“Piimamees Tevje”
…Kõigi lugude prototüübiks on olnud Kiievi suvitajatega – nende hulgas oli ka Rabinovitšite perekond – kaubitsenud juudi rändkaupmees, kes peale toiduainete tõi kirjanikule ka rikkalikult külauudiseid ja tähelepanekuid oma elust. Vahetpidamatu lobisemise oskas ta rüütada vaga õpetusega, pikkides arutlusi tsitaatidega Piiblist, Talmudist ja midrašist – nii ehtsate kui ka isetehtutega. … K. Kasemaa Loomingu Raamatukogu […]
“Piiririkkuja”
Esseid. Sandor Csoori (s 1930) on Ungari silmapaistvamaid luuletajaid ja esseiste. Csoori loomingus valitseb suurlinna olevikuhetkes elava inimese dramatism, poliitiline ja erootiline teadvus. Ühtlasi sisaldab see traditsioonilisi Ungari aineid – mure “kurvameelse kodumaa” saatuse pärast, mure kaduva talupojamaailma, viimaste metskitsede ja “väljasuremisele määratud luuletajate” pärast. Korduvad ja põletavad teemad on talle kirjanduse ja poliitika suhe, […]
“Piiriseadused”
1978. aasta suvel Franco surma järgses Hispaanias, kus ühiskondlikud suhted on veel toored ja tasakaalustamata ning kõik on võimalik, satub Prillipapa koolikaaslaste kiusamise eest kaitset otsides läbi käima sotsiaalmajade linnaosas elavate noorte pätikambaga, mille juhiks on karismaatiline Sinikas. Võlutuna Teresast, kõige ilusamast tüdrukust, keda ta kunagi näinud on, nõustub Prillipapa kaasa lööma sissemurdmistes, pangaröövides ja […]
“Pikk hüvastijätt”
Terry Lennox on sattunud ebameeldivasse olukorda. Tema miljonärist naine on surnud ja tal on vaja kaduda. Abi saamiseks pöördub ta eradetektiiv Philip Marlowe’ poole. Marlowe, kes usub, et Lennox ei tapnud oma naist, on nõus teda aitama, kuid peagi hakkab tal kogu lugu üle pea kasvama. Üks mõrv järgneb teisele ning tõde kipub ikka veel […]
“Pikk hüvastijätt”
Terry Lennox on sattunud ebameeldivasse olukorda. Tema miljonärist naine on surnud ja tal on vaja kaduda. Abi saamiseks pöördub ta eradetektiiv Philip Marlowe´ poole. Marlowe, kes usub, et Lennox ei tapnud oma naist, on nõus teda aitama, kuid peagi hakkab kogu lugu tal üle pea kasvama. Üks mõrv järgneb teisele ning tõde kipub ikka veel […]
“Pime ja valge”
… Arneri loomingu sõlmprobleemi moodustab võimu ja vaimu, aktiivse ja passiivse vastuolu ühiskonnas ja üksikindiviidis. Tema teoste kangelane on tihti (positiivsele või negatiivsele) teoinimesele vastandatud (positiivne või negatiivne) antikangelane, absoluudiotsinguis vaevlev enesepiinaja. Tema ainukäsitlust iseloomustab reaalsuse ja müstika seostamine ning äärmuseni komprimeeritud sisemonoloogi meisterlik kasutamine, mis ilmneb ka käesoleva valimiku palades. – A.R. Loomingu Raamatukogu […]
“Pime palgamõrvar”
Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi 2000. aastal Bookeri auhinna võitnud romaan on ühteaegu meeleline armastuslugu, osavasti komponeeritud põnevusjutt ja suurepärane oma aja peegeldus. Kujutlege monarh Agha Mohammed Khani, kes käsib Kermani linnas elanikonna tappa või pimedaks torgata – ilma ühegi erandita. Tema pretoriaanid asuvad energiliselt tööle. Nad rivistavad inimesed üles, löövad täiskasvanutel pea maha ja torkavad […]
“Pime palgamõrvar”
Margaret Atwoodi kümnes romaan “Pime palgamõrvar” (2000) on pälvinud Bookeri preemia. Ajakiri Time nimetas teose aasta parimaks raamatuks. “Pimeda palgamõrvari” peategelased on eakas Iris ning tema vahetult pärast Teist maailmasõda enesetapu sooritanud õde Laura. Põdura naise tagasivaade kunagistele sündmustele ja suhetele põimub õe kirjutatud kultusromaaniga “Pime palgamõrvar”. Teos jättis Irise eluks ajaks kuulsa õe varju. […]
“Pimesikumäng”
Müncheni luksushotellis tapetakse äsja Kaliningradist saabunud venelanna. Samal hommikul hukkub traagilises autoavariis üks Interpoli juhtivtöötajatest. Kuid see on alles suure mängu algus…Kolme riigi eriteenistuste agendid sõidavad väikesele saarele – turistide paradiisi Mauritiusele-, kus keegi tundmatu on otsustanud maha müüa endise Saksa DV luurearhiivi salajased dokumendid. Teiste hulgas saabuvad kohale ka vene välisluure tippspetsialistid – end […]
“Pimestus”
1935. aastal ilmunud “Pimestust” võib kahtlemata pidada Elias Canetti läbilöögiromaaniks. Fašistlikul Saksamaal keelati raamat kohe ära ja nii õnnestus autoril tükk aega varju hoida. Romaani peategelane Peter Kien on neljakümneaastane filoloog ja sinoloog, kelle kirg on hiina keel ja raamatud. Kienile kuulus linna kõige tähtsam raamatukogu, kus oli üle 25000 raamatu. Kui vanad keeled ja […]
“Pisikese Peetruse hoov”
Aapeli on põhiolemuselt humorist, aga ühteaegu võib ta olla ka väga poeetiline; tema loomingut iseloomustab mahlakas ja rahvapärane sõna ning rikas fantaasialend; tema teostes seguneb ja ühineb argitegelikkus muinasjutuga, elurõõm kurbusega. Väga rikas on ikka ja jälle ta raamatute tegelasgalerii, kusjuures eriti meelsasti valib ta oma tegelaste tegutsemisareeniks ja -ümbruseks väikelinna olud. Nagu käesolevaski teoses, […]
“Pitsikuduja”
“Öeldakse, et Eestis on viis aastaaega.” Eesti 1941. Stalini halastamatu Punaarmee hävitab kõik oma teel. Katarina ja tema pere on pääsenud üksnes seetõttu, et okupatsiooniväed vajavad nende kodutalu õunu ja villa. Kirglikult oma kodumaad armastav noor naine võitleb vanaema jäetud hinnalise pärandi eest – see on põlvest põlve edasi antav oskus kududa õhkõrnu pitssalle, mille […]
“Põgenev armastus”
Püstirikas Marina Martyn heidab kõrvale kogu oma senise eluviisi koos nägusa ja rikka noormehega, kes teda armastab, et lahkuda Londonist Estorilile. Neiu ei oleks oma metsikumates unenägudeski osanud ette aimata, et armub meeletult salapärasesse ladinaameeriklasesse ja leiab end koos temaga elu eest põgenemas…. Taskuformaat
“Põhja-Hiina armuke”
Marguerite Duras (1914-1996), prantsuse kirjanik, teatrilavastaja ja filmirežissöör, on 20. sajandi kirjanduse ja filmikunsti tähtsamaid uuendajaid. Ta on kirjutanud romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, filmistsenaariume. Teda on ülistatud kui kehalise armastuse tundlikemat tõlgendajat. Käesolev romaan on Concourt´i preemiaga pärjatud “Armukese” loo uus, küpsem esitus. Sain teada, et ta suri aastaid tagasi. Kuulsin seda 90nda aasta mais, […]
“Poksija Billy”
Menukirjanduse ameerika klassik Edgar Rice Burroughs ei ole loometegevuses piirdunud üle maailma põlvest põlve tuntud tarzaniaanaga. Tema “Poksija Billy” tugineb üsna igapäevasele eluproosale. Chicago tänavapoiss Billy Biren kasvab allilma rusikakangelaseks, kelle suhtumise ellu ja ümbritsevasse kujundab ümber armastuse vastupandamatu jõud. Autor ei ole siiski suutnud jätta kirjeldamata seiklusi maal ja merel nagu Tarzani-lugudeski, kuid peamine […]
“Politseiniku surm”
Juba 30. eesti keeles ilmunud Hamish Macbethi loos peab see punapäine Põhja-Šoti mägismaa konstaabel päästma nii iseenda kui oma kuningriigi – Lochdubhi politseijaoskonna. Kui ta ainult poleks öelnud neid saatuslikke sõnu „Võtan kaheraudse ja lasen sel närukaelal pea otsast!”, mille järel leitakse rannalt Cyril Sessionsi, noore auahne ja edasipüüdliku politseiniku kuulihaavaga surnukeha!
“Pomm”
Lily Teal lebas tugitoolis ja hetkeks tundus mulle, et ta magab. Ent siis vaatasin lähemalt. Hommikumantel oli ta alasti kehalt kõrvale langenud ja ma nägin ühes valges rinnas auku. Pärani silmad vaatasid tardunult kaugusse ja huuled olid kergelt paokil, nagu tahaks ta iga hetk läbilõikavalt karjuma hakata. Politseileitnant Al Wheeleri uus ülesanne viib ta pimestavate […]
“Põrmust oled sa võetud”
“Veresidemed” III – raamat Lõputu elu. Igavene heitlus. Järjekordne päev surmajärgses elus. Vampiiri eksistents on pidev elu ja surma vaheline seisund. Kui mind alles sigitati, siis pidin muretsema üksnes enda elu pärast. Nüüdseks olen sattunud lahingsusse terve inimrassi säilitamise nimel ja kaardid on kahtlemata minu vastu. Vabatahtliku Vampiiritapjate Liikumis peakorter on hävitatud ja nende lemmikõudus […]
“Prantsuse vaimud”
Maja, küla ja armastus Burgundias Kui ameerika luuletaja Jeffrey Greene ja tema tulevane naine Mary ühest armsast Burgundia külast sammaldunud kivikirikla leidsid, teadsid nad kohe, et just sellest majast saab nende tulevane kodu. “Prantsuse vaimud” on imeline lugu Jeffrey ja Mary seiklusrikkast teekonnast, mille tulemusena said neist mitte lihtsalt majaomanikud, vaid ka burgundlased. Särava jutustajana […]
“Printsess de Cleves”
Härra de Nemours´i kirg proua de Cleves´i vastu oli esialgu nii tugev, et pühkis tema hingest igasuguse muu armastuse ja isegi mälestuse nendest, keda ta oli armastanud ja kellega ta oli oma äraolekul kontakti hoidnud. Ta mitte ainult ei katsunud leida ettekäändeid suhete katkestamiseks nende naistega, vaid tal ei jätkunud isegi kannatust kuulata nende kaebeid […]
