“Jumalik komöödia I-III. Purgatoorium. Põrgu. Paradiis. 3 raamatut”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest […]
“Jumalik komöödia. Põrgu”
Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Ca 1307/8 – ca 1320 itaalia (firenze) varases kirjakeeles ja vormilt I I – silbikus ning tertsiinis valminud eepiline poeem on ühtlasi Euroopa hiliskeskaegse ühiskonna ja kultuuri sügavamaid peegeldusi. “Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Bibliotheca Mediaevalis Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni […]
“Jumalik komöödia. Purgatoorium”
Kommenteerinud Ülar Ploom Antiiktraditsiooni järgi kujutleti valguse “loomust” kuni uusajani kahetisena: üks, põletava tule kaasnähtus, toimis ajutiselt; teine, sarnaselt taevase kiirgusega, ei kadunud eales. Valguse omadusi kanti üle ka tulele. Ainetute hingede patuväärdumusest puhtaks põletamiseks sobis ainult vaimne tuli. Purgatoorium on koht, kus inimhinged õndsuse vääriliseks puhastati. Paradoksaalsel kombel aitas selle ülemõistusliku kujutluseni just mõistuspärasus. […]
“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Jutustusi”
Sisukord: Saateks. Arst ja tema lahutatu. Sõprus. Tõusud ja langused. Puuraiuja. Tsaddiki surm. Meie nägevad silmad. Veskiomanik ja mölder. Surmatants ehk “armastatud ja mõnukad”. Rahu. Nendest, kes naeravad ja räägivad tühje jutte. Taeva avitus. Toora valgus. Väljatõugatu. Oma südamega. Sõnaseletusi. G. Šolem: Š. J. Agnon – viimane heebrea klassik?
“Juudapuu”
Sügisene hommik oli niivõrd ilus, et Moray, uurides ettevaatuse mõttes oma akna taga asuvat reostaat-kraadiklaasi, otustas einestada magamistoa rõdul. Ta on maganud hästi; varem unepuuduse all kannatanule oli kuus tundi uut kindlust sisendavaks saavutuseks. Päike paistis soojalt läbi ta Griederi siidist hommikumantli ja Arturo oli, nagu tavaliselt, koostanud täiusliku kandikutäie hommikusööki. Ta valas oma Toscanini […]
“Ka see läheb mööda”
Ema jutustas isa leinavale Blancale muinasjutu sellest, kuidas otsiti lauset, mida sobib kasutada iga olukorra kohta. Selles loos pakuti pärast pikka arutelu välja “Kas see läheb mööda”. Ema lisas: “Valu ja kurbus lähevad mööda, samamoodi nagu eufooria ja õnn.” Nüüd suri Blanca ema ja see romaan, mis algab ja lõpeb surnuaial, räägib kaotusest, lähedase puudumise […]
“Kadedus”
New York Timesi bestseller Maris Matherly-Reed on New Yorgi tuntud raamatutoimetaja, ühtaegu kirjastaja tütar ja menukirjanik Noah Reedi naine. Harva köidab mõni tellimata saabunud käsikiri teda nii tugevasti, et ta püüab otsekohe autoriga ühendust võtta. Aga nüüd on Maris saanud ahvatleva pooliku manuskripti, mille autorist on teada ainult initsiaalid P. M. E. ning elukoht kuskil […]
“Kadestada pole midagi. Inimeste elu Põhja-Koreas”
Auhinnatud ajakirjanik Barbara Demick vaatleb kuue põhjakorealase elu viieteistkümne aasta jooksul – see oli kaootiline aeg, mis oli tunnistajaks Kim II-sungi surmale, tema poja Kim Jongi-ili võimuletulekule ja näljahädale, mille ohvriks langes viiendik riigi elanikkonnast. Demick elustab selle, mida tähendab elada tänapäeva maailma kõige repressiivsema totalitaarrežiimi tingimustes, orwelliklikus maailmas, mis pole oma tahtel ühendatud internetti, […]
“Kadmose ja Harmonia pulmad”
Elustav, lummav, hädavajalik – tõeline klassika. – Peter Conrad Kadmose ja Harmonia pulmad”, mis on tänaseks tõlgitud juba 15 keelde, tugineb müüdil Foiniikia kuningapojast Kadmosest, kes lahkus oma kodumaalt, et otsida üles oma õde Europe, kelle oli röövinud merest kerkinud valge härg. Kuigi Kadmos ei leidnud õde Europet, rajast ta Kreekamaale Teeba linna ning kinkis […]
“Kadunud hing”
Karin Alvtegeni romaanis leidub kõike, mida ühelt healt kriminaalloolt tahta: kiire tempo, kaasakiskuv sündmustik, usutavad tegelaskujud, dramaatiline lahendus. Pärast romaani ilmumist Rootsis 2000 võrreldi Alvtegenit niisuguste krimikirjanikega nagu Henning Mankell ja Lisa Marklund. Ja muuseas oli Karin Alvtegeni vanatädi maailma parim jutuvestja Astrid Lindgren. Sibylla Forsenströmi pole olemas. Juba viisteist aastat pole teda olemas tema […]
“Kadunud sümbol”
See, mis on kadunud, leitakse… Käesolevas rabavas järjes “Da Vinci koodi” üleilmsele fenomenile demonstreerib Dan Brown taas kord, miks ta on maailma populaarseim põnevikukirjanik. “Kadunud sümbol” on jutustamiskunsti meistriteos – ohtlik võidujooks läbi koodide, saladuste ja seninägematute tõdede reaalse maailma labürindi… ja seda kõik Browni seni kõige kohutavama kaabaka tähelepaneliku pilgu all. “Kadunud sümbol”, mille […]
“Kahekõne ajaga”
Kunagi kui kirjutasin Uldis Berzinšist, nimetasin ma teda alkeemikuks ja mustatööliseks. Alkeemikuks, kes eluaeg otsib mitte filosoofilist, vaid filoloogilist kivi – sõna, mis on kullast ja annab kuldse sära tervele luuletusele. Mustatööliseks, kes sorib kõikevõimalikes keeltes ja kultuurides, otsib vastastikuseid seoseid ja tahub juhuslikult kokkulangevatest häälikutest uusi, vahel täiesti paradoksaalseid mõtteid. Sõna on Uldise paatose […]
“Kaheksas päev”
Põnevik Virelev kunstnik ja poole kohaga uurija Danny Cray saab pakkumise, mis tundub liiga hea, et olla tõsi: rikas ja salapärane advokaat Jude Belzer palub tal veidi kahjutõrjet teha. Belzeri klient, tabamatu miljardär, on Itaalia meedias pahatahtliku ja mainet kahjustava kampaania ohvriks langenud. Belzer laseb Dannyl uurida, kes on kõige selle taga, ja on nõus […]
“Kaitsepühak”
Wellingtoni armeest naastes avastab Melverley markii oma pahameeleks, et tema armuke on abikaasa juurde tagasi läinud ja tema lemmiktantsijanna petab teda teise mehega. Markii otsustab naasta koju, Melverley mõisa. Ent kui tema tõld kodule läheneb, peatub see liiklusõnnetuse tõttu, millesse on segatud ponikaarik. Kaarikujuht on kaunis Christina-nimeline neiu, kes on šokis. Markii viib ta koju […]
“Kakskümmend aastat hiljem”
Järg romaanile “Kolm musketäri” ja “Kakskümmend aastat hiljem” – uus versioon
“Kala. Ühe rände lugu”
Sellesse ühe naise rände loosse on põimunud hulk teisi, alustades eestlastest, kes rändasid juba tsaari ajal Venemaale, ja lõpetades Mark Grigorjevitšiga, keda tema muusikutöö viib elama Itaaliasse. Ent kuhu inimene ka ei koliks, enda eest on raske pakku pääseda. Ikka ilmuvad minevikuvarjud unenägudesse, ikka kipuvad saatused korduma. Kala on peategelase Vera hüüdnimi, solvav ja ülekohtune. […]
“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
