“Marilyn Monroe ja Arthur Miller”
“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et […]
“Marineerimine. Hapendamine. Soolamine”
Maitsvate hoidiste retseptid pärinevad meie ja lõunanaabrite põlvest põlve pärandatud retseptivaramust, on heas kooskõlas meie traditsioonidega ja pakuvad toredat lisa igaühe parimatele perekonnaretseptidele: kurkide marineerimine, hapendamine, soolamine, küüslaugu ja porrusibula marineerimine, hapuoblika ja maitserohelise soolamine, tomatite, seente, kabatšokkide, kõrvitsate sissetegemine, kapsa hapendamine ja marineerimine ning teiste puhtast loodusest saadud viljade hoidistamine. Ise tehtud, hästi tehtud!
“Markuse muutumised”
Eesti romaanivara Valev Uibopuu (1913-1997) on silmapaistev proosakirjanik, kelle rikkalikus loomepärandis on seitse romaani ja pooltosin novelliraamatut ajavahemikus 1943-91. “Markuse muutumised” (1961) on eluline lõik kahe inimese armastusloost. Teose peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule […]
“Marshalli teabekataloog. Elu ilma valuta”
Sari: Marshalli teabekataloog Elu ilma valuta Tugev valu on nähtus, mis muudab inimese jõuetuks. Kahjuks ei suuda klassikaline meditsiin inimest alati valust täielikult vabastada. Nii teevad paljudele muret sõltuvus valuvaigistitest, nende kõrvaltoimed või valu, mis hoolimata ravimitest ikka kestab. Raamat Elu ilma valuta räägib paljudest valu leevendavatest ravimeetoditest, mille hulka kuuluvad ka nõelravi, massaaž, liikumine […]
“Marsi kroonikad”
Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse. „Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – […]
“Marslaste teine sissetung”
Orpheuse Raamatukogu nr 20 (nr 4/2015). V aastakäik. Arkadi (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) lühiromaan “Marslaste teine sissetung” on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole masendavamat ja jubedamat teost vist kirjutanudki. Loed ja lootusetuse tunne tuleb peale. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi (1866-1946) “Maailmade sõjast” tõukuva raamatu tegevus toimub meie […]
“Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”
See raamat räägib Mart Helmest, kes on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik ja Sillaotsa taluperemees, jutustades tema lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest ja otsingutest, aga ka Eesti diplomaatia viimase kahe kümnendi püüdlustest. Kuid selle raamatu pealkiri võiks olla ka “Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd”. Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool […]
“Matemaatika õhtuõpik”
Matemaatika õhtuõpikuga tahaksime muuta matemaatikat sinu jaoks lihtsamaks ja huvitavamaks. Õhtuõpik toetab koolitunde ja päris õpikut, aga sobib ka kõigile teistele, kes sooviksid matemaatikat iseseisvalt avastada või taasavastada. Iga tähtsama keskkooli ainekavas mainitud teema ning mõiste kohta leiad siit erinevaid intuitiivseid seletusi, aga ka nende ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi. Autorid Juhan Aru on ENS […]
“Matused ja laulupeod”
Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei mõtle, sest tähtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad näha sügavuses peegelduvaid pilte… Aga nüüd ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal […]
“Me olime noored, me tahtsime elada. Vabadusvõitleja Jüri Hanko mälestused”
“Olen lugenud päris mitmeid mälestusi Stalini aegade vangilaagritest. Kõik on mõtlemapanevad. Mulle pole aga ükski mälestusteraamat nii sügavat muljet jätnud kui Jüri Hanko oma. Miski ei kõneta nii kui detailid – kogu laagriaastate õudus tuli välja detailides. Ja selle juurde vangi mõtted ja arutlused. On siiski suur rõõm, et pärast tosinat aastat kohutavates oludes jõudis […]
“Meelteväliste sõnumite raamat”
Kuidas tõlgendada sümboolseid sõnumeid Kasutage ümbritsevat märgiliste sümbolite maailma Kindel tunne, tähelepanuväärne kokkusattumus, kummaline unenägu … Pealtnäha tavapärane sündmus võib tegelikult peita endas olulist teadet surnud armastatud inimeselt, vaimselt teejuhilt või teie enda kõrgemalt minalt. Avage end väärtuslikele juhistele ja võimalustele, õppides tundma ja tõlgendama meid ümbritsevaid märke ja sünkroonsusi. Avardage oma teadlikkust igapäevaelus esinevate […]
“Meesinine”
„Meesinine“ on Maarja-Liis Mölderi teine luulekogu. Kas on õige seda luulekoguks nimetada? Nojah, tekstid siin on tõesti luuletused, pealegi väga head tekstid, aga midagi oleks nagu veel. Midagi mis puudutab, räägib sinust ja minust ja kõigest sellest, millele parema ühisnimetaja puudumise tõttu oleme nimeks andnud „elu“. Juba Maarja-Liis Mölderi esimeses kogus „Miks teisi ei lööda“ […]
“Meetodi vastu”
Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. […]
“Meevabrik. Mesilaste imeline maailm”
Mesinik näeb elusolemist ja elu ainulaadselt liigutaval moel. Meie ees on jutustus elust mesitarus, mis viib lugeja retkele tohutusse hästitoimivasse meevabrikusse – seal avaneb terve maailm täis omapäraseid tüüpe, nutikaid lahendusi ning vapustavat korrapära. Näeme vabrikuhoonet ja tootmisvahendeid, personali, juhtkonda ja toodangut. Saame teada, kes, kuidas ja kellega koos töötab või kes eraldi hoiab, tutvume […]
“Meie aja kangelane”
Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest, nii nagu nad on. Teie ütlete mulle, et inimene ei või olla nii halb, aga mina ütlen teile, et kui te olete uskunud igasugu traagiliste ja romantiliste kurjategijate olemasolu, miks te siis ei usu […]
“Meie igapäevane elu”
“Meie igapäevase elu” keskmes on üks märkimisväärsemaid vene luuletajaid, Marina Tsvetajeva, ja tema tütar Alja. See on hingekriipiv portree perest, mille hävitas Stalini terror. Kirglik ja kummaliselt lummav lugu inimlikkusest, armastusest ja kirjutamise vältimatusest. Romaan võitis 2013. aastal Soome tähtsaima, Finlandia kirjandusauhinna. Riikka Pelo (snd 1972) on kirjanik ja stsenarist. Tema 2006. aastal ilmunud esikromaan […]
“Meie kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed… ja teised”
Väikese Myy nime taga peitub üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Tema kalkunid on peaaegu sama suured kui ta ise, ja nad on Väikesele Myyle palju õpetanud: lojaalsust, heavanemlikkust, peenetundelisust, aga ka siirast edevust, musikaalsust ja rütmitaju. Eks õpilane ise ole ka teravsilm olnud. Oma igapäevatöös tegeleb ta inimeste aitamisega – Väike Myy on nõid, […]
“Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale”
Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, […]
“Meie laste lapsed”
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children’s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid […]
“Meie mees Shanghais”
Põnevusromaan. Miks reisivad kodutud mehed pidevalt Göteborgi ja Shanghai vahel? Seda üritavad välja selgitada nii ajakirjanik Isa Montgomery, uurija Mario Tumm kui ka tema teatrilavastajast elukaaslane Viggo Sjöström. Kes neid kummalisi reise korraldab ja mis peamine – miks? Paljud on proovinud müsteeriumit lahendada, aga kõik on loobunud, sest kodutud on hirmul ning politseile ei räägita […]
