“Maailma kuninganna”
Tänases maailmas on üks juht, kes tõuseb teiste seast selgelt esile. Kuninganna Elizabeth II on ilma ja inimesi näinud rohkem kui ükski teine riigipea ning tegelenud globaalsete probleemidega aktiivsemalt kui ükski varasem Briti monarh. Kuni 20. eluaastani ei olnud ta reisinud kodust kaugemale kui Wighti saarele, kuid on hiljem ametlikel visiitidel külastanud 130 riiki kõikjal […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
“Maailma lühiajalugu noorele lugejale”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, […]
“Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani I-III. 3 raamatut”
Üldkoostaja Jüri Talvet Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos “Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis. Raamat “Ida kirjandused” Koguteose I köide hõlmab ülevaateid Muinas-Ida, […]
“Maailmas peegelduv veetilk”
Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost. Kirjanik, toimetaja ja kriitik Mihkel Mutt on hoidnud oma meeled avatuna ja sule teravana läbi aastakümnete. “Eesti Mõtteloo” sarja köitesse on ta valinud 21. sajandil ilmunud ühiskonnateemaliste esseede paremiku ning järjestanud need nii mõtete järjekindlust kui ka sisemist pinget hoidvaks ahelaks. Kus lõpeb üks kirjatöö, sealt läheb edasi järgmine, maailmavaate terviklikkus […]
“Maailmateater. Kaartide põnev sünnilugu”
„Maailmateater. Kaartide põnev sünnilugu“ on raamat maakaartide ja atlaste ajaloost. Vaimustavas jutustuses teadusest ja maailma kujutavatest piltidest, kunstist ja tehnikast, võimust ja ambitsioonidest, praktilisest vajadusest ning tundmatuid maid puudutavatest kaugetest unistustest viib Thomas Reinertsen Berg meid kiviaja inimeste müstiliste sümbolite juurest tänapäeva GPSi ja Google Earthini. Teel kohtame visionääridest geograafe, vapraid maadeavastajaid ning kaardiajaloo tundmatuid […]
“Maajumala poig”
Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase “Maajumala poig” on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase […]
“Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)”
Põhjasõja ajal liideti endised Rootsi Läänemereprovintsid kujuneva Vene impeeriumi koosseisu (1710), millega omakorda kaasnes Eesti ala (laiemalt Eesti- ja Liivimaa kubermangule) lülitamine tsaaririigi sõjaväesüsteemi. Sõjaajaloolisest aspektist vaadatuna on see protsess, laiemalt aga kogu Vene aeg meie ajalookirjanduses seni paljuski läbi uurimata. Üheks selliseks läbiuurimata valdkonnaks on tsaariaegse sõjaväekohustuse ajalugu Eestis, mis Balti erikorra raames omas […]
“Maakera kuklapoolel”
Austraalia on asustatud mandritest kuivim, tasaseim, kuumim, viljatuim ja klimaatiliselt agressiivseim, ent siiski kihab elust – kuigi suur osa sellest võib olla surmatoov. Tegelikult on Austraalias rohkem kui kusagil mujal asju, mis suudaksid su tappa väga vastikul moel. Neid ohte ignoreerides – ja samas neid teadvustades – reisis Bill Bryson Austraaliasse ja armus sellesse riiki. […]
“Maaköök”
Kas mäletad veel lapsepõlveaegseid õhtusööke maal: värskelt suitsutatud kala, kodus küpsetatud saia, omatehtud moose-küpsiseid-kooke ja seda, kuidas kogu pere köögilaua taga kokku sai? Just sellise pildi manab silme ette Jocasta Innesi klassikaks kujunenud raamat. Kuidas valmistada kodus juustu ja võid, vorsti ja aedviljahoidiseid; kuidas meisterdada plekist küpsisekarbist suitsutuskarp ja kohe liha või kala suitsutada; kuidas […]
“Maakorraldajad: Kremli võimumehed Eestimaal maid ja inimsaatusi korraldamas”
Selle raamatu autor Lembit Anton oli ise alates 1944. aasta sügisest Virumaal maakorraldaja ja maamõõtja. Ta on oma silmaga näinud ja isiklikult viibinud paljude nende sündmuste juures, mida ta siin kirjeldab. Ta nägi neid kannatusi, mida venelaste maareform eesti rahvale tõi. Ta nägi ka neid kuritegusid, mida vene kommunistid ja nende eesti soost käsilased korda […]
“Maalehe herne- ja oaraamat”
Koduaia peenralt võetud värsked herned ja keedetud aedoakaunad võiga on väga hõrgud. Ingrid Bender tutvustab herne- ja oaliike ja nende teisendeid, sordirühmi ja sorte. Ta õpetab, kuidas kõiki neid maitsvaid ja kasulikke taimi kasvatada ja kuidas saada hakkama levinumate haiguste ja kahjuritega. Proovige kindlasti Eestis aretatud hernesorte: külvates nii varaseid, keskvalmivaid kui hiliseid herneid, kestab […]
“Maalehe kirsiraamat. Ahvatlevad kirsid koduaias”
Kirsid on ühed armastatumad puuviljad, milleta ei kujutata koduaeda ettegi. Ikka kasvab kusagil aianurgas mõni hapu kirsipuu. Nüüd on veel nõutavamaks kujunenud magus kirsipuu – küllap seetõttu, et Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute sordiaretajad on suutnud luua üpris aukartusäratava hulga ilusaid ja heamaitselisi sorte. Kes ei tahaks oma aeda Arthur ja Eevi Jaama […]
“Maalehe lauguraamat”
Laugud on kõige suurem ja mitmekesisem sibultaimede perekond: maailmas on kokku umbes 880 lauguliiki ning lisaks sellele kasvatatakse kultuuris arvukalt sorte ja -vorme. Üsna suurt hulka sellest küllusest saaks kasvatada meilgi. Paljud laugud – näiteks harilik sibul, küüslauk ja porrulauk – ongi meile toidutaimedena vanad tuttavad. Kuid seda, kuidas lõhnavad ja maitsevad roogades näiteks viinamäelauk […]
“Maalehe väike kevadseeneraamat”
Paljud seenesõbrad ei teagi, et seenehooaeg kestab peaaegu terve aasta, eeskätt lumeta sooja talve puhul. Nii ei tunne paljud seenehuvilised veel kuigi palju kevadseeni, ehkki nende hulgas on tegelikult mitmeid väga häid söögiseeni. Kevadseened on igati põnev ja eriline lisa Eestimaa varakevadisele toiduainevalikule. Et aga seeni toiduks tarvitada, peab neid eksimatult tundma. „Maalehe väike kevadseeneraamat” […]
“Maapõu 1 ja 2 osa. Deemonite sarja 5. raamat” Kokku 2 raamatut
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reemise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule […]
“Madalrõhkkond”
Kogumik sisaldab kõiki Ardi Liivese draamaloomingu suundi: siin on psühholoogilisi draamasid, komöödiaid ja olustikulisi näidendeid.
“MaddAddam”
Laboris toodetud haigustekitajast alguse saanud surmatõbi on üle Maa käinud, ent väike rühm inimesi on ellu jäänud koos rohesilmsete ruikaritega, biotehnoloogia abil loodud leebe liigiga, kes peaksid asuma inimeste asemele. Kunagine Jumala Aednike liige ning seente ja mesilaste tundja Toby armastab ikka veel tänavatarka Zebi, kellel on huvipakkuv minevik. Ruikarite tõrges prohvet Lumemees-Jimmy sonib, Amanda […]
“Madonna Fiammetta eleegia”
Kui väita, et “Fiammettast” sai kujuneva uusaja esimene realismisugemeline psühholoogiline romaan, siis on see kindlasti õige, aga see ei ammenda teose kogu algupära. Ajastul, kui ühiskonna võimumehhanismid naise loovust räigelt maha surusid ning vaimulike hiiglaslik meesvägi ei väsinud ründamast loodust ja naissugu kui inimsoo patuelu pealätet, kirjutas Boccaccio “Fiammetta” – romaani, mille kujutuslik jutustaja otsast […]
“Mäesuusatamise põhialused”
201 fakti, millest peaks olema teadlik iga suusataja “Mäesuusatamise põhialused” on asendamatu entsüklopeedia, mis sisaldab tarvilikku informatsiooni kõigest, mida peate suusaspordist teadma. Kuskilt mujalt ei leia te nii laiaulatuslikku käsitlust, mis hõlmaks suusavarustust, tehnikat ning nupukaid viise mäel liikumiseks. See üle 300 illustratsiooniga põhjalik käsiraamat sisaldab iga taseme suusatajale mõeldud nõuandeid – olenemata sellest, kas […]
