokkutulemine” toob kui värsket verd iiri kirjandustraditsiooni, see ühendab vana lüürilisuse uue vapustusega. Nagu kõigis Anne Enrighti teostes, nii ilukirjanduslikes kui ka mitteilukirjanduslikes, on selleski söakust, vaimukust ja sisekaemust: tema silmapaistev intelligentsus väänab maailma veidi ning annab selle meile uues ja unustamatus valguses. Hegartyte klanni üheksa elus olevat last kogunevad Dublinis oma […]
“Kolm juunit”
Särav romaan, mille tegevus toimub Kreekas, Šotimaal, Greenvich Village´is ja Long Islandil ning mis jälgib ühe šoti perekonna liikmeid, kui nad on vastamisi rõõmude ja ihade, õnnestumiste ja reetmistega, mis on omased armastusele kõigis selle vormides. Romaan käsitleb peresidemeid, erootilist iha, väikesi lapsi ning aeglast suremist aidsi ja vähki hellast sisetundest võrsunud peenusega, mis on […]
“Kolmanda korruse tagumise ajutine”
“Miks te tulite?” küsis Stasia. “Ma tulin sellepärast, et teie vajasite mind – sellepärast, et vajasite mind rohkem kui midagi muud terves maailmas.” Uku ja Eha Masingu eestindatud Claude Houghtoni sümbolistlik ulmeromaan toob vaimsetesse ja olmeheitlustesse takerdunud inimeste maailma ühe kummalise võõra, keda oldi enese teadmata kannatamatult oodatud.
“Kolmas mälu”
Jevgeni Jevtušenko (s. 1933) nimi kinnistus kaasaegsesse vene luulesse 60-ndate aastate algul ja saavutas kohe ka ülemaailmse vastukaja. Sügav lüürilisus ja kompromissitu kodanikujulgus olid poeedi ande nendeks tahkudeks, mis otsekohe köitsid sadade tuhandete lugejate ja kuulajate tähelepanu. Jevgeni Jevtušenko panus nõukogude vene luulesse on mahukas ja kaalukas, tema raugematu eluhuvi ja loomisind on aga ikka […]
“Kolme targa ahvi juhtum”
“Leidsite, mida otsisite?” küsis parklavalvur. “Ma arvan küll,” ütles Mason. “Ma loodan, et teil ei ole eriti hea mälu?” “Maailma viletsaim.” “Te olete juba unustanud, et ma siin käisin?” “Ma unustasin selle juba siis, kui see viis dollarit minu taskusse kukkus – ma lihtsalt töötan siin, teate küll.” “Tore on,” ütles Mason. Sari: Öölane nr. […]
“Kolmteist kuud”
Will Cooper on varakult orvuks jäänud. Kui ta saab kaksteist aastat vanaks, müüvad onu ja tädi ta kaupmehele selliks ning ta saadetakse tšerokii-indiaanlaste maadele pidama kaubapunkti. Tšerokiide pealik Karu lapsendab ta ja Willist saab suguharu täieõiguslik liige. Kuna ta elukäik põimub tihedalt tšerokiide saatusega, viivad kohustused teda mehepõlves nii Washingtoni võimukoridoridesse kui ka Ameerika kodusõtta, […]
