“Nordkraft”
Kuida tuua teadvusele totaalset junkie´t, kes oimetult põrandal lebab? Kas aitab see, kui kallim talle kõrva sosistab, et ta teda armastab? Kaugeltki mitte: “Ütle talle, et sul on coke´i ja amfetamiini ja mingit muud paska ja kui ta varsti üles ei ärka, ei saa ta sellest midagi.” Taani noore kirjaniku Jakob Ejersbo loorberitega pärjatud ja […]
“November”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 34-35 “Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.” Nii alustab Gustave Flaubert oma esimest romaani “November”, mille ta lõpetas 1842. aasta sügisel 21-aastasena, kuid trükivalgust nägi see alles pärast autori surma. Autobiograafiliste sugemetega loos saab lugeja kaasa elada noorukist peategelase tundelisele sirgumisele, tema esimestele armurõõmudele ja […]
“Nüüdisaegne lugu 1. osa: Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen”
Anatole France´i (1844-1924) “Nüüdisaegne lugu” koosneb neljast romaanist: “Vallimäe jalakas”, “Pajuvitstest mannekeen”, “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis”, millest kaks esimest ilmuvad käesolevas köites. Kes tunneb France´i loomingust ainult seda osa, mis on varem eesti keeles ilmunud, seda võib “Nüüdisaegne lugu” mitmeti üllatada, nagu ta üllatas ka XIX sajandi lõpu lugejaid, keda France´il juba üsna palju […]
“Nüüdisaegne lugu 2. osa: Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis”
Anatole France´i tetraloogia “Nüüdisaegne lugu” kaks viimast romaani “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis” moodustavad mõnes mõttes omaette terviku. See aga pole siiski täiel määral mõistetav ega nauditav, kui ei olda tuttav kahe esimese romaani sündmuste ja probleemistikuga. (“Vallimäe jalakas” ja “Pajuvitstest mannekeen”). Endiseks on jäänud eeskätt nädalakroonika vorm, france´lik följetonlikkus, mida on iseloomustatud juba tetraloogia […]
“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
“Ohtlik piirkond”
Inimrööv. Mõrv. Terrorism. Sean Dillonile ei ole vägivald tundmatu, kuid ta pole kunagi silmitsi seisnud sellise vaenlasega nagu see, kes on praegu tema ees – mees, keda tuntakse lihtsalt kui Jumala Haamrit… Julgeolekurühma liikmele Sean Dillonile algab see rutiinse passikontrolliga. Ent sündmused, milleni see viib, on veristest verisemad. Mees, kelle ta Heathrow´ lennujaamas peatab, on […]
“Õilis isik”
Legendaarne kirjanduslik tandem Ilja Ilf (1897–1937) ja Jevgeni Petrov (1903–1942) on ennast nõukogude huumoriklassika varamusse kirjutanud suurpettur Ostap Benderi tegemistest pajatavate satiiriliste romaanidega „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“. Pilafilosoofiline jutustus „Õilis isik“ sündis aastal 1928 nende kahe tippteose ilmumiste vahel, väidetavalt kuue päevaga. Raamat räägib Filjurini-nimelisest „hallivõitu registraatorist“, kes põrunud leiduri Babski imeseepi pruukides nähtamatuks muutub […]
“Olematu number”
1945. aastal võtsid Itaalia partisanid Como järve ääres kinni ning lasid maha Benito Mussolini ja tema armukese. Paraku kutsusid duce surmaga seotud kahtlased asjaolud esile mitmeid vandenõuteooriaid, mis siiani käibel püsivad. 1992. aastal Milanos pakutakse hädavaresest kirjamehele Colonnale vastloodud ajalehe toimetuse juhi ametikohta ja muinsajutulist tasu raamatu kirjutamise eest, mille aineseks on ajalehe igapäevatöö kajastamine. […]
“Oma lõbuks”
Aastaid elukutselise džokina tegutsenud Dick Francise romaani „Oma lõbuks“ tegevus toimub hobuste ja meeste maailmas. Loo sõlmprobleemiks on dopingumeetodi avastamine. Talliomanik Daniel Roke’il, kes rajas hobuste tõufarmi orvuks jäänud õdede ja venna kasvatamiseks, ei ole vähimatki kavatsust lahkuda oma kodust Austraalias. Kuid siiski võtab ta krahv Octoberilt vastu tallipoisi töökoha, et uurida hobuste takistussõidu dopinguskandaali […]
“Õndsad on lihtsameelsed”
Romaan. Seitsmenda päeva hommik. Alustan sellega, mis sündis seitsmenda päeva hommikul, kuna see teataval määral püsib mu meelte pinnal. Kuulan seega seesmist vajadust, sest mul on tunne, et jõuan sel viisil kergemini selleni, mis käis eel ja mis tingis selle hommiku sündmusi. /—/
“Öö Kleopatraga”
… Ent romantism ei sündinud sugugi 1830. aastal “Hernaniga”. Seda valmistasid ette juba Chateaubriand ja Mme de Stael, see ammutas jõudu Schilleri ja Goethe, Shakespeare´i ja Byroni loomingust ning avaldus kõigis kirjandusvormidest. Kõige eredamalt lõi see aga lõkkele teatris. Vastates uue sajandi nõudmisele, astuti vastu klassikalistele kaanonitele. Romantism tahtis anda rahvale teoseid, mis toetaksid nende […]
“Osirise silm”
“Mister George Hurst on esitanud kohtule taotluse mister Bellinghami surnuks tunnistamiseks ja testamendi täitmiseks. Kuna sellest hetkest, kui testaatorit viimati elusana nähti, on möödas vaid kaks aastat, põhineb taotlus tema kadumise asjaoludel, mis olid nii mõneski mõttes ebatavalised, ning tema kadumise juures on ilmselt kõige märkimisväärsem see, et ta kadus niivõrd äkki ja täielikult.” Siinkohal […]
“Otsekui tulest tõmmatud tukk”
Tuntud soome naiskirjaniku romaan, 1981. aastal eesti keeles ilmunud romaani “Tõmbab ustest ja akendest” otsene järg, mis jätkab sealsete tegelaste elukäigu kujutamist Soome 1920-ndate aastate küla- ja aleviolustikus.
“Otsi Moskva sfinksi”
Ajalooline romaan “Otsi Moskva sfinksi” räägib keerulisest ajajärgust Leedu ajaloos – aastaist 1938-1940, mil riik sai järjest kolm ultimaatumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Autor on kasutanud erinevaid ajaloolisi dokumente, mälestusi, stenogramme jm. Murranguliste aegade sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Kujutatud on läbirääkimisi Berliinis […]
“Õudne saadetis”
Joseph Fletcheri igihaljaid kriminaalromaane hinnatakse tänapäeval kõrgelt, samuti kui Conan Doyle´i, Agatha Christie´ ja Rex Stouti raamatuid, mida üha uuesti trükitakse ja filmitakse. Erinevalt väliselt efektsetest, kuid sisutühjadest ja mõttelagedatest märulitest hoiavad krimikirjanduse klassikute teosed lugejaid põnevil mitte kuulirahe ja vereojadega, vaid keeruliste mõistatustega, mida nende nutikad kangelased meisterlikult lahendavad. “Õudse saadetise” peategelast, noort miljonäri […]
“Paberlinnad”
„Paberlinnade“ peategelane on luuletaja Emily Dickinson, kes oli tuntud oma erakliku ja omapärase eluviisi poolest ja kellelt eluajal avaldati vaid mõned üksikud luuletused, needki anonüümselt ning sageli oluliselt redigeerituna. Tema mahukat loomingulist pärandit hakati avastama alles pärast tema surma, tänapäeval peetakse teda üheks ikoonilisemaks ja mõjukamaks XIX sajandi Ameerika luuletajaks. Poeetilistest fragmentidest koosnev jutustus põimib […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
