“Lüllikivi. IV osa Freyja ja Huldari sarjast”
Üsna Reykjavíki külje all seisab konarlikul ja kõledal laavaväljal Lüllikivi nime kandev kaljurahn. Kunagi hukati seal kurjategijaid, nüüd aga käivad seda kohta vaatamas turistid. Käivad kuni hommikuni, mil kaljult leitakse poodud mees … Mehe rinda löödud nael kinnitab, et tegemist ei ole enesetapuga. Tema luksuskorterisse saadetud politseinikke ootab ees veel üks mõistatus – keegi on […]
“Lumelauasport. Varustuse ja sõidutehnika teejuht”
Ekstreemsportlasele Asjatundlik raamat, mis sisaldab vajalikku teavet nende jaoks, kes soovivad lähemalt tundma õppida ekstreemspordialade põnevat maailma. “Lumelauasport” sisaldab vajalikku teavet põhivarustusest, põhivõtetest ja õppeprotsessi alustamisest, võtetest edasijõudnutele erinevates oludes, ettevaatusabinõudest ja ohtudest, tippsihtkohtadest üle maailma. Värvifotod ja illustreeritud juhised.
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Luude tugevdamine loomulikul teel. Toitumine ja harjutused osteoporoosi korral”
Iga 3. naine ja 12. mees haigestub osteoporoosi. Igal aastal põhjustab osteoporoos üle 200 000 luumurru. Luude tugevdamine loomulikul teel õpetab sind astuma vajalikke samme osteoporoosi vältimiseks ja kergendamiseks. Kuidas toit, mida me sööme, mõjutab luude arengut ning milliseid toiteaineid ja vitamiine on vaja luudele maksimaalse tugevuse ja tihkuse andmiseks. Üle 30 retsepti luudele olulisi […]
“Luule IV”
“Luule” IV köide “Luule” neljandasse köitesse on võetud: “Lohe vari”, “Piiridele pyydes”, “Hurtsik lammutaks enda”, “Surija Sandiristilt”
“Luule V”
“Luule” V köide “Luule” V köitesse on võetud: “1343”, “Rubaiid”, Tarbetud õpetussalmid”, “Gudea ja Hoosea”, “Rahast ja võimust”, “Georg Müller”, “Kurtes Taevaskoja varisevat kallast”. Raamatu ettevalmistamist ja trükkimist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm, Eesti Kultuurikapital, Tartu Kultuurikapital, Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Lužini kaitse”
„Lužini kaitse“ on Vladimir Nabokovi esimene meistriteos. See räägib kuristikust geniaalsuse ja normaalsuse, mõistliku igapäevase eksistentsi ja saatuseseaduste vahel. Ja nagu pealkirigi viitab, jutustab see raamat malest. Peategelane Lužin kasutab malet kui pelgupaika igapäevaelu halluse eest. Mis saab, kui malemäng muutub kinnisideeks ja tõrjub järk-järgult välja reaalse maailma? Algab pikk pinev partii Elu vastu, mis […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma teenindasin Inglise kuningat”
„Ma teenindasin Inglise kuningat” on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole. Bohumil Hrabal (1914–1997) oli üks nimekamaid tšehhi proosakirjanikke, mitmekümne silmapaistva romaani autor. Aastast 1968 viibis ta oma vaadete ja sidemete […]
“Maa=ilm”
„Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimusloost, rahvakalendrist ja usust loodusesse. Raamat kannab endas eesti keele sõnade mängu ja nende kaudu kirjeldatud maailma loomise lugu. Elame kaasa […]
“Maailm on imeline. Straboni mälestused”
Minu nimi on Strabon, Strabon Amaseiast, linnast, mis asub Asia Minori poolsaarel. Ma olen hellen, ehkki pole, nagu juba öeldud, pärit Hellasest, vaid provintsist. Ma sündisin aastavahetuse paiku, täpset päeva ei mäleta nüüd enam keegi. See oli veel vana ajaarvamise aasta, igatahes kaheksateist aastat enne Julius Caesari kanderireformi, mis hakkas kehtima kõikjal Rooma impeeriumis, mille […]
“Maailma ajalugu I. Esiaeg. Vanaaeg”
Ajalool on palju nägusid. Koguteos “Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus. “Maailma ajaloo” esimene osa hõlmab ajajärku inimkonna ajaloo algusest kuni vanaaja lõpuni. Inimkonna ajaloo algus Mesopotaamia muistsed tsivilisatsiooni Vaaraode Egiptus Kreeta, Kreeka ja Makedoonia Rooma kuningate aeg, vabariik, keisririik Rohked faktid, põhjalikud selgitused […]
“Maailma huku äärel. Fukushima päevik”
11. märtsil 2011. aastal järgnes Suurele Ida-Jaapani maavärinale purustav tsunami, mis oma laastamistööga põhjustas tuhandete inimeste kadumise või hukkumise. Kuidas kulgeb elu linnas, mis on vaid 70 kilomeetri kaugusel Fukushimast? Kuidas reageerib olukorrale jaapani, kuidas lääne inimene? Kas hirm, mida mõlemad tunnevad, on ikka erinev? Päeviku sissekanded on tehtud ajavahemikul 11. märtsist 13. aprillini ja […]
“Maailma kõige inetum naisterahvas”
Olga Tokarczuk (sünd. 1962) on üks tõlgitumaid ja tunnustatumaid poola autoreid. Kliinilise psühholoogi haridusega luuletajale ja prosaistile omistati 2018. aastal Nobeli kirjanduspreemia, samal aastal pälvis tema romaani „Rändajad“ (tlk Hendrik Lindepuu, 2021) ingliskeelne tõlge Man Bookeri auhinna. Poola mainekaima kirjandusauhinna Nike on Tokarczuk saanud koguni kaks korda, sama romaani eest 2008. aastal ja teose „Jakobi […]
“Maailma kuninganna”
Tänases maailmas on üks juht, kes tõuseb teiste seast selgelt esile. Kuninganna Elizabeth II on ilma ja inimesi näinud rohkem kui ükski teine riigipea ning tegelenud globaalsete probleemidega aktiivsemalt kui ükski varasem Briti monarh. Kuni 20. eluaastani ei olnud ta reisinud kodust kaugemale kui Wighti saarele, kuid on hiljem ametlikel visiitidel külastanud 130 riiki kõikjal […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
“Maailma lühiajalugu noorele lugejale”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, […]
“Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani I-III. 3 raamatut”
Üldkoostaja Jüri Talvet Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos “Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis. Raamat “Ida kirjandused” Koguteose I köide hõlmab ülevaateid Muinas-Ida, […]
“Maailmas peegelduv veetilk”
Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost. Kirjanik, toimetaja ja kriitik Mihkel Mutt on hoidnud oma meeled avatuna ja sule teravana läbi aastakümnete. “Eesti Mõtteloo” sarja köitesse on ta valinud 21. sajandil ilmunud ühiskonnateemaliste esseede paremiku ning järjestanud need nii mõtete järjekindlust kui ka sisemist pinget hoidvaks ahelaks. Kus lõpeb üks kirjatöö, sealt läheb edasi järgmine, maailmavaate terviklikkus […]
