“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Mõistulood”
Robert Louis Stevensoni (1850-1894) kakskümmend vaimukat ja mõtlemapanevat mõistujuttu inimeksistentsi, moraali, usu ning muudel teemadel. Kogumiku esmatrükk ilmus alles pärast kirjaniku surma, aastal 1896. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Montaažiruum”
Glasgow´ oksjonipidaja Rilke satub rikka manalamehe antiikset majakraami kokku pannes pööninguharuldustele, mis vaimustaksid igat kollektsionääri ja raamatukaupmeest. Leidja rõõm on paraku üürike, sest talle jääb näppu ümbrik vanade ülesvõtetega, millel on kujutatud jahmatavalt vägivaldseid stseene. Rilke on avastusest niivõrd häiritud, et otsustab välja uurida, kas need on lavastatud stseenid või on kahkjad naised kunagi pool […]
“Mõõgad ja nõidus”
Orpheuse raamatukogu 52 Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi “Mõõgad ja nõidus” on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse “mõõga ja maagia” alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks […]
“Mõõkade maru II”
Teine osa: veri ja kuld Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Westerosel voolab ohtralt verd, mille eest makstakse nii kulla kui lubadustega. Mõõk ja mürk teevad hoolega oma tööd. […]
“Moosese elu”
Sajandeid on Vana Testamendi raamatud kunstnikke inspireerinud. Prohveti, seadusandja ja juudi rahva juhi Moosese elu on innustanud looma iseäranis palju teoseid, mille tunnistuseks on ka hiilgavad maalid raamatus. Raamatus on nende maalide suurepärased reprod: Moosese leidmine*Tuleproov Mooses Midjanimaal*Põlev põõsas Kümme Egiptuse nuhtlust Punase mere läbimine*Manna kogumine Vesi kaljust*Siinai mäel Kuldvasikas*Vaskmadu Moosese Testament ja surm Sari: […]
“Moosese eristus ehk monoteismi hind”
Bibliotheca Controversiarum Saksa egüptoloogi Jan Assmanni ambitsioon pole ei midagi vähemat kui mõista monoteismile üleminekut lääne kultuuris, selle iseloomu ja mõju. Tema soov on analüüsida nn Moosese eristusest, õige ja väärusu vastandusest sündinud uut kultuuriruumi, mida eurooplased on viimasel paaril aastatuhandel asustanud. Põhjendatult peab ta monoteismi sündi suuremaks pöördeks lääne kultuuris kui kõik poliitilised mullistused […]
“Mort”
Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta […]
“Mõrv päikese all”
Suvi on lõõgastumise aeg, suvi on aeg, mil puhatakse ja lõbutsetakse ning püütakse sünged asjad mõtetest eemal hoida. Samal ajal aga ei tähenda see, et suvel ei toimu kuritegusid. Ka suvel võib kellegi kannatus lõplikult katkeda või siis on suvi just hoolikalt kavandatud kuriteoks kõige parem aeg. Agatha Christie tunneb väga hästi inimhinge keerdkäike ja […]
“Moskoviidid”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 14-15 Rootsi armastatud kunstnik ja viljakas vestekirjanik, Rootsi Akadeemia liige aastast 1922. 1923. aastal tegi ta pikema reisi kodusõjajärgsele Venemaale, missiooniks visandada selle unikaalse ajajärgu tegelaste portreesid. Talle avanesid nii Kremli kõrged uksed kui ka kõige kohutavamad allilmaurkad. Ta joonistas Trotskit ja Kalininit, Clara Zetkinit ja Aleksandra Kollontaid, aga […]
“Mõte ja tee”
Keldi vaimsuse lugu. Kui keldi paganad põimisid jutustusi imepärastest reisidest armu- ja rõõmukülluse saartele, tegid keldi kristlased sellest fantastilisest nirvaanast elava tegelikkuse. Vaimu tuules purjetades suundusid need karastunud palverändurid niisugustele saartele nagu Skellig Michael, Iona ja Lindisfarne, hoolimata isiklikust turvalisusest või peavarjust. Nad tõid endaga kaasa esmajärgulised teadmised ja kunsti- ning luulerõõmu. Selle uue vaimsuse […]
“Mõtle nagu marslane”
Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise […]
“Mõtle targalt”
Tarkus tuleb kasuks igas valdkonnas. Reeglina elavad kauem ja täisväärtuslikumat elu inimesed, kes langetavad pidevalt tarku otsuseid. Tarkuse väärtus on ilmselge – see on meie mõtlemise, arutlemise, otsuste langetamise, lävimise ja tegutsemise alustala. Just sellepärast küsitaksegi alatasa nõu selle kohta, kuidas mõelda targemalt ja efektiivsemalt. Aeg-ajalt leiate raamatu, mida on põnev lugeda ja mis ühendab […]
“Mu süda on minuga. Šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu”
Mary Stuarti elu oli ennenägematult dramaatiline ja sündmusrikas. Ta krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta oma sünnijärgsele troonile Šotimaal, valitsedes üht Euroopa kõige lõhestunumat õukonda, mida killustasid usukonfliktid ja võimuiha. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses, oli tunnistajaks oma […]
“Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist”
Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, […]
“Muinas-Tallinna otsimas”
Esimene kirjalik teade Tallinna kohta pärineb aastast 1219: misjonärina Liivimaale rännanud preester Henrik, Eesti ja Läti varase ajaloo tähtsaima allika autor, märgib, et suure väega Rävalasse seilanud taanlased „asusid Lyndanisesse, mis oli varem olnud revalaste linnus, ja lammutades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama”. Võib niisiis öelda, et see daatum tähistab ühtlasi Tallinna astumist Euroopa […]
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
“Muistseid lahingupaiku otsimas”
800 aastat Eesti muistsest vabadusvõitlusest. Uurimislood Raamat on sündinud mitmeaastase huvitegeuse tulemusena. See on lühike lugude ja hüpoteeside kogu, mis on kujunenud peaasjalikult ajaloo- ja kirjandusallikate, ajaloosündmuste kronoloogiate ning mitmesuguse kartograafilise materjali analüüsi alusel. Lugude kirjutamisel ei ole autor järginud rangeid teadusliku uurimistöö koostamise kriteeriume, kuigi autoril oli tugev uurimuslik taotlus. Ühtaegu on kogu faktimaterjali […]
“Murdumine”
Marssal Žukovi viimane lahing Järg raamatule “Kõigi vastu” Viktor Suvorovi triloogia “Suue Aastakümne kroonika” teine raamat “Murdumine” viib aastatesse 1956-1957. Stalini surma ja Beria hukkamise järel on Nõukogude Liidus absoluutse võimu tipus kaks meest – Kommunistliku Partei juht Nikita Hruštšov ja “Võidu marssal” Gerogi Žukov. Kahekesi paiskavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši “parteivastase grupi”, […]
