“Külalisena Kolmandas Reich´is”
Häälekõvendajatest kostab nagu piksemürin doktor Ley hääl, kui ta juhi tulekust teatab: Achtung! Ich melde den Führer! Muusika, hüüded… Kuid hüüded katkevad nagu lõigatult, sest kui Führer lavatrepist esimesi samme alla astub, ümbritseb kogu pimeda hiigelväljaku silmipimestavatest sinistest piksenooltest moodustatud kirik… Väljaku ümber, pealtvaatajate tribüünidest väljapoole on paigutatud 155 tohutu suurt sõjaväe helgiheitjat! Nende hõõguvate […]
“Kuld Lõwi ja Kultase ajal”
Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940 Selle raamatu autorit on juba aastaid paelunud kaks kindlasti keskeuroopalikku nähtust Tallinna möödunud aegade restoranikultuuris. Need on üha elav tänavakohvikute traditsioon ja kabaree. Isegi Nõukogude ajal tegutsesid Tallinnas veel tänavakohvikud ja viies-kuues restoranis anti kabaree-etendusi. Uue iseseisvuse saabudes on tänavakohvikuid nagu iseenesest aina juurde tulnud. Kabaree on taandumas, aga ikka veel […]
“Kuldse ajastu kaksikud”
Nüüd juba aastakümneid Kanadas elanud Eerik Purje kirjeldab oma mälestusteraamatus sooja huumoriga lapsepõlve Eesti Vabariigis: kodu Tartumaal Kõnnul ja selle küla värvikaid inimesi kõigi oma veidrustega. Autor kutsub lugejat kaasa kõndima läbi nende seitsmeteistkümne aasta, mis talle anti elada Eestis. Samuti kirjutab ta järgnevast viiest aastast, kuhu mahuvad sõjateekond Saksamaal, vangi- ja põgenikelaagrid ning esimesed […]
“Kuldse kella mõistatus”
Clue 2 Oslo suurimasse kullassepaärisse on sisse murtud. Röövlid on kaasa viinud suurel hulgal väärtesemeid, sealhulgas ka miljoneid maksva kullatud Malta kella. Politsei saab küll vargad kätte, aga suur osa röövsaagist on endiselt kadunud. Kas kuldse kella on ära peitnud vanglast põgenenud Levi Hildonen? Kes on saladuslik L, kellest Cecilia ema oma päevikus kirjutab? Miks […]
“Kullakaevaja käekoti juhtum”
Et aidata oma raskelt haiget armsamat, otsustab imeilus Sally Madison hankida raha rikkalt Harrington Faulknerilt, pakkudes mehele ravimit tolle tõbisevõitu eksootilisele kuldkalale. Tema plaan läheb aga kapitaalselt aia taha, kui kala salapärasel kombel kaob ja Faulkner leitakse surnuna.
“Külma sõja lõpp. 1985-1991”
Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli […]
“Külmad suvesupid. Soolased ja magusad”
Lühike põhjamaa suvi toob elu õue ja kui vähegi võimalik, püütakse toitki sealsamas valmis saada. Suppide tegemisel tuleb appi põnev ja käepärane kogumik maitsvate, tervislike ja lihtsalt valmivate külmade suppide retseptidega. Kokku on raamatus 30 eriilmelist soolast ja magusat külmsuppi. Soolased sobivad näiteks hästi grillipeo eelroaks, magusad on aga head jahutajad ning lihtsad pakkuda kergeks […]
“Külmem sõda”
Tänapäeva briti ulme menuautori Charles Strossi (1964) Külma sõja ainelisi ulmetöötlusi sisaldavast kogumikust leiab jutustuse “Külmem sõda” ja lühiromaani “Raketikeelutsoon”. Esimest võib pidada omamoodi mõtteliseks järjeks H. P. Lovecrafti “Hullumeelsuse mägedele”, milles Külma sõja aegsed superriigid hakkavad omakasu huvides ära kasutama Antarktikast nende mägede tagant leitud Cthulhu mütoloogiast tuntud monstrumeid. “Raketikeelutsoon” on pöörane tekst, milles […]
“Külmetushaiguste koduravi”
Abi apteegist ja loodusest kogu perele Enamikku nn külmetushaigusi põhjustavad viirused. On üldteada, et tugeva immuunsusega inimene satub harvem viiruste ja tõvevastavate bakterite meelevalda kui organismi nõrga kaitsevõimega inimene. Nii või teisiti on võimalik ise üsna palju ära teha selleks, et mõni külmetusviirus kallale ei tuleks või et sellest saaks kergemini võitu. Populaarses Kodutohtri raamatusarjas […]
“Kultuur ja rahvas”
Mälestusteos «Kultuur ja rahvas» on pühendatud väljapaistva eesti ajaloolase Ea Janseni 100. sünniaastapäevale. Ea Janseni ulatuslikus ja mitmekesises teaduslikus loomingus paigutuvad kesksele kohale uurimused eesti rahvuslikust liikumisest ja selle suurkujudest, iseäranis Carl Robert Jakobsonist. Mitmete raamatute, arvukate teadusartiklite ja muu loome kõrval paistab eriliselt silma Janseni postuumselt ilmunud suurteos «Eestlane muutuvas ajas», mis kõrgub uhke […]
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurisemiootika”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kun kansa leikki kuningasta. Suomen suuri lakko 1905”
Vuoden 1905 Suurlakko alkoi Suomessa Venäjän sortotoimia vastustaneensa kansanliikkeenä. Lakkoliike laajeni meillä nopeasti vapaushuumaksi, jossa vaadittiin sananvapautta, kokoontumisvapautta, työntekijöiden oikeuksia ja lopulta lähes kaikkea mahdollista hyvää kaikille. Suurlakko oli selkeästi kaupunkilainen liike, oikeastaan helmikuun manifestin synnyttämän suuren adressin jälkeen ensimääinen laajat mitat saanut poliittinen joukkoliike. – Lakkohuuma kuitenkin haihtui nopeasti. Lakko päättyi sekavissa, ristiriitaisissa ja […]
“Kuni viimse tunnini”
Hitleri sekretär räägib oma elust. Traudl Junge koostöös Melissa Mülleriga.
“Kuninga langus”
Ajaloolise taustaga romaani “Kuninga langus” tegevus leiab aset hiliskeskaegses Taanis ja Rootsis, kus toimusid väga dramaatilised sündmused, sealhulgas ka kuulus Stockholmi veresaun 8. ja 9. novembril 1520. a. Romaan räägib kahe peamise tegelaskuju, ülikoolist väljavisatud sepa poja Mikkel Thogerseni ja Taani kuningas Christian II eluvõitlustest – kahtlustest ja igatsustest, võimujanust ja ihast, mis vallandavad hävingu, […]
“Kuningamäng ärkamisaja koidikul”
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. Läbi mitme põlvkonna ulatuvad Jochmannide, Martensite, Luigade ja Schwanide perekonnalood viivad ka lugeja läbi […]
“Kuninganna Kristiina”
Sari: Terra feminarum Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku […]
