“Ristisõdade triloogia” 3. raamatut
1. “Tee Jeruusalemma” on esimene osa ristisõdade ajastut kujutavast romaanitriloogiast. Issanda aastal 1150 sünnib Arnäsi mõisa Vänerni järve kaldal Arn Magnusson. Ta saab oma aja kohta väga hea vaimuliku ja ilmaliku hariduse Varnhemi kloostris. Poiss õpib käsitsema vibu ja mõõka nagu tarmukas ja kartmatu rüütel. Naasnud 17-aastaselt isatallu võimuvõitlusest killustunud Lõuna-Rootsis, kistakse Arn troonipretendentide intriigidesse. […]
“Roosi nimi”
Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub 1327. aasta jõulude eel rida koletuid mõrvu. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville’i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Kaduma on läinud üks keelatud raamat ja kurjategija jäljed viivad raamatukokku, mille labürindi kohta räägitakse õuduslugusid. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga […]
“Roosipuumööbel”
Seletuseks Jutustus “Roosipuumööbel” on Ungaris ilmunud vähemasti neli korda: 1896. aastal (kahes väljaandes), 1918. aastal ja 1959. aastal. Kolmel esimesel korral on autorinimeks Anatole France, neljandal korral Anatole France (?). Kust tekkis see küsimärk? Kui 1920. aastal hakati ette valmistama France´i kogutud teoste ungarikeelset väljaannet, ei leitud kuskilt jutustuse originaali. Seda ei ole ka hiljem […]
“Roosisuvi”
Armuda pole kunagi liiga hilja Katie Fforde´i romaan räägib armastusest, teisest võimalusest ja pulmaettevalmistustest Caro tundis Aleci ära samal hetkel, kui too tuppa astus, aga nähtavasti mees teda ei mäletanud. Polnud ka ime, sest kui nad kohtusid, oli väljas olnud kottpime, ja sellest oli üksjagu aega möödas. Alec naeris ja Caro süda hüppas rinnus … […]
“Rüütel laante süngusest”
Romaan räägib Soome iseseisvuspüüdluste ajast läbi ühe perekonna, aga eelkõige (pool)vendade Kustaa ja Akseli Falini suhete. Kustaa Falin, kelle silmade läbi tegevus toimub, on oma nooruspõlves olnud ametnikuks Venemaal, Peterburis, ning sellest alates olnud märgistatud, kui venelaste sõber. Akseli Falin on tõusnud karjäärirederil ministriks, kuid ei ole kunagi saanud lahti alaväärsustundest oma venna suhtes. Au […]
“Saare võimalikkus”
Romaani peategelane on 21. sajandi algupoolel elav prantslane Daniel, kes on populaarne koomik. Elukunstnikuna ta paraku sama edukas ei ole. Moodsas Lääne ühiskonnas, kus individualism ja egoism on saavutanud haripunkti, on inimesed minetanud oskuse armastada. Romaan koosneb Danieli päeviku sissekannetest ja tema kloonide kommentaaridest nendele sissekannetele kahe tuhande aasta kaugusest tulevikust. Nimelt on geenitehnoloogia areng […]
“Saatan võtku”
28. mail 1908 sündinud Ian Flemingi sajanda sünniaasta auks kirjutatud «Saatan võtku» on meisterlik jätk James Bondi pärandile – romaani- ja filmivalla kõige tuntuma spiooni elust pajatav köitev uus peatükk. Jätkates sealt, kus Fleming lõpetas, viib Sebastian Faulks selles tempokas loos Bondi tagasi külma sõja haripunkti. «Saatan võtku» on tabanud Flemingi originaalromaanide olemuse, kujutades seejuures […]
“Saatuse sõrmed”
Rootsi armastatud luuletaja, ajalehemehe ja polühistori mõttemäng teemal: mis oleks saanud, kui …? Missugune oleks meie maailm, kui Saksamaa oleks jõudnud visata aatomipommi Los Alamose peale? Mis oleks saanud, kui Martin Luther oleks paavstiks valitud? Kui Karl XII oleks võitnud Poltava lahingu? Kui hiinlased oleksid esimesena Ameerika avastanud? Kui Aleksander Suur oleks kaotanud otsustava lahingu […]
“Sajab soolast vihma”
Tuntud soome naiskirjaniku Eeva Joenpelto romaan, mis jätkab juba ilmunud romaanide “Tõmbab ustest ja akendest” (e.k. 1981) ja “Otsekui tulest tõmmatud tukk” (e.k. 1982) sündmustikku Soome 1920-1930-ndate aastate küla- ja aleviolustikus.
“Saksa Simplicissimuse seiklused”
teisisõnu: ühe veidra vagabundi elulugu, kel Melchior Sternfels von Fuchshfaim nimeks, et kus ja mis moel ta siia ilma sündis ning mida siin nägi, õppis, oma nahal tunda sai ja kannatas, nagu sellestki, miks ta siin sest ilmast vabatahtlikult loobub. Igas tükis lõbus ja kõigiti kasulik lugemine. Välja andnud German Schleifheim von Sulsfort
“Salakaebaja”
Lacy Stoltz on Florida Kohtute Haldamise Nõukogu uurija. Ta on jurist, mitte politseinik, ning tema ülesanne on reageerida kaebustele, mis esitatakse kohtunike ametialase käitumise kohta. Üheksa aastat selles ametis on talle selgeks teinud, et enamasti on probleemid tingitud teadmatusest, mitte korruptsioonist. Ometi jõuab lõpuks ka temale lauale korruptsioonijuhtum. Minevikus advokatuurist välja visatud jurist on uue […]
“Salakeel”
Kirjaniku viimane teos, mis nägi trükivalgust kaks aastat pärast meistri surma 1995. aastal ning kujutab endast W. Goldingule omaselt ajaloolise ja psühholoogilise romaani sulamit, fooniks I aastasada peale Kristuse sündi ja tegevuskohaks Kreeka, täpsemini Delfi. Noor neiu Arieka satub ootamatult ja üsnagi ettevalmistamatult Delfi oraakli püütia seisusesse; ta peab andama vastuseid tähtsatele küsimustele, seda enam, […]
“Salambo”
Terav rahulolematus “prantslaste keisriks” upitatud Napoleon III reaktsioonilise režiimiga mõjutas Flaubert’i pöörduma kaugest minevikust ammutatud teema poole. “Salambo” käsitleb tähtsat episoodi Kartaago ajaloost. Võimas kaubitsejate ja mereröövlite vabariik on kurnatud pärast esimest äpardunud jõuproovi tõusva Roomaga. Palgasõdurite ülestõus ähvardab vabariigi türannilise ülemkihi võimu. Viimase all on pidanud kannatama ka Hamilkar Barka, vabariigi väljapaistvaim väejuht ja […]
“Salaprintsess”
Rosewoodi kroonikad Lottie Pumpkin on tavaline tüdruk, kes üle kõige soovib olla printsess. Tänu stipendiumile pääseb ta õppima kuulsasse ja suursugusesse Rosewood Halli. Ellie Wolf on Maradova kuningriigi printsess, kes üle kõige soovib olla tavaline tüdruk. Ka tema läheb Rosewoodi, eelkõige selleks, et saada eemale tüütust kuninglikust keskkonnast. Pärast eksitusi ja kokkusattumusi tuleb neil kahel, […]
“Salaseltsi jälil”
Kriminaalromaan Joseph Smith Fletcher kirjutas ligi kakssada kriminaalromaani. Väärib imetlust tema töökus, mida nõudis süvenemine erinevatesse ainevaldkondadesse teemade otsingul. Erakordne kujutlusvõime aitas tal välja mõelda üha uusi süžeesid ja luua kordumatuid tegelaskujusid. Fletcheri romaanid on igihaljad just nagu teistegi põnevuskirjanduse klassikute Conan Doyle´i, Agatha Christie´ ja Rex Stouti teosed, mida ikka ja jälle välja antakse […]
“Sappho hüpe”
Julge, anderikas ja kirglik Sappho on Erica Jongi meeldejäävaim kirjanduslik kuju Sappho hüpe viib meid ajas 2600 aastat tagasi, Lesbose saarele, maailma suurima armastusluuletajanna ellu. 14-aastasena laseb Sappho end võluda kaunil poeedil Alkaiosel, plaanib temaga saare diktaatori kukutamist, jääb vahele ja naidetakse ebameeldiva vanema mehega lootuses, et abielu muudab ta mõistlikuks. See õnnetu liit aga […]
“Sarajevo Marlboro”
Sarajevos sündinud horvaadi luuletaja, prosaist ja ajakirjanik Miljenko Jergović (sünd. 1966) jäi Bosnia sõja alguses aastaks Sarajevo piiramisrõngasse ja kirjutas pärast sealt pääsemist oma esimesed lühijutud, mis veel kaugelt enne sõja lõppu koondusid kogumikku „Sarajevo Marlboro“. Need räägivad kõiksugu erilistest ja tavalistest inimestest kultuuriliselt kireva Bosnia argipäevades, kellele langeb otsekui selgest taevast kaela sõda oma […]
“Sarasvati liiv. Kui loodus maksab kätte”
Kui Gröönimaa mandrijää sulamise tagajärjel merre sööstab, tekib sadu meetreid kõrge megatsunami. Kas 2026. aastal lainetab meie kohal Euroopa laht? Ja kas me tõesti pole osanud varasemate, uskumatult arenenud tsivilisatsioonide hävingust midagi õppida? Hariv ja hoiatav «Sarasvati liiv» on ökoloogiline põnevusromaan, mis viib meid 2020. aastasse, mil India ookeani rannavets hakatakse uurima Sarasvati jäe liivadesse […]
“Saskiaad “
.. Kindlasti pole hall laik Saskiaad, lugu ühest aastast isemeelse, terase, ent hämmastavalt süütu meelega tütarlapse elus, mille alguses ta on kaheteistaastane plika, lõpus aga kolmeteistaastane naine. Autoril on asendamatut materjali pakkunud ta enda abikaasa, kirjanik Pamela Moss, kelle tüdrukupõlves peetud päevikutest on pärit inspiratsioon ja küllap rohkemgi selle meesterahva jaoks üsnagi võõra teema läbikirjutamiseks. […]
“Saturnin”
„Asjaolu, et olen nii kaua kirjanduse juures vastu pidanud, kinnitab, et ma seda tööd veel korralikult ei oska. Vastasel juhul oleksin juba ammu meremeheks hakanud,“ kirjutab Zdeněk Jirotka (1911–2003) „Saturnini“ eesti väljaande eessõnas 1961. aastal. Elu esimeses kolmandikus jõudis kirglik lõhkeainete entusiast ja tšehhi tulevane kultushumorist Jirotka õppida müürsepa ja ehitusmeistri ameteid, teenida armees raskekuulipildujate […]
