“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Michelangelo. Tema monumentaalne elu”
Michelangelo elul olid kolossaalsed mõõtmed. 31-aastasena peeti teda Itaalia parimaks kunstnikuks; ammu enne seda, kui ta ligi 90-aastasena suri, oli laialt levinud arvamus, et ta on kõigi aegade suurim skulptor või maalikunstnik (tema vaenlaste meelest aga ülbe, tahumatu, petisest ihnuskoi). Aastakümneid töötas ta Euroopa igimuutuvas sündmuskeskmes, ajal kui liiguti renessansiajastust vastureformatsiooni. Tema teoste kohta, mille […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Mida küsivad meilt suured filosoofid”
Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, […]
“Mida taevas võib meile rääkida”
Ema on kursusel. Isa tööreisil. Kaheksa-aastane William peab seepärast jääma nädalaks tädi Gunvori hoolde. Ta ei tunne tädi kuigi hästi, aga ta teab, et tädile ei meeldi lapsed (ega vist inimesed ülepea). Ja ta peab olema seal TERVE nädala – see tõotab küll tulla kõige hullem nädal Williami elus. Aga lugu ei lähe üldsegi nii, […]
“Mielen rajoilla. Arjen kummat kokemukset”
Arkiymmärryksen ylittävät, yliluonnollisilta tuntuvat kokemukset ovat yleisiä, mutta suhtautuminen niihin on latautunutta. Kokemusten luonne ja allkupreä askarruttavat ihmisiä: ovatko kokemukset todellisia vai mielen sairautta? Lääketiede arvottaa kokemukset epänormaaleiksi, uskonnollisissa ja new aeg – tulkinnoissa niitä taas on pidetty hyväksyttävinä ja suotavina. Taiteilijoille nämä kokemukset ovat osa luovaa työtä. Mielen rajoilla kuvaa kummia kokemuksia yli 200 […]
“Mihhail Bulgakov. Meister, geenius, isiksus”
Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku enda elukäiku, tema eraelu, tema loomekreedo kujunemist, tema suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti mitte tema geniaalset satiiri kogu […]
“Mihhail ja Margarita”
Meil pole suu peas ainuüksi naeratamiseks. Suu on tundlik ökosüsteem ja kogu keha tervise kese. Suuõõnes ei teki ju mitte ainult kaaries ja parodontiit. Tänapäeval on teada, et ka väga paljud kroonilised tõved nagu allergiad, depressioon, südamehaigused või viljatus saavad alguse suust. „Ma ravin küll hambaid, kuid näen oma töös iga päev, kuidas sellele reageerib […]
“Mikael Agricolan teosten painoasu ja kuvitus”
Mikael Agricola julkaisi yhdeksän teosta. Ne painettiin Kuninkaallisessa kirjapainossa Tukholmassa 1543-1552. Tekstit palvelivat uskonpuhdistuksen tavoitteita. Myös painoasu korosti yhteyttä Lutheriin. Teokseen sisältyy kattava kuva-aineisto.
“Mikael Agricolan Vanhan testamentin reunahuomautukset”
Mikael Agricola kirjoitti suomentamiinsa Raamatun osiin yli tuhat reunaselitystä, jotka ovat suurimmaksi osaksi peräisin Lutherin Raamatusta ja ruotsalaisesta Kustaa Vaasan Raamatusta. Simo Heinisen teos selvittää lähteitä 352 reunahuomautukseen Agricolan kahdessa viimeisimmässä teoksessa. Tutkimuksen pääosan muodostaa vertaileva tekstijulkaisu, jossa Agricolan reunahuomautukset ja niiden lähteet esitetään rinnakkain painettuina. Teos päättää Agricolan Vanhan testamentin selityksiä käsittelevän teossarjan, josta […]
“Mikael Karvajalg”
Mika Waltari ajaloolise romaaniga “Mikael Karvajalg” jätkab kirjastus Varrak Mika Waltari loomingu uustõlgete avaldamist eesti keeles. Romaan kujutab soome päritolu noormehe Mikael Karvajala elu ja seiklusi varauusaegses Euroopas. Peategelase pilgu läbi saab lugeja tuttavaks olulisemate poliitiliste, majanduslike ja religioossete sündmustega Euroopas 16. sajandil, ajal, mil sarnaselt tänasegi päevaga leidsid aset suured muutused. Romaanile on kirjutanud […]
“Miks me sõdime”
Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? „Miks me sõdime“ räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, […]
“Miks nad ei kutsunud Evansit?”
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Miljard aastat enne maailmalõppu”
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dimitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kui lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis võõras kaunitar ukse taga, kes jääb ööbima… ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma […]
“Mina olen printsess. Minu väike saladusteraamat”
Kui Sulle meeldivad printsessid ja kõik nendega seonduv, siis on see tegevusraamat mõeldud just Sinule! Raamatus on palju ruumi kirjutamiseks, joonistamiseks ja kleepimiseks, lisaks leida siit küsimustikke ja kasulikke nõuandeid, mis aitavad Sul saada tõeliseks printsessiks! Kõrgeauline printsess, on aeg alustada kuninglikku seiklust!
“Mineviku teed ja rajad”
Rännud on rännatud. Nüüd jälgin koldes tantsivaid leeke ja naudin “vanadust”. Vaguniseina lõigatud pilu kaudu nägin suurt Venemaad. Kuid jõudsin ära oodata ka – lauldes tulnud – Eesti Vabariigi! Kodu, Kaasa ja lapsed, ning lapselapsed on jälgedes tulemas. See kõik on selles raamatus lugeda. – Austusega Ülo-Manifalde
“Miniaturist”
1686. aasta sügispäeval koputab 18-aastane Nella Oortman Amsterdami kõige jõukamas linnaosas suursuguse maja uksele. Ta on tulnud maalt linna, et alustada uut elu silmapaistva kaupmehe Johannes Brandti abikaasana, kuid vastu võtab teda hoopis mehe teravakeelne õde Marin. Johannes ilmub alles tükk aega hiljem ja annab Nellale eriskummalise pulmakingi: nende kodu vähendatud koopia. Seda hakkab sisustama […]
