“Alma, mu kodu”
Raphus cucullatus’e, oksendajalinnuks kutsutud, kunagi inimeste poolt hävitatud Mauritiuse dodot otsiva Jérémie lugu põimub Dominique’i alias Dodo, teiste naerma ajamiseks sündinud imelise kodutu looga. Neid seob Alma, Mauritiuse saarel asuv kunagine Felsenite mõis, mille moodne aeg on muutnud Mayaks, illusioonide maaks. Minategelane, Mauritiuselt pärit, Prantsusmaal elav Jérémie Felsen tuleb viiekümneaastasena isa lapsepõlvemaale oma juuri otsima. […]
“Amarusataka. Amaru sadakond värssi”
Bibliotheca Asiatica “Amaru sadakond värssi” on armastusluule kogumik, mis avab rikastava sissevaate sajanditetagusesse india klassikalisse kirjandusse. Eraldi tähelepanu väärivad põhjalikud ja asjatundlikud kommentaarid. Taas tuleb tõdeda: kui erinevad ka poleks ajastud, kultuurid ja kombed, südame keel on üks. Doris Kareva poetess Vana-India poeedi, mõtleja ja värsisepa Amaru värelevilusad, kaunid ja ilmekad värsid annavad lugejale koos […]
“Amberi veri. Amberi kroonikate 7. raamat”
“Kaheksa aastat oli mu elu olnud suhteliselt rahulik – kui mitte arvestada aprillikuu kolmekümnendaid päevi, sest alati püüdis keegi mind siis tappa. Viimasel 30. aprillil lagunes see kõik aga koost. Selle päeva hommikul ilmus Luke, tuues kaasa sõnumi Julialt, mu endiselt tüdrukult. Julia kirjutas, et tahab minuga kohtuda. Nii et ma käisin tema juurest läbi […]
“Ambleri kustutamine”
“Keegi ei pääse sellele saarele piisavalt lähedale, et näha nelja valvetorni ja elektriaiaga piiratud kuut hektarit eeskujulikku muru ning hoolikalt tasandatud nõlvasid, mille keskel asub ilmetu hoone – psühhiaatriahaigla patsientidele, kes valdavad äärmiselt salastatud teavet. Üksikpalatisse lukustatud erijärelevalve all läänetiiva 4. korrusel on hoolealune nr 5312, kes on hinnatud kõrge riskiga patsiendiks ja ravimeid täis […]
“Ameerika must raamat”
Autor on Kanada ajakirjanik, kelle õde viibis 11. septembril 2001 ühes Maailma Kaubanduskeskuse tornidest ja pääses sealt imekombel. Raamatu kirjutamiseks andis tõuke USA valitsuse väited, et USA on väga kõlbeline ja kõigile ohutu riik, ning president Bushi kõned, milles ta jagas maailma headuse- ja kurjusepooluseks. Autor nimetab raamatut uurimuseks USA lähiajaloost. Ta tõestab, et USA […]
“Ameerika püstoli mõistatus”
Ameerika kuldajastu põnevike paremikku kuuluva Ellery Queeni romaani „Ameerika püstoli mõistatus“ keskne mõistatus on „aus mäng“ – lugu, milles lugejal on kõik kuriteo lahendamiseks vajalikud vihjed. Kui tsirkuse rodeonäitlejast endine kauboi keset esinemist New Yorgi spordihallis tuhandete pealtvaatajate silme all surnuks tulistatakse, tundub ilmselge, et keegi pidi kuriteo toimepanijat nägema. Või vähemalt peaks olema lihtne […]
“Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile”
Egiptuse Keskmise riigi ajast (21. – 18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti-nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid. Ühtlasi on tegu selle žanri ühe omanäolisema näitega, kus manitsused on pandud vandenõulaste poolt tapetud valitseja suhu. Postuumselt oma poja Senuserti poole pöördudes mõistab ta hukka mõrvarid ja sõnastab kujutelma […]
“Analüüs ja metafüüsika”
Ma nimetan seda raamatut sissejuhatuseks filosoofiasse. Sissejuhatav on ta kahes mõttes. Esiteks ei eelda ta oma lugejailt varasemaid kokkupuuteid filosoofiaga. Ta peaks olema mõistetav ka ilma selliste kokkupuudeteta. Teiseks ei alusta ma mitte konkreetsete probleemide arutamisest, vaid filosoofia üldise loomuse käsitlemisest, lähtudest sellest, kuidas mina – koos paljude teiste meie aja filosoofidega – filosoofiat mõistan […]
“Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika. Tavistocki loengud”
Aasta 1935 oli sündmusterohke. Hitler alustas Saksamaal relvastumisega, võttis juutidelt kodakondsuse ja tegi algust “rassilise puhtuse” programmiga, Stalin avas Moskva metroo, Richmondis müüdi esimest korda purgiõlut, Gerhard Domagk võttis kasutusele esimese antibakteriaalse ravimi strepotsiidi, Berliinis kanti üle esimene televisiooniprogramm ja Pärsia uueks nimeks sai Iraan. Šveitsi psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung sai 60-aastaseks ning […]
“Ängi mõiste”
Distinksioonide aeg on möödas, süsteem on saavutanud oma võidu. See inimene on haruldus, kes veel meie päevil toda aega armastab ja kelle hing januneb millegi nii haihtunu järele. Olgu kuidas on, kuid ometi jääb Sokrates selleks, kes ta oli: lihtne tark oma imelis distinktsiooniga, millest ta ise kõneleski ja mille ta ise välja arendas ja […]
“Anglo-Saxon England”
“outstanding … on of the most valuable contributions ever made to our knowledge of history of our own land” – English Historical Review This book covers the emergence of the earliest English kingdoms to the establishment of the Anglo-Norman monarchy on 1087. Professor Stenton examines the development of English society, from the growth of royal […]
“Animal Farm”
Добро пожаловать на «Скотный двор»! Здесь животные построили своё, справедливое, общество. Мы живём бок о бок, мы совершенно равны, и вместе трудимся на общее благо. Просторные загоны, честная трудовая пайка, сообщество единомышленников – здесь будет всё, о чем только можно мечтать. И никаких назойливых людей. Здесь больше не свистнет бич в руках человека, и некому […]
“Aovalged aknad”
„Aovalged aknad” on keskse kangelaseta, esil on kogu tollane muutuv Eesti ühiskond saksa parunitest kuni eestlastest linna antvärkideni. See on lugu sotsiaalselt homogeense maarahva mitmekesistumisest ja isiksustumisest ajastu pöördtuulte käes, olgu neiks usuvahetus ja venestuse tugevnemine või Saksa-Vene poleemika Läänemere kubermangude tuleviku üle. Mõisate maailm on minemas, talude oma tulemas. Talude päriseksostmise kaudu oluliselt iseteadvust […]
“Ärakustutamine. Lagu”
„Ärakustutamine” on Thomas Bernhardi viimane ja mahukaim romaan, ilmunud 1986. aastal. Ühtlasi on see tema viies romaan eesti tõlkes. Selles laiendab Bernhard (küll minajutustaja Franz-Joseph Murau suu läbi) oma programmilist ja seni pistelist antiaustrialikkust, nii et see käib kõikehõlmavalt kogu Austria riigi ja „Austria inimese” kohta. Ja samas on see sõimukanonaad ometi vaid taustaks inimliku […]
“Äraminek. Eestirootslased Teise maailmasõja ajal ja lahkumine Rootsi”
Viktor Amani (1912-2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose “En bok om Estlands svenskar” I köites. Ülevaade kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda.
“Äraneetute pärijad”
Planeedi Urr asukad urfüüdid on andnud valitsemisohjad tehisolenditele, biomehhide kätte. Biomehhe pole võimalik ära osta, nad ei ärritu kunagi ja nende otsused on alati ratsionaalsed. Urfüüdide ühiskonnas valitseb täielik tasakaal. Ent ühtlasi on elust kadunud ka hoog ja särts. Nii mõnigi usub, et piiritu mõistlikkuse ja arukuse tagajärjeks on Urri tsivilisatsiooni väljasuremine. Urfüüdid saadavad teele […]
“Argonaut”
Andrei Ivanovi uus romaan “Argonaut” on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamist kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk […]
“Arheoloogia ja Piibel”
Kogumik kirjaliku Piiblikursuse vihikutest. Tutanhamoni surimask Neli tuhat aastat vanad leiud kõnelevad Egiptuse surnud kõnelevad Assüüria – Niinive Väljakaevamisi Nebukadnetsari-aegses Baabülonis Aabrahami kodulinn Kaldea Ur Surnumere kirjarullid Roosipunane linn Tüüros ja Siidon Jeesuse surmapaik ja ülestõusmise haud. (Taskuformaat)
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse”
„Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse“ pakub esmakordset ülevaadet arhitekt Roman Koolmari (1904–1971) loomingust. Roman Koolmari (1904–1971) nimi pole Eesti arhitektkonna tuntumate seas, rohkem teatakse tema loomingut 1930. aastatest: Tallinna vana lennujaam, ministrite suvilad Keila-Joal, riigiametnike puhkekodu Kloostrimetsas, Sirbi tänava hoonestus Koplirannas, ning uute andmete järgi ka Pirita bussijaam. Tema kõige tuntumaks teoseks võib […]
