“Meetodi vastu”
Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. […]
“Meevabrik. Mesilaste imeline maailm”
Mesinik näeb elusolemist ja elu ainulaadselt liigutaval moel. Meie ees on jutustus elust mesitarus, mis viib lugeja retkele tohutusse hästitoimivasse meevabrikusse – seal avaneb terve maailm täis omapäraseid tüüpe, nutikaid lahendusi ning vapustavat korrapära. Näeme vabrikuhoonet ja tootmisvahendeid, personali, juhtkonda ja toodangut. Saame teada, kes, kuidas ja kellega koos töötab või kes eraldi hoiab, tutvume […]
“Meie aja kangelane”
Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest, nii nagu nad on. Teie ütlete mulle, et inimene ei või olla nii halb, aga mina ütlen teile, et kui te olete uskunud igasugu traagiliste ja romantiliste kurjategijate olemasolu, miks te siis ei usu […]
“Meie igapäevane elu”
“Meie igapäevase elu” keskmes on üks märkimisväärsemaid vene luuletajaid, Marina Tsvetajeva, ja tema tütar Alja. See on hingekriipiv portree perest, mille hävitas Stalini terror. Kirglik ja kummaliselt lummav lugu inimlikkusest, armastusest ja kirjutamise vältimatusest. Romaan võitis 2013. aastal Soome tähtsaima, Finlandia kirjandusauhinna. Riikka Pelo (snd 1972) on kirjanik ja stsenarist. Tema 2006. aastal ilmunud esikromaan […]
“Meie kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed… ja teised”
Väikese Myy nime taga peitub üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Tema kalkunid on peaaegu sama suured kui ta ise, ja nad on Väikesele Myyle palju õpetanud: lojaalsust, heavanemlikkust, peenetundelisust, aga ka siirast edevust, musikaalsust ja rütmitaju. Eks õpilane ise ole ka teravsilm olnud. Oma igapäevatöös tegeleb ta inimeste aitamisega – Väike Myy on nõid, […]
“Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale”
Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, […]
“Meie laste lapsed”
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children’s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid […]
“Meie mees Shanghais”
Põnevusromaan. Miks reisivad kodutud mehed pidevalt Göteborgi ja Shanghai vahel? Seda üritavad välja selgitada nii ajakirjanik Isa Montgomery, uurija Mario Tumm kui ka tema teatrilavastajast elukaaslane Viggo Sjöström. Kes neid kummalisi reise korraldab ja mis peamine – miks? Paljud on proovinud müsteeriumit lahendada, aga kõik on loobunud, sest kodutud on hirmul ning politseile ei räägita […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Meie, eestlased”
Sari: Eesti Mõttelugu 35 Kümne aasta eest kõik olime ateistid. Revolutsiooni kumas ja iseseisvuse koidikul tundsime end vägevaina nagu jumal ja jäädavaina nagu igavik. Orjuse ja kurjuse võitjaina tahtsime võita ka selleilma hädaorupõrgu ja muuta õndsaks paradiisiaiaks, kus lehviks aina tõe- ja õigluse-vendlus-vaim. Nagu kosmiline hingus tuksatas meil läbi meelte ja otsekui sulasime Absoluuti – […]
“Meie, keisrinna”
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelenud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal toodi Soome Rahvusteatris lavale näidend “Katariina Suur”, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse ja uurimstöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan “Mina, Katariina” (eesti keeles 2013) ja kaks aastat […]
“Meister ja Margarita”
Romaanile “Meister ja Margarita” kuulub eriline koht Bulgakovi kirjanduslikus pärandis: see on kogu tema loomingu kokkuvõte. Selles leiavad edasiarendamist autori püüdlused, mis on avaldunud juba varasemas loomingus. Kuid kõige tähtsam on miski muu: surma peatset lähenemist aimates (romaani käsikirja servadel on kaks autori poolt eri aastatel tehtud märget: 1931. aastal “Jumal, aita romaan lõpetada!” ja […]
“Meisterdame vanapuidust”
35 tänapäevast projekti mööbli ja muude kodus vajalike esemete meisterdamiseks kasutatud puidust Raamatutäis ideid vanapuidust stiilse mööbli ja kodusisustustarvikute valmistamiseks. Õpi meisterdama ja naud eksperimenteerimist ning lõputuid võimalusi, mida puutöö pakub. Selged ja arusaadavad üksikasjalikud juhised koos fotodega näitavad, kuidas projekte teostada.
“Memuaarid”
Sari: Põhjamaade romaan Leonora Christina (8. juuli 1621 – 16. märts 1698) oli Taani kuninga Christian IV ja tema teise abikaasa Kirsten Munki tütar, hiljem abielus krahv Corfitz Ulfeldtiga. Tema elukäigus on küllaga seda, mis legendiks saamiseks vaja: kuninga tütar, ilus ja andekas, kes elab luksuses ja hiilguses koos ambitsioonika riigimehest abikaasaga ja kes pärast […]
“Memuaarid”
Leopold von Schroederist järele jäänud paberite hulgas leidus käsikiri “Memuaarid”, mille autor teose sisu ja üldist plaani silmas pidades on kirjutanud ilmselt mitte ainult kitsamale pereringile mõeldes, vaid mis peaks olema kättesaadav ka tema arvukatele sõpradele ning tuttavatele. seepärast ei kõhelnud Schroederi pärijad memuaare ära trükkides neid avalikkuse ette toomast, pakkudes nii lahkunu suurele sõprade, […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Meremaa II. Tehanu. Teine tuul”
Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”. „Tehanus” toob […]
“Meremaa III. Lühijutud”
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke […]
“Merevaigusilmadega jänes. Peidetud pärand”
Suurbritannia keraamik Edmund de Waal jutustab raamatus “Merevaigusilmadega jänes” oma perekonna loo. Ephrussid olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Säilinud oli Jaapanik tillukeste nikerdatud kujukeste kogu, mida oli peres põlvest põlve edasi antud. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab […]
“Meri, meri”
Iiri-inglise kirjanik ja filosoof Dame Iris Murdoch on oma raamatutes lahanud hea ja kurja, seksuaalsuse, moraali ja alateadvuse küsimusi. Ta on kirjutanud toonilt väga erinevaid teoseid, koomilisest sügavalt traagiliseni, kuid neid kõiki ühendab tegelaste siseelu, nende hinge keerdkäikude ja valikute nüansirohke kirjeldamine. 1978. aastal Bookeri preemia saanud romaani „Meri, meri” peetakse üheks paremaks tema teoste […]
