“Sõja seadused”
„Sõja seadused“ koondab ühtede kaante vahele muistse Hiina väejuhi ja mõttetarga, maailma sõjateaduse alusepanija Sun Zi ning tema järeltulija Sun Bini kommenteeritud tekstid. Enam kui kaks tuhat aastat tagasi loodud teosed on ammu saanud nii Idas kui ka Läänes hinnatud sõjateaduse klassikaks. Neil on aga ka laiem kultuuri- ja mõttelooline tähendus. Peale sõjaväelaste leiavad „Sõja […]
“Sõjakunst”
Sun Zi raamat “Sõjakunst” on õpetanud inimestele juba üle 2000 aasta, kuidas juhtida – sõjaväge, firmat, osakonda, oma elu… Raamat on kirjutatud küll juhtnööridena sõjapealikule, kuid tänapäevaks on see kujunenud paljudes ülikoolides soovitatud juhtimisõpikuks ning saavutanud populaarsust ka enesearenguraamatuna, mille abil oma ellu korda, süsteemi ja efektiivsust tuua ning eesmärkide täitmisel tulemusi saavutada. (Taskuformaat)
“Sõjaline talent”
Orpheuse Raamatukogu nr 47/2020 Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asutanud meie galaktika ning kõik koolijütsid teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumis ülekaaluka […]
“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
“Sõjandusest ja kilde minevikust”
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja […]
“Sõjapealikud”
Teise maailmasõja erakordne taasesitus. Hitleri, Roosevelti, Churchilli ja Stalini silmade ja mõtete kaudu. Sellal kui nende riikide armeed lahinguväljal kohtusid, olid neli suurt teise maailmasõja juhti – Adolf Hitler, Franklin Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – tõmmatud psühholoogilistesse duellidesse, millel olid tagajärjed kogu maailmale. Kinofilmi-laadne kaasahaarav jutustus toob kiiresti Whitehalli ja Washingtoni, Kremli ja […]
“Sõjaromaan”
“Sõjaromaan” on Väino Linna kuulsaima raamatu “Tundmatu sõdur” tsenseerimata variant. Kui “Tundmatu sõdur” 1954 ilmus, järgnes sellele suurem poleemika, sest ühtedele Jätkusõja argist ja karmi iseloomu kirjeldanud raamatu meeldis, teistele aga tundus käsitlus ebapatriootlikuna. Üllaste aadete ja lõputu vapruse asemel tõusid fookusesse raskused, lihtsõdurist tegelaste igapäevane võitlus ja hirmud. Sellele vaatamata oli tegu tsenseeritud tekstiga, […]
“Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 36 Oma aja silmapaistvaim ungari kirjanik Peter Esterhazy on öelnud, et kirjandus on keeles mõtlemine. Loenguvalimikus “Sõnade imelisest elust” räägib Esterhazy nii kirjandusest, keelest kui ka mõtlemisest; muidugi ka sõnadest, millel on oma elukaar, nii et kirjanik peab teadma, kuidas need vananevad, tundma nende tujusid ja taipama sedagi, mis […]
“Sonetid”
William Shakespeare’i sonetid ilmusid esimest korda 1609. aastal. Selleks ajaks oli ta juba kirjutanud enamiku oma suurtest näidenditest, mis on teda maailmakuulsaks teinud. Samas on Shakespeare’i sonetid oma pineva dramaatilise intriigi ja süžee keerukuse poolest vähemalt samaväärsed tema suurimate näidenditega. Need käsitlevad selliseid igavikulisi teemasid nagu armastus, ustavus, truudus, kunst ja surelikkus, aja tekitatud häving. […]
“Söögiseened ja seenesöögid kukeseenest suure sirmikuni”
Eesti parimad söögiseened koos retseptidega Meie kõige tavalisemad ja enamsöödavad seened on kokku sobitatud just neile kõige paremini sobivate retseptidega – puravikele puravikuretseptid, riisikatele riisikaretseptid jne. Juttu on ka seente kasvukohtadest ja –ajast ning sarnastest ohtlikest liikidest.
“Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas 1939-1945”
Ajal, mil viie aasta jooksul toimus kaks NSV Liidu vägede sissetungi Soome, äratas kogu maailmas imestust selle väikese riigi sõjaväe visa ja tõhus vastupanu. Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) lõpuks andis marssal Mannerheimi juhitud ning patriootiliselt meelestatud sõdurite vastuhakk võrreldamatult tugevamale Nõukogude armeele Soomele tolle aja kohta unikaalse tulemuse: kuigi olid sunnitud vastu võtma rängad […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Soometsa tüpoloogia küsimusi”
29. ja 30. septembril 1960 peeti Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi metsasektori juures üleliiduline koordineerimisalane nõupidamine metsandusliku sooteaduse ja metsa hüdromelioratsiooni alal. Koordineerimisalane nõupidamine oli pühendatud peamiselt soometsa tüpoloogia küsimustele. Nõupidamisest võttis osa ligi 50 esindajat Eesti, Läti, Leedu, Valgevene NSV-st ja Vene NFSV-st, sealhulgas ka Karjala ANSV-st. …
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Soren Kierkegaard”
Minu kõige varasem mälestus, mis Kierkegaardiga seostub, on see, et kui ma lapsena püksisääri üle kõrgete säärtega saabaste, mis tollal moes olid, võrdsele kaugusele ei tõmmanud, ütles lapsehoidja mulle hoiatavalt: “Soren Kierkegaard!” Niimoodi kuulsin ma esimest korda nimetatavat nime, mis samal ajal nii valjult täiskasvanute kõrvus kaikus. “Corsareni” karikatuurid olid teinud Kierkegaardi jalad tuntuks ka […]
“Sõrmuste isand I-III. 3 raamatut”
Raamat “Sõrmuse vennaskond” John Ronald Reuel Tolkieni (1892‒1973) romaanitriloogia „Sõrmuste isand” esimene osa.Aastakümned on möödas „Kääbikus” kirjeldatud sündmustest. Päev päeva järel kuldab päike ühtviisi rahulikku Maakonda ja näib, et miski siin maanurgas ei saa kunagi muutuda. Kääbikud elavad oma igapäevastes askeldustes ja paistab, et neid ei puuduta karvavõrdki mujal maailmas toimuv.Aga tõsi on, et mujal […]
“Sota Venäjällä – Venäjä sodassa”
Arojen valloittajista Georgian sotaan Sodat ovat koettelleet Venäjää historian alusta lähtien. Kun Venäjä on ollut heikko ja hajanainen, on skyyttalainen, viikinki, tataari, turkkilainen, puolalainen, saksalainen ja suomalainenkin tunkeutunut maahan tuhoisin seurauksin. Voimiensa päivinä Venäjä on lähtenyt valloitussotiin länteen, etelään ja itään. Dosentti Pertti Luntisen teos sisältää kaikki venäläisten käymät sodat. Taistelut, sotavalmistelut ja sotien seuraukset […]
“Sotavankien ja siviili-internoitujen sodanaikainen kuolleisuus Suomessa”
Suomen sotilasviranoimaisten leireillä kuoli talvi-, jatko- ja Lapin sodan aikana lähes 24 000 sotavankia ja siviilihenkilöä. Erityisen tuhoisa oli vuosi 1942, jolloin yli 19 000 leiriläistä menehtyi. Teoksessa selvitellään laajoihin tilastotietoihin perustuen sodanaikaisen huollon toimenpiteitä, yleistä ravintotilannetta, terveydenhuoltoa ja syitä, jotka johtivat rajuihin kuolleisuuslukuihin. Valtaosa leiriläisistä kuoli tauteihin ja pieni osa vartiomiehistön ja päällystön luoteihin. […]
“Spetsnaz. Vene eriteenistuste ajaloost”
V iktor Suvorovi “Spetsnaz” on esimene Lääne lugeja jaoks mõeldud täielik ja kõikehõlmav ülevaade Nõukogude erivägedest kuni tänase Venemaa salajaste eliitmõrtsukateni välja. Selle kohta on kuni tänaseni olnud väga vähe teada, sest selle olemasolu on kiivalt varjatud ja eitatud. Sõjaväeluure (GRU) juhtimise all tegutsenud spetsnaz ehk Nõukogude eriväed olid üks kõige salapärasemaid ja armutumaid erivägesid […]
