“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik”
„Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) alusel koostanud Gao Jingyi. Esimeses eesti-hiina sõnastikus on üle 5000 eesti keele olulisemat sõna, mis on seletatud lihtsas keeles. Hiina vaste on antud iga sõnatähenduse juures. Sõnastik aitab eesti keelt õppivatel hiinlastel, nii algajatel kui ka edasijõudnud keeleõppijatel eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnastik aitab ka hiina keele huvilistel […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud”
Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi […]
“Eestlased Lätis I-II. 2 raamatut”
raamat Eestlaste asumitest Kuramaal ja Liivimaal on vääramatuid tõendeid 18. sajandist, mil nende aladel, nagu ka Eestis, toimis emakeelse jumalateenistuse pidamise tava ja loodi rahvakeelne kirikukirjandus. Eestlaste kultuuripärandi faktoloogiat Lätis on vähe uuritud, kuid rikkalik allikmaterjal annab tunnistust, et suures osas naaberriigi aladel ümber asunud ja ka seal sündinud eestlased paar-kolm põlvkonda säilitanud eesti meelt […]
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis”
Omalaadi sõlmteos Assmanni kolmel eespool eristatud uurimishuvi vahel, mis ühtlasi juhatas sisse tema viimase paarikümne aasta tööd monoteismi valdkonnas, on 1997. aastal esmalt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis” (Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism; sks Moses der Ägypter: Entzifferung einer Gedächtnisspur). Teos […]
“Egregorid ja kriis. Muutuste tuul”
Kool EETA tutvustab spetsiaalset õppematerjali neile, kes tahavad õppida kriisi ja kriisiolukordi ära kasutama, et tuua oma ellu positiivseid muutusi. Mittestatsionaarne energiateabetreening avab kriisi tõelised allikad nii maailmas kui inimeses endas. Üleminekuaja raskusi ületada ja ära kasutada aitab Oskuste kooli EETA tehnikate alusel välja töötatud egregoriaalse kihiga koostoime programm. Spetsiaalsed harjutused ja eksperimendid saab omandada […]
“Ei jäta hüvasti”
1918. aasta. Bakuus saadud vigastuste tõttu koomasse langenud Erast Petrovitš Fandorin ärkab pärast juhuslikku kuulitabamust. 1919. aastal tuleb tal juba ajada punaste spiooni jälgi, kuid dresiin, millega ta selle käigus sõidab, plahvatab vandenõulaste käe läbi. Masal tuleb hakata omal käel uurima, mis täpselt juhtus. See on viimane raamat Erast Fandorini lugude sarjas.
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“EKP KK büroo istungite regestid I-III 1940-1991. 3 raamatut.”
Käesoleva publikatsiooni “EKP Keskkomitee büroo istungite regestid” eesmärk on avaldada kõik aastatel 1940-1990 toimunud büroo istungite protokollide sisukokkuvõtted, mida professor Enn Tarveli ettepanekul nimetame üldistatult regestideks. Publikatsiooni aluseks on Riigiarhiivis olev EKP arhiivifond (fond 1 – “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee”), täpsemalt selle fondi neljandasse nimistusse koondatud dokumentatsioon, mille põhiosa moodustavadki büroo protokollid ja sinna juurde […]
“Eksinud elumehe juhtum”
Sari: Öölane nr. 135 Traggi hääles kostis ärritus. “Mason, me tegeleme mõrvaga. Ma ei kavatse sinuga pokkerit mängida. Sul on tavaliselt mõni äss varuks, aga seekord ma tahan ma kaardid kohe avada.” “Ma ei saa vastata ühelegi küsimusele, mis puudutab mõnda noort naist, kellega mõni liftipoiss mind mõne mõrva sooritamise ajal mõnes kesklinna hotellis näha […]
“Eksortsist”
Orpheuse Raamatukogu nr. 55 (nr 7/2021). XI aastakäik. William Peter Blatty kultuslik õudusromaan “Eksortsist” (1971) sai kaks aastat pärast ilmunud aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raaadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal “Simpsonid”. […]
“Elämän ja entisyyden maisemat. Kolgujev nenetsien arjessa, musitelussa ja kerronnassa”
Etnografinen tutkimus Kolgujevin saarella Barentsinmerellä asuvien nenetsien kerronnasta ja arkipuheesta.
“Eleonora ja teisi novelle”
Valimik Ameerika kirjandusklassiku, tänapäeva novelli- ning detektiiv- ja ulmekirjanduse rajaja Edgar Allan Poe (1809-1849) proosaloomingust pakub nii sümbolistlikke lühijutte, müstilisi õuduslugusid kui puändikaid novelle, mis ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
