“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Meie, eestlased”
Sari: Eesti Mõttelugu 35 Kümne aasta eest kõik olime ateistid. Revolutsiooni kumas ja iseseisvuse koidikul tundsime end vägevaina nagu jumal ja jäädavaina nagu igavik. Orjuse ja kurjuse võitjaina tahtsime võita ka selleilma hädaorupõrgu ja muuta õndsaks paradiisiaiaks, kus lehviks aina tõe- ja õigluse-vendlus-vaim. Nagu kosmiline hingus tuksatas meil läbi meelte ja otsekui sulasime Absoluuti – […]
“Meie, keisrinna”
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelenud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal toodi Soome Rahvusteatris lavale näidend “Katariina Suur”, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse ja uurimstöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan “Mina, Katariina” (eesti keeles 2013) ja kaks aastat […]
“Meister ja Margarita”
Romaanile “Meister ja Margarita” kuulub eriline koht Bulgakovi kirjanduslikus pärandis: see on kogu tema loomingu kokkuvõte. Selles leiavad edasiarendamist autori püüdlused, mis on avaldunud juba varasemas loomingus. Kuid kõige tähtsam on miski muu: surma peatset lähenemist aimates (romaani käsikirja servadel on kaks autori poolt eri aastatel tehtud märget: 1931. aastal “Jumal, aita romaan lõpetada!” ja […]
“Meisterdame vanapuidust”
35 tänapäevast projekti mööbli ja muude kodus vajalike esemete meisterdamiseks kasutatud puidust Raamatutäis ideid vanapuidust stiilse mööbli ja kodusisustustarvikute valmistamiseks. Õpi meisterdama ja naud eksperimenteerimist ning lõputuid võimalusi, mida puutöö pakub. Selged ja arusaadavad üksikasjalikud juhised koos fotodega näitavad, kuidas projekte teostada.
“Memuaarid”
Sari: Põhjamaade romaan Leonora Christina (8. juuli 1621 – 16. märts 1698) oli Taani kuninga Christian IV ja tema teise abikaasa Kirsten Munki tütar, hiljem abielus krahv Corfitz Ulfeldtiga. Tema elukäigus on küllaga seda, mis legendiks saamiseks vaja: kuninga tütar, ilus ja andekas, kes elab luksuses ja hiilguses koos ambitsioonika riigimehest abikaasaga ja kes pärast […]
“Memuaarid”
Leopold von Schroederist järele jäänud paberite hulgas leidus käsikiri “Memuaarid”, mille autor teose sisu ja üldist plaani silmas pidades on kirjutanud ilmselt mitte ainult kitsamale pereringile mõeldes, vaid mis peaks olema kättesaadav ka tema arvukatele sõpradele ning tuttavatele. seepärast ei kõhelnud Schroederi pärijad memuaare ära trükkides neid avalikkuse ette toomast, pakkudes nii lahkunu suurele sõprade, […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Meremaa II. Tehanu. Teine tuul”
Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”. „Tehanus” toob […]
“Meremaa III. Lühijutud”
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke […]
“Merevaigusilmadega jänes. Peidetud pärand”
Suurbritannia keraamik Edmund de Waal jutustab raamatus “Merevaigusilmadega jänes” oma perekonna loo. Ephrussid olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Säilinud oli Jaapanik tillukeste nikerdatud kujukeste kogu, mida oli peres põlvest põlve edasi antud. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab […]
“Meri, meri”
Iiri-inglise kirjanik ja filosoof Dame Iris Murdoch on oma raamatutes lahanud hea ja kurja, seksuaalsuse, moraali ja alateadvuse küsimusi. Ta on kirjutanud toonilt väga erinevaid teoseid, koomilisest sügavalt traagiliseni, kuid neid kõiki ühendab tegelaste siseelu, nende hinge keerdkäikude ja valikute nüansirohke kirjeldamine. 1978. aastal Bookeri preemia saanud romaani „Meri, meri” peetakse üheks paremaks tema teoste […]
“Mesiniku aabits”
4., täiendatud väljaanne Mesinikust autor Marje Riis tutvustab oma raamatut, millest ilmub juba neljas, täiendatud väljaanne, nii: „Huvi mesilaste pidamise vastu üha kasvab, sest mesinduses on põlvkonnad vahetumas. Lisandunud on palju noori mesinikke, kes tahavad astuda sammukese loodusele lähemale ja hakata hoolitsema nende eemalt vaadates veidi müstiliste putukate eest. Nondelt saab küll magusat mett, aga […]
“Mesopotamia. Civilization Begins”
Mesopotamia, in modern-day Iraq, was home to the remarkable ancient civilizations of Sumer, Akkad, Babylonia, and Assyria. From the rise of the first cities around 3500 BCE, through the mighty empires of Nineveh and Babylon, to the demise of its native culture around 100 CE, Mesopotamia produced some of the most powerful and captivating art […]
“Meteoorist kraatrini”
Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik ja teadmistele avatud kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!” teatab ta võidurõõmsalt. Pärast mõningast vaatlust ja nõupidamist, vahest ka mikroskoobi alla sättimist, on see rõõmus leid osutunud kahjuks metallisulamiks või rändkivi tükiks. Mitte just iga kuu, aga vähemalt paar korda aastas pöörduvad inimesed geoloogide […]
“Metsalilled”
Kimp Heljo Männi loodusluulet lastele Olev Soansi imekaunite lillepiltidega.
“Metsasalu 125: 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika”
„Metsasalu 125″ on Ernst Jüngeri (1895-1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud […]
“Metsast aeda. Meie looduslilli”
Esimene looduslill, mille seemneid ma peenrasse külvasin, oli kevadine seahernes. Seda meie kandis ei kasvanud. Seejärel tulid kukeharjad ja mägisibulad. Siis kuremõõk, millest rannaniidud tollal veel kirendasid. See kõik juhtus üle poolesaja aasta tagasi Pärnumaal. Kubja talus Järvamaal kasvas meie tulles aias sinililli ja võsaülast, kullerkuppe ja kellukaid. Siin leidsid püsiva kasvupaiga needki taimed, mida […]
“Metsäteollisuuden maa 1-5. 5 raamatut”
Metsäteollisuus on yhä edelleen 2000-luvun alussa keskeinen suomalaista yhteiskuntaa, taloutta, luontoa, kulttuuria ja politiikkaa muovaava tekijä huolimatta vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista. Se joka haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, sen on tiedettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Metsäyhtiöiden ja -teollisuuden liikevoimiin paneutuminen pakottaa puolestaan pohtimaan kansainvälisen järjestelmän ja voima-asetelmien suhdetta kansalliseen kehitykseen ja sen sisäisiin ristiriitoihin. Metsäteollisuuden maa […]
“Metsäteollisuuden maa. Suomi, metsät ja kansainvälinen järjestelmä 1620-1920”
Jos haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, on ymmärrettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Näin on yhä vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista huolimatta. Metsät ja niitä hyödyntävät suuret yhtiöt ovad edelleen keskeinen suomalaista kulttuuria, taloutta, valtarakenteita ja luontosuhdetta muokkaava voimatekijä. Metsäyhtiöiden liikevoimiin paneutuminen pakottaa pohtimaan kansallisen ja paikallisen kehityksen ristiriitaista suhdetta kansainväliseen järjestelmään. Tämä on yksi Metsäteollisuuden maa – […]
